Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

töövaidlusasjas nr 4-1/122/24, millega mõisteti tööandjalt Megatrans OÜ avaldaja (töötaja) kasuks töötasu summas 733,05 eurot, välislähetuse päevaraha summas 1448 eurot, põhipuhkuse hüvitis summas 269,25 eurot, hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 2175 eurot ja viivis summas 63,09 eurot ning viivis alates 13.01.2024. a põhinõudelt (4625,30 eurot) kuni kohustuse kohase täitmiseni. Otsus jõustus 15.04.2024. 05.11.2024 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning andis võlausaldajale tähtaja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2000 euro tasumiseks 15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja deposiiti ei tasunud. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 11 lg-le 1 võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. PankrS § 15 lg 41 sätestab: „Kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.“ Kuna võlausaldaja ei ole deposiiti tasunud, jätab kohus ajutise halduri nimetamata. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Võlausaldajal on võlgniku vastu nõuded, mis tulenevad töövaidluskomisjoni 11.03.2024 otsusest töövaidlusasjas nr 4-1/122/24, millega mõisteti tööandjalt Megatrans OÜ avaldaja (töötaja) kasuks töötasu summas 733,05 eurot, välislähetuse päevaraha summas 1448 eurot, põhipuhkuse hüvitis summas 269,25 eurot, hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 2175 eurot ja viivis summas 63,09 eurot ning viivis alates 13.01.2024. a põhinõudelt (4625,30 eurot) kuni kohustuse kohase täitmiseni. Otsus jõustus 15.04.2024. Kohtu hinnangul on võlausaldaja tõendanud oma nõude olemasolu (tõendina esitatud töövaidluskomisjoni 11.03.2024 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/122/24). Samuti on võlausaldaja piisavalt põhistanud võlgniku maksejõuetust. Avalduse kohaselt ei ole võlgnik töövaidluskomisjoni otsust täitnud.

Kohus on seisukohal, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Registritest nähtuvalt puudub võlgnikul kinnisvara, sõidukid ja osalused äriühingutes. Võlgnikul on seisuga 27.11.2024 maksuvõlg summas 2955,19 eurot, esitamata 2023 majandusaasta aruanne ning töötajate arv 2024 I kvartalis oli 0. Seega tuleb asuda seisukohale, et võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katteks vara. Eelneva tõttu leiab kohus, et võlausaldaja on tõendanud oma nõude olemasolu, põhistanud piisavalt võlgniku maksejõuetust ning võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kui kohus jätab ajutise halduri nimetamata põhjusel, et deposiiti ei tasutud, siis on töötajal töötuskindlustusseaduse § 19 p 3 ja § 21 lg 1 p 4 järgi võimalik pöörduda avalduse ja kohtumäärusega Töötukassasse hüvitise saamiseks pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. PankrS § 150 lg 3 kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Kohus jätab menetluskulud võlausaldaja enda kanda. Kohus määrab kindlaks, et hüvitavaid menetluskulusid käesolevas tsiviilasjas ei ole. PankrS § 15 lg 5 järgi võib ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud isik. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.