2-23-12468/53 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Müügilepingu kohaselt müüs võlgnik Novutechile emulsioonõli tootmise seadme NOEM TECH 30 hinnaga 600 000 eurot (sisaldab käibemaksu- müügilepingu punktid 1.1 ja 2.1). Müügilepingus lepiti kokku, et Novutech tasub müügihinna neljas osas: ettemaksu 100 000 eurot hiljemalt 30.01.2015, osamakse nr 1- 200 000 eurot hiljemalt 20.03.2015, osamakse nr 2- 100 000 eurot hiljemalt 30.03.2015 ja lõppmakse -200 000 eurot hiljemalt 03.03.2018 (müügilepingu punkt 2.1). Lepingu alusel loovutas võlgnik kostjale lõppmakse tasumise nõude summas 200 000 eurot. Müügilepingu punkti 4.2 kohaselt, kui Novutech viivitab müügihinna tasumisega üle arvel näidatud tähtaja, on võlgnikul õigus nõuda viivist, mille suuruseks on 0,5% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Vastavalt lepingu punktile 3.2 omandas kostja nii põhivõlgnevuse kui ka kõik võimalikud kõrvalnõuded. Seega lepingu alusel läks kostjale üle ka müügilepingu punktist 4.2 tulenev viivisenõue Novutechi vastu. Lepingu punkti 3.3 kohaselt on võlgnik ja kostja nõuete omandi üleandmises kokku leppinud ning nõuete omand läks võlgnikult kostjale üle lepingu allkirjastamise hetkest. Leping ei sisalda kokkulepet, mille kohaselt oleks kostjal kohustus maksta nõuete eest võlgnikule tasu. Lepingu tekstist ei nähtu, et lepingul oleks selle sõlmimise ajal lisasid olnud, seega ei saa sellist kokkulepet sisaldada ka lisad. Lepingu punkti 4.3 kohaselt on Lepingus ette nähtud kõik Lepingu tingimused. Kuna Lepingus tasukokkulepe puudub, siis järelikult loovutas võlgnik Nõuded kostjale tasuta. Kostja esitas 31.12.2020 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule hagi Novutechilt Nõuete sissenõudmiseks. Kostja palus Müügilepingu alusel Novutechilt välja mõista tasumata müügihinna 200 000 eurot ja viivised summas 200 000 eurot. Kostja väitis hagiavalduses, et võlgnik on Nõuded Lepingu alusel kostjale loovutanud. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu (edaspidi Arbitraažikohus) 06.07.2021 otsusega (dtl 18) arbitraažiasjas nr 01-1-1-2021 otsusega rahuldati kostja poolt Novutechi vastu esitatud hagi osaliselt. Arbitraažikohus mõistis Novutechilt kostja kasuks välja müügilepingu alusel tasumata müügihinna summas 164 900,01 eurot ja viivised summas 75 000 eurot. Arbitraažikohus tuvastas (otsuse p 39), et võlgnik loovutas Nõuded kostjale tasuta. Arbitraažikohtu otsus jõustus TsMS § 746 lg 1 alusel selle tegemise päeval, so 07.07.2021 (kohtu märkus-hageja poolt ekslikult märgitud 07.07.2021 asemel peab olema 06.07.2021). Hagejale teadaolevalt on Tallinna kohtutäitur E. V. alustanud kostja täitmisavalduse ja Arbitraažikohtu 06.07.2021 otsuse alusel Novutechi suhtes täitemenetlust täiteasjas nr XXX. Täitemenetluses on Nõuded rahuldatud 54 496,75 euro ulatuses, st kostja on Nõuete sissenõudmise tulemusena Novutechilt saanud 54 496,75 eurot (dtl 41). Farm Inkasso OÜ poolt 21.05.2019 Viru Maakohtule esitatud avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks (dtl 45) rahuldati Viru Maakohtu 31.08.2023 (kohtu märkus- õige on 2020) määrusega (dtl 82), millest nähtub, et võlgnik oli 2018 teises pooles (st Lepingu sõlmimise ajal) maksejõuetu. Hageja esitab kostja vastu Lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude (hagiavalduse punkt 3). Selle nõude rahuldamise tagajärjel loetakse, et Nõuded kuuluvad

