Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

ASJAOLUD

koormata ja sisse nõuda. Nõuetest tulenevate õiguste teostamise piiramine kohtumenetluse ajaks aitab säilitada olemasolevat olukorda ning vältida sellise situatsiooni tekkimist, kus hagejal ei ole hagi rahuldamisest kasu ning hageja peab uuesti kohtusse pöörduma. Käsutuskeeld ei takista eseme suhtes võlaõiguslike kohustustehingute (nt müügileping) sõlmimist. Seetõttu ei ole nõuete arestimine hageja õiguste kaitseks piisav ning kostjal tuleb täiendavalt keelata võlaõiguslike kohustustehingute sõlmimise nõuete suhtes. Hageja palub kohtul peatada ka täitemenetlus täiteasjas nr 022/2021/4904, mis toimub kostja kui sissenõudja avalduse alusel nõuete sissenõudmiseks. Kui kostja jätkab kohtumenetluse ajal nõuete sissenõudmist, siis ei ole hagejal pärast hagi rahuldamist võimalik vastavas ulatuses nõuetest tulenevaid õigusi teostada. Kui täitemenetluse peatamine ei ole võimalik, palus hageja alternatiivselt keelata Tallinna kohtutäituril Elin Vilippusel täiteasjas nr 022/2021/4904 väljamaksete tegemise kostjale.

MAAKOHTU SEISUKOHT

MÄÄRUSKAEBUS

Vaidlusaluse nõude eelnev kohtulik sissenõudmine ja täitmine täiteasjas nr 022/2021/4904 toimub võlgniku huvides, seega ka tema võlausaldajate huvides ja on kooskõlas pankrotimenetluse peamise eesmärgiga – rahuldada võlausaldajate nõuded. Hageja on nõude kohta esitanud kohtule valeandmed ja varajanud asjaolu, et nõue oli loovutatud kostjale üksnes sissenõude- ja kohtumenetluste läbiviimiseks. Võlgniku pankroti väljakuulutamise määruses tsiviilasjas nr 2-19-7701 on kohus tuvastanud, et võlgniku varadest 744 833 eurot moodustavad sissenõude menetluses olevad nõuded Novutech OÜ (likvideerimisel) ja Evail Oil OÜ vastu. Kuna võlgnikul puudusid likviidsed vahendid kohtumenetluste pidamiseks, loovutas ta nõuded sissenõude- ja kohtumenetluste läbiviimiseks kostjale. Nõuete loovutamise kokkuleppeks on, et peale sissenõude- ja kohtumenetluste lõppemist, kohustub kostja tasuma võlgnikule sissenõutud võlgnevuste põhiosa, millest võib maha arvata sissenõude- ja kohtumenetluste kulud. Seega on tegemist võlgniku vara hulka kuuluva nõudega. Kuna hagi on esitatud võlgniku vara hulka kuuluva nõude tagasivõitmiseks, siis on tegemist perspektiivitu hagiga ja seatud abinõud tekitavad kahju nii kostjale kui ka võlgnikule. Kuna nõue kuulub võlgnikule, siis ei kuulu sellise nõude tagasivõitmine hageja seadusega kaitstud õiguste või huvide alla. Seetõttu ei ole põhjendatud ka sellise hagi tagamine. Taotletud täitemenetluse peatamine kahjustab võlgniku võlausaldajate huve kuna ühe suurema võlgniku debitoorse nõude sissenõudmine on hageja taotlusel peatatud. Hagi tagamise taotlus on esitatud eeskätt Novutech OÜ (likvideerimisel) huvide kaitseks. Kostjal on põhjendatud kahtlus, et hageja ei käitu pankrotihaldurile vajaliku hoolsuse ja erapooletuse põhimõtete kohaselt. Hagejat on haldurile sobimatu käitumise eest tsiviilasjas nr 2-21-14263 ka kohtulikult karistatud. Tartu Ringkonnakohus leidis otsuses tsiviilasjas nr 2-20-13524, et maakohus on asunud põhjendatud seisukohale, et Novutech OÜ (likvideerimisel) poolt võlgnikule 20. veebruaril 2019 tehtud taganemisavaldus on õiguslikult tagajärjetu, kuivõrd puudusid müügilepingust taganemise materiaalsed eeldused. Seetõttu puudus Novutech OÜ-l (likvideerimisel) müügilepingust tuleneva ostuhinna tagastamise nõue. Sellele vaatamata on Novutech OÜ (likvideerimisel) esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse samale müügilepingust taganemisele tuginedes, mis on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-21-14208 ja kohtus on pooleli asja läbivaatamata jätmise otsustamine, kuna eelviidatud tsiviilasjas nr 2-20-13524 tuvastatud asjaolude pinnalt on selge, et Novutech OÜ-l (likvideerimisel) puudub nõue võlgniku vastu. Hageja on ignoreerinud huvide konflikti. Võlgniku pankrotitoimkonna esimees K. Kase on Novutech OÜ (likvideerimisel) seaduslik esindaja, kes on võlgniku pankrotitoimkonna liikmeks nimetatud Novutech OÜ (likvideerimisel) poolt. Võlgniku pankrotitoimkonna liige on ka Kaidar Sultson, kes on võlgniku Novutech OÜ (likvideerimisel) likvideerija (andmed kontrollitavad avalikest registritest). Seega on võlgniku pankrotitoimkonna kolmest liikmest kaks Novutech OÜ (likvideerimisel) esindajad.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