algusest peale võlgnikule kui esialgsele võlausaldajale (hagiavalduse punkt 4). Lisaks peab kostja võlgnikule üle andma Nõuete sissenõudmise tulemusena saadu (hagiavalduse punkt 5). Leping tuleb tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada Hageja leiab, et Leping tuleb PankrS § 109 lg 1 ja § 111 lg 1 p 2 alusel või alternatiivselt PankrS § 110 lg 1 p 3 alusel kehtetuks tunnistada. Lepingu tagasivõitmise alusena tuleb kohaldada Lepingu sõlmimise ajal ehk 07.02.2019 kehtinud pankrotiseaduse sätteid. Seda arvestades viitab hageja Lepingu tagasivõitmise eeldusi põhjendades 07.02.2019 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonile. PankrS § 109 tulenevalt peavad pankrotivõlgniku tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks olema täidetud järgmised eeldused: (1) tehing on tehtud enne pankroti väljakuulutamist; (2) tehing kahjustab võlausaldajate huve ja (3) on olemas PankrS § 110 – 114 sätestatud alus tehingu kehtetuks tunnistamiseks. PankrS § 110 on üldnormiks PankrS § 111, § 112 ja § 114 suhtes. Seega, kui pankrotivõlgniku tehingut ei saa vastavate asjaolude puudumisel kehtetuks tunnistada PankrS § 111, § 112 ja § 114 alusel, on võimalik tehing tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada PankrS § 110 alusel. Sellisest tagasivõitmise aluste omavahelisest suhtest on hageja lähtunud ka hagi esitamisel. Hageja leiab, et Lepingu puhul on täidetud PankrS § 109 lg 1 ning § 111 lg 1 p 2 või alternatiivselt PankrS § 110 lg 1 p 2 sätestatud tagasivõitmise alused. Võlgniku pankrot kuulutati välja 31.08.2020. Leping sõlmiti 07.02.2019. Seega ei saa mõistlikku vaidlust olla selles, et Leping on sõlmitud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Tehing kahjustab pankrotivõlgniku võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamise kindlaks tegemisel ei oma tähtsust see, kas tagasivõidetava tehingu tegemise ajal olid olemas konkreetsed võlausaldajad. Piisab sellest, kui tehinguga kahjustati tulevaste võlausaldajate huve. Võlausaldajate ühiseks huviks on saada oma nõuded võimalikult suures ulatuses rahuldatud ja seega kahjustavad võlausaldajate huve pankrotivõlgniku tehingud, mille tagajärjel vähenevad võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalused. Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ja olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlausaldajate huvidele. Võlausaldajate huvide kahjustamist saab eeldada juhul, kui võlgnik oli tehingu tegemise ajal teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise. Võlausaldajate kahjustamine võib toimuda ka korrapärase majandustegevuse raames, muuhulgas siis, kui pankrotivõlgnik müüb oma vara alla turuhinna. Leping kahjustab võlgniku võlausaldajate huve eelkõige seetõttu, et Lepingu alusel loovutas võlgnik talle kuulunud Nõuded Novutechi vastu kostjale tasuta, st võlgnik kinkis Nõuded kostjale. Hageja hinnangul ei olnud Nõuded majanduslikult põhjendatud. Lepingu sõlmimise ajal 07.02.2019 oli Nõuete arvutuslik suurus kokku vähemalt 329 800,02 eurot, sh Müügihinna lõppmakse tasumise nõue summas 164 900,01 eurot ja viivised summas 164 900,01 eurot. Arbitraažikohtu 06.07.2021 jõustunud otsusega rahuldati Nõuded Novutechi suhtes kokku summas 239 900,01 eurot. Müügihinna lõppmakse tasumise nõude rahuldas Arbitraažikohus summas 164 900,01 eurot, viivisenõuet vähendati aga 75 000 euroni. Seega on jõustunud Arbitraažikohtu otsusega tuvastatud, et Nõuded olid vähemalt 239 900,01 euro

ulatuses tegelikud ja kehtivad. Viru Maakohtu 31.08.2020 määrusega on tuvastatud, et võlgnik oli Lepingu sõlmimise ajal maksejõuetu. Novutechil oli Lepingu sõlmimise ajal piisavalt vara Müügilepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks. Novutechi 2019 majandusaasta aruande (dtl 119) osaks oleva konsolideeritud bilansi kohaselt ületas Novutechi varade väärtus (7 374 792 eurot) 31.12.2019 seisuga Novutechi kohustuste summat (6 291 260 eurot) kokku 1 083 532 euro võrra. Konsolideerimata bilansi kohaselt ületas Novutech varade väärtus (6 754 823 eurot) 31.12.2019 seisuga kohustuste summat (5 706 131 eurot) 1 048 692 eurot. Seega oli Novutechil Lepingu sõlmimise ajal piisavalt vara Müügilepingu tulenevate nõuete täielikuks rahuldamiseks. Arvestades asjaolu, et Lepingu sõlmimise ajal oli Müügilepingust tulenevate Nõuete suurus kokku vähemalt 239 900,01 eurot, nende nõuete olemasolu ja kehtivus on jõustunud Arbitraažikohtu otsusega kindlaks tehtud ja Novutechil oli Lepingu sõlmimise ajal piisavalt vara müügilepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks, siis on ilmne, et Lepingu alusel kostjale loovutatud nõuete väärtus oli Lepingu sõlmimise hetkel võrdne nõude suurusega, so kokku vähemalt 239 900,01 eurot. Kuna võlgnik loovutas nõuded kostjale tasuta, siis jäi võlgnik Lepingu sõlmimise tõttu ilma vähemalt 239 900,01 eurost. Võlgniku pankrotimenetluses on võlgniku vastu esitatud kokku 17 nõuet kogusummas 3 170 663,42 eurot. Kui Lepingut ei oleks sõlmitud, oleks võlgniku võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada vähemalt 239 900,01 euro võrra suuremas ulatuses. Täidetud on tagasivõitmise üldnormi -PankrS § 109 lg 1 esimene eeldus- tehing on sõlmitud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnikule nimetati ajutine haldur 09.07.2020, pankrot kuulutati välja 31.08.2020. Leping sõlmiti 07.02.2019. Seega sõlmiti Leping enne ajutise halduri nimetamist ja enne pankroti väljakuulutamist. Lepingu teiseks pooleks (st kingisaajaks) on võlgniku lähikondne. Hageja selgitab, et Lepingu sõlmimise ajal oli nii kostja kui ka võlgniku ainus juhatuse liige ja ainuosanik K. O. (dtl 133 jj). Seega loovutas võlgnik Nõuded oma juhatuse liikme ainukontrolli all olevale kostjale. K. O. allkirjastas Lepingu nii võlgniku kui ka kostja esindajana. Kostja oli Lepingu sõlmimise ajal võlgniku lähikondne, kuna nii võlgnik kui ka kostja olid samaaegselt K. O. täieliku kontrolli all. Lepingu sõlmimine sai võimalikuks ainult ja üksnes seetõttu, et nii võlgnikku kui ka kostjat kontrollis K. O.. Alternatiivselt on Lepingu puhul täidetud PankrS § 110 lg 1 p 3 sätestatud tagasivõitmise eeldused. Tehing peab olema tehtud 1 kuni 3 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, võlgnik peab olema kahjustanud tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ja tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Võlgnikule nimetati ajutine haldur 09.07.2020. Leping sõlmiti 07.02.2019. Seega sõlmiti Leping ca 1 aasta ja 5 kuud enne ajutise halduri nimetamist. Võlgnik kahjustas Lepinguga teadlikult võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et „[v]õlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Seejuures ei ole oluline, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks. /.../ Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ning olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlgniku võlausaldajate huvidele. Kui võlgnik võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide teadliku

kahjustamisega. Hinnates tehingu tagajärgi võlausaldajatele, ei ole määrav, et võlgnik just sellist konkreetset negatiivset tagajärge soovis, mis tehinguga saabus“. Kuna Lepingu alusel loovutas võlgnik kostjale tasuta müügilepingust tulenevad nõuded, mille väärtus oli Lepingu sõlmimise hetkel vähemalt 239 900,01 eurot, siis vähenes võlgniku vara Lepingu sõlmimise tõttu samuti 239 900,01 euro võrra. Võlgnik arvestas Lepingut sõlmides sellega, et võlgniku vara väheneb Lepingu sõlmimise tõttu 239 900,01 euro võrra, kuid otsustas sellele vaatamata Lepingu siiski sõlmida. Seda arvestades kahjustas võlgnik lepingut sõlmides teadlikult oma võlausaldajate huve. Tehingu teise poolena ja võlgniku lähikondsena tuleb eeldada, et kostja teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas Lepinguga võlausaldajate huve. TsÜS § 123 lg 1 kohaselt, kui tehingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust. Lepingu sõlmimisel oli kostja esindajaks K. O.. Kuna K. O. oli samal ajal ka võlgniku esindajaks, siis olid kostjale Lepingut sõlmides teada samad asjaolud, mis võlgnikule. Seega oli kostja oma esindaja K. O. kaudu teadlik sellest, et võlgnik rikub Lepingut sõlmides ja Nõudeid tasuta loovutades teadlikult oma võlausaldajate huve. Hageja palub eespool kirjeldatud asjaoludel Lepingu tervikuna tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Lepingu tagasivõitmise tagajärjel kuuluvad Nõuded algusest peale võlgnikule kui esialgsele võlausaldajale. PankrS § 119 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tuleb tagastada. Kui tagasivõitmise korras tunnistatakse kehtetuks nõude loovutamise käsutustehing, siis ei ole nõuet vaja eraldi tagastada, vaid tuleb lugeda, et nõue kuulub algusest peale loovutajale kui esialgsele võlausaldajale ehk loetakse, et uus võlausaldaja ei ole kunagi esialgse asemele astunud. Eeltoodust tulenevalt on lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise tagajärjeks see, et kostja ei ole Lepingu alusel talle üle antud Nõuete omaja ning Nõuded kuuluvad Lepingu kehtetuks tunnistamisest tulenevalt algusest peale võlgnikule. Hagejal on kostja vastu vähemalt 54 496,75 euro suurune rahaline nõue Kostja täitmisavalduse ja Arbitraažikohtu 06.07.2021 otsuse alusel alustatud täitemenetluses on Nõuded rahuldatud 54 496,75 euro ulatuses, st kostja on Nõuete sissenõudmise tulemusena Novutechilt saanud 54 496,75 eurot. Kostjalt tuleb PankrS § 119 lg 1 ja/või lg 3 alusel võlgniku kasuks (võlgniku pankrotivarasse) välja mõista 54 496,75 eurot.

sissenõutud võlgnevuste põhiosa, millest võib maha arvestada sissenõude – ja kohtumenetluste kulud.” Seega on kohtulikult juba tuvastatud, et tegemist on võlgniku varadega ja sama asjaolu üle ei ole uue kohtuasja algatamine põhjendatud. Hageja on nõudeõiguse loovutamise lepingu tervikteksti esitanud ilma lisadeta. Pankrotihaldurile on 20.05.2021 e-kirjaga (dtl 186) saadetud loovutamislepingu p. 1.1 kohaselt sõlmitud Lisa (edaspidi nimetatud ka Tabeliks, dtl 189), milles kostja juhatuse liige on kinnitanud, et vaidlusalune Nõue on loovutatud kostjale sissenõudemenetluse läbiviimiseks ja peale Nõude summade sissenõudmist kohustub kostja Nõude põhisumma, millest võib maha arvestada sissenõude- ja kohtumenetluste kulud võlgnikule tasuma. Vaidlusaluse Nõude loovutamise tingimused olid esitatud juba ajutisele pankrotihaldurile, kes on need Nõuded ka ajutise halduri aruandes ja pankroti bilansis kajastanud. Seega on tegemist võlgniku varade hulka kuuluvate Nõuetega. Kuna Nõue kuulub juba võlgnikule, siis ei kuulu sellise Nõude tagasivõitmine hageja seadusega kaitstud õiguste või huvide alla, mistõttu hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt läbi vaatamata. Eelmine pankrotihaldur S.Pilden ei tuvastanud, et tegemist oleks olnud võlgniku võlausaldajate huve kahjustava tehinguga. Pankrotimääruse lk 9 lg 1 on kohus leidnud, et võlgnikul puudusid likviidsed vahendid vaidlusaluse Nõude kohtulikuks sissenõudmiseks. Võlgniku pangakontod ja registervarad olid alates 01.08.2018 MTA poolt alusetult arestitud. MTA nõue jäi pankrotimenetluses tunnustamata (ts asi 2-22-2831). Kui võlgnik ei oleks vaidlusalust nõuet 07.02.2019 kostjale sissenõudmiseks loovutanud, siis oleks nõue 03.03.2020 aegunud ja võlgnikul oleks jäänud Nõude kohtulik sissenõudmine teostamata. Kostja tasus Nõude sissenõudmiseks arbitraažitasu 20 000 eurot, registreerimistasu 500 eurot ja õigusabi kulud 11 601 eurot 60 eurot, kokku 34 101,60 eurot. Lisaks on kostja tasunud eelviidatud arbitraažiasja hagi tagamiseks ts asjas 2-21-2199 riigilõivu 50 eurot ja hagi tagamise tagatise 20 000 eurot. Kokku investeeris kostja vaidlusaluse Nõude kohtulikuks sissenõudmiseks üle 54 000 euro. Arvestades, et võlgnikule kuulub nõudeõigus kostja poolt kohtulikult maksma pandud Nõude põhisummale ja võlgnik ei ole pidanud selle Nõude kohtulikuks sissenõudmiseks raha kulutama, siis kostja tegevuse tulemina on võlgniku varaline olukord 164 900 euro (miinus kostja sissenõude- ja kohtumenetluste kulud) ja sellega ka võlausaldajate olukord, suurusjärgu võrra paranenud. Ka ajutine pankrotihaldur leidis, et ilma vaidlusaluse Nõude kohtuliku maksmapanekuta ei ole nõude laekumine selge ja ajutine pankrotihaldur selle Nõudega pankrotiolukorda hinnates ei arvestanud (dtl 200). Kostja on oma kuludega edukalt läbinud Nõude kohtuliku sissenõudemenetluse Arbitraažikohtus ja kostja kasuks jõustunud kohtuotsuste alusel toimub hetkel täitemenetlus. Ilmselgelt oleks võlausaldajate olukord ilma kostja poolse investeeringu ja tööpanuseta oluliselt kehvem. Hageja tegevus ei lähtu võlausaldajate ühiste huvide kaitsmisest. Kostja leiab, et hageja on hagi esitanud eeskätt vaidlusaluse nõude täitemenetluse adressaadi Novutech OÜ huvide kaitseks.

Hageja ei ole põhjendanud, kuidas hagi rahuldamine võimaldab tal paremini kaitsta võlausaldajate huve. Hageja ei ole väitnud ega tuginenud asjaoludele, et hageja suudaks kostjast ja täiturist edukamalt Novutechi suhtes toimuvat täitemenetlust läbi viia Küll kaitseb hageja tegevus aga võlgniku pankrotimenetluses alusetu nõudega osaleva Novutechi huve. Ts asjas 2-20-13524 jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsuse p 9 on kohus asunud seisukohale, et „Maakohus on asunud põhjendatud seisukohale, et Novutech OÜ poolt Novus Oil OÜ-le 20.02.2019 tehtud taganemisavaldus on õiguslikult tagajärjetu, kuivõrd puudusid müügilepingust taganemise materiaalsed eeldused. Seetõttu puudus Novutech OÜ-l müügilepingust tuleneva ostuhinna tagastamise nõue.“ Novutech on esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse samale müügilepingust taganemisele tuginedes (dtl 204). Novutechi nõue on vaidlustatud ts asjas 2-21-14208 ja hetkel on kohtul pooleli asja läbi vaatamata jätmise otsustamine kuna eelviidatud teises ts asjas 2-2013524 tuvastatud asjaolude pinnalt on selge, et Novutechil puudub nõue võlgniku vastu. Hageja on ignoreerinud ka ilmselgelt huvide konflikti- pankrotitoimkonna esimees K.K. on Novutechi seaduslik esindaja (dtl 208), kes on pankrotitoimkonna liikmeks esitatud Novutechi poolt. Pankroti toimkonna liige on K. S., kes on võlgniku Novutechi likvideerija. Seega on pankrotitoimkonna kolmest liikmest kaks Novutechi esindajad ja pankrotitoimkond on Novutechi kontrolli all. Ekslik on hageja väide, et võlgnik on kostjale nõude tasuta loovutanud või kinkinud. Vastuse Lisa 2 (Tabel, dtl 189) tõendab, et hageja väide ei vasta tõele. Lisaks on kostja panustanud võlgniku eest nõude maksmapanekuks üle 54 000 euro, ilma milleta oleks nõue muutnud väärtusetuks. Järelikult on kostja tegevus võlgniku vara suurendanud, mitte vähendanud. Ekslik on väide, et nõude loovutamise ajal oli võlgnik maksejõuetu. Kostja nõustub hagejaga, et võlgnikul oli kehtivad nõuded Novutechi vastu vähemalt 239 900,01 euro ulatuses. Ajutine haldur vaidlusaluse nõudega võlgniku finantsseisu hindamisel ei arvestanud (dtl 191, „Debitoorsed võlgnevused“). Ajutise halduri aruande (dtl 191) lk 10 tabeli III kohaselt arvestas ajutine haldur võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustusteks 754 395,04 eurot. Sellest 697 370,92 eurot oli vaidlustatud MTA nõue, milline jäi pankrotimenetluses tunnustamata (Ts asi 2-22-2831), Trinity nõudest tunnustati üksnes 3 863,3 eurot (Ts asi 2-21-14193), Green Marine nõue oli kolmanda isiku pandiga tagatud ja Farm Inkasso 10 928,72 eurose nõude tunnustamine on vaidlustatud ts asjas 2-21-14104. Isegi kui Farm Inkasso nõue saaks tunnustatud, oleksid võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused olnud kokku üksnes 14 792,02 eurot (10 928,72 + 3 863,3). Kuna võlgnikul oli kehtivaid nõudeid Novutechi vastu vähemalt 239 900,01 euro ulatuses, siis ületasid võlgniku varad suurusjärgu võrra võimalikke sissenõutavaks muutunud nõudeid. Järelikult ei olnud võlgnik maksejõuetu.

5.Vaidlust ei ole selles, et võlgnikule nimetati ajutine haldur 09.07.2020, pankrot kuulutati välja 31.08.2020 ja loovutusleping sõlmiti 07.02.2019. Seega sõlmiti Leping enne ajutise halduri nimetamist ja enne pankroti väljakuulutamist. Seeläbi on täidetud tagasivõitmise üldnormi -PankrS § 109 lg 1 esimene eeldus- tehing on sõlmitud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. 6.Täidetud on ka PankrS § 109 lg 1 teine eeldus- võlausaldajate huvide kahjustamine. Selle eelduse kontrollimisel kohaldab kohus omakorda PankrS § 109 lg 1 alusel tehingu tagasivõitmise üldalusena § 110 lg 1 p 3, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, kui: -- tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja --võlgnik kahjustas teadlikult võlausaldajate huve ning --tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. 6.1.Vaidlust ei ole selles, et tehing on tehtud 3 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. 6.2.Ehkki kostja on vastu vaielnud võlausaldajate huvide kahjustamisele, on hageja kohtu hinnangul veenvalt põhistanud ja tõendanud, et võlgnik kahjustas teadlikult võlausaldajate huve. 6.2.1.Nii nagu võlausaldajaid ei pea olemas olema tehingu tegemise hetkel, ei pea ka võlgniku maksejõuetuse olemasolu olema teada tehingu tegemise hetkel. St tehingu tagasivõitmiseks on piisav, kui need asjaolud on selgunud hilisemalt ehk pankrotimenetluse raames. Antud juhul ei ole kostja vaidlustanud seda, et võlgnikul olid ja on võlausaldajad. Ehkki erimeelsus on selles osas, kui palju neid on, siis tagasivõitmise eelduse täitmiseks piisab ka ainult ühe võlausaldaja olemasolust. Ja seda, et võlgnikul on vähemalt üks võlausaldaja, ei vaidlusta ka kostja. 6.2.2.Asjaolu, et kostja väitel võlgnik ei olnud maksejõuetu, ei ole võimalik arvestada. Tegemist on kostja subjektiivse nägemusega. Võlgniku pankroti väljakuulutamise lahend on jõustunud, seega maksejõuetuse osas enam vaidlust olla ei saa. Pankrotimääruses (dtl 99-100) on kohus pikalt analüüsinud maksejõuetuse tekkimise asjaolusid ja kohus on, nõustudes ajutise halduri aruandega ja hinnates võlgniku vastuväiteid põhjendamatuteks, leidnud, et on alus lugeda maksejõuetus tekkinuks 2018 teisest poolest ehk ajast, mil MTA tegi võlgniku suhtes maksuotsuse. Seeläbi tuleb lugeda, et kostja, võlgniku lähikondsena, oli 07.02.2019 tehingu tegemise aja teadlik, et tehing kahjustab võlausaldajate huve.

6.2.3.Kostja vastuväiteid, et võlausaldajate huve pole kahjustatud, kuna tema tegevus on hoopis aidanud Nõuet sisse nõuda, kohus ei arvesta. Kohus nõustub hagi p.3.12.1- 3.1. (dtl 6-7) esitatud argumentatsiooniga, et arvestades Arbitraažikohtu otsusega, millega Novutechilt mõisteti võlgniku kasuks välja 239 900,01 eurot ja arvestades Novutechi tolle perioodi majandusaasta aruande andmeid, võis eeldada, et kohustatud isikuna oli Novutechil endal piisavalt võimalust seda Nõuet täita. Seeläbi on võlgnik, loovutades selle väärtusega Nõude kostjale tasuta, ehk reaalse vastusoorituseta, vähendanud samas ulatuses seda vara kogumit, mida mõned kuud peale tehingu tegemist algatatud pankrotimenetluse raames saanuks ära kasutada võlausaldajate nõuete (osaliseltki) rahuldamiseks. Veenvad on ka hageja selgitused (mida kostja ei ole ümbelükanud), et 7 kuud enne lepingu sõlmimist asutatud kostjal puudusid Nõude sissenõudmiseks rahalised vahendid ja et Nõude sissenõudmiseks vajaliku raha laenas kostjale kostja ainuosanik K. O.. Puudub mõistlik selgitus, miks ta sai seda laenata kostjale aga mitte võlgnikule. K. O. oli samaaegselt mõlema äriühingu seaduslik esindaja ja seega oli/pidi olema teadlik mõlema äriühingu majanduslikust olukorrast, tehingu(te) tegemise ajenditest ning eesmärkidest. Selline konstruktsioon viitab võlausaldajate huvide teadlikule kahjustamisele, kuna selle tegevuse ainus sisu sai olla Nõude sissenõudmisest saadava raha (tulevasest) pankrotivarast väljaviimine. Kohus nõustub hagejaga, et isegi kui leida, et kostja on Nõude sissenõudmiseks teinud kulutusi (küll teistsuguses summas kui kostja väidab -vt hageja 25.01.2024 seisukoha p 2.1.8, viitega joonealusele märkele 10, toodud arvutus. Dtl 328-329), siis see iseenesest ei välista tagasivõitmise hagi rahuldamist. Kostja nimetatud kulu võiks teoreetiliselt arvestada kostjalt hageja kasuks 54 496,75 eurose nõude väljamõistmisel osalise tasaarvestamisena. See eeldaks, et kostja on vastava kulu kandmist tõendanud, kuid seda kostja teinud ei ole. 6.2.4.Kostja on vaidlustanud hageja väite, et Nõue loovutati tasuta. Kostja viitab asjaolule, et hageja ei ole hagi lisana esitanud lepingut terviklikult. Kostja väitel on ta 20.05.2021 (dtl 186) esitanud e-kirjaga pankrotihaldurile Lepingu Lisa (dtl 189-190). Kohus ei loe kostja esitatud xlsx vormingus esitatud tõendit- pealkirjaga United Oil Teenused OÜle loovutatud nõuete sissenõutavaks muutumise tingimused- 07.02.2019 Lepingu Lisaks. Lepingu p.1.1. kohaselt koosnevad Lepingu dokumendid lepingust ja selle allkirjastatud lisadest ning peale käesoleva lepingu sõlmimist kokku lepitud lisadest. Kostja viidatud tõend ei ole vormistatud mitte lepingu Lisana vaid selgitusena pankrotihaldurile. Viidatud tõend on K. O. poolt allkirjastatud 20.05.2021. Isegi kui oletada, et see on Lepingu Lisa, mis sõlmiti selliselt, et K. O. osales Lisa sõlmimisel mõlema poole esindajana, siis Lepingu väidetav Lisa on allkirjastatud ajal, kui võlgnikul puudus oma vara suhtes käsutusõigus. Viru Maakohtu 09.07.2020 määruse punktiga 6 (dtl 72) keelati pankrotiavalduse tagamiseks Novus OIL OÜl vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta. Kohus nõustub hagejaga, et PankrS § 36 lg 2, TsÜS § 84 lg 1 alusel ei saa tühine Tabel olla Lepingu Lisa. Kui kostja väidab, et Lepingu sõlmimiseks ei ole ette nähtud kohustuslikku kirjaliku vormi nõuet ja et sellest tulenevalt Lepingu Lisa võidi sõlmida ka suuliselt, siis puudub mõistlik selgitus, miks Leping peeti asjakohaseks sõlmida kirjalikult, aga selle Lisa sõlmiti suuliselt. Kostja ei ole ka täpsemalt kirjeldanud, millal see tasukokkulepet sisaldav Lisa siis suuliselt sõlmiti. Kohtu arvates on loovutuse olemuse aspektist tasukokkulepe piisavalt oluline kriteerium, mille osas kokkuleppe tingimuste fikseerimine kirjaliku vormis Lepingus endas selmet raskelt tõendatavana väidetavalt Lisana ja suuliselt, ei ole millegagi põhjendatud ja viib paratamatult

14.Hageja esitatud tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamise (tuvastus)nõude loeb kohus TsMS § 125 2.lause ja § 132 lg 1 1 koosmõjus hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks (RK otsus 3-2-1-74-16 p. 24.2) hagihinnaga 3500 eurot. Riigilõiv sellelt on TsMS § 132 lg 1 ja RLS Lisa 1 kohaselt 420 eurot. Hageja esitatud rahalise nõude hagihinnaks on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 54 496,75 eurot. Riigilõiv sellelt on RLS Lisa 1 kohaselt 1540 eurot. TsMS § 134 lg 3 kohaselt, kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind, seega on hagihind 54 496,75 eurot. Menetluskulud 15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise koosseisu. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb hageja kulud jätta kostja kanda. 15.1.Menetluskulude (hageja õigusabi kulud) rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 kohaselt mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. 15.2.RLS § 22 lg 2 p 51 kohaselt oli hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest seaduse alusel vabastatud. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mõistab kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis. TsMS § 179 lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, Kohus selgitab, et TsMS § 179 lg 6 alusel võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt riigi kasuks väljamõistmisele riigilõivu katteks 1540 eurot.