mitterahalise nõude. Rahalise nõude tagamist hageja ei taotlenud. Maakohtu 14. septembri 2023. a määrusega tagati ainult mitterahaline nõue. Hageja ei ole kohtule valeandmeid esitanud. Hageja esitas lepingu kohtule tervikuna. Lepingul ei olnud selle sõlmimise ajal mitte ühtegi lisa. Lepingu p 4.3 kohaselt on lepingus ette nähtud kõik lepingu tingimused. Kostja poolt esitatud dokument pealkirjaga „“NO UOT Nõuete loovutamise tingimused“ (tabel) ei ole lepingu lisa ning see ei sisalda kehtivat tasude ja tingimuste kokkulepet. Kui leping on sõlmitud 7. veebruaril 2019, siis tabel on allkirjastatud alles 20. mail 2021, s.o enam kui 2 aastat hiljem. Tabel on allkirjastatud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist 31. augustil 2020. Kostja on Novutech OÜ-lt (likvideerimisel) saanud vähemalt 54 496 eurot 75 senti. Tabeli kohaselt peaks kostja selle summa võlgnikule üle andma. Kostja ei ole seda teinud. Tabeli allkirjastamise ajal puudus tabeli allkirjastanud võlgniku juhatuse liikmel Kristjan Oleil (kes on ühtlasi ka kostja juhatuse liige) võlgniku vara käsutamise õigus. Pankroti väljakuulutamisega läks võlgniku vara käsutamise ning võlgniku varaga tehingute tegemise õigus üle pankrotihaldurile (PankrS § 35 lg 1 p 1, p 2 ja p 3, § 36 lg 1). Seega on Kristjan Olei poolt võlgniku juhatuse liikmena allkirjastatud tabel tühine (PankrS § 36 lg 2). Kostja viide pankrotimäärusele ei ole asjakohane. Tegemist on määruse osaga alapealkirjaga „Ajutise pankrotimenetluse käigus võlgniku juhtorganite avaldatud seisukohad“. Tegemist ei ole mitte hageja, võlgniku eelmise pankrotihalduri või kohtu seisukohtadega, vaid võlgniku ja kostja ühise juhatuse liikme Kristjan Olei seisukohtadega. Hagi ei ole perspektiivitu. On arusaamatu, kuidas oli kostjal võimalik esitada Novutech OÜ (likvideerimisel) vastu hagi vahekohtule ning alustada sissenõudjana Novutech OÜ (likvideerimisel) suhtes täitemenetlust, kui lepingu alusel kostjale loovutatud nõuded kuuluvad võlgnikule. Sellisel juhul on kostja nõude omanikuna (võlausaldajana) esinedes ise vahekohtu ja kohtutäiturit eksitanud. Arvestades asjaolu, et kostja on nii hagivastuses kui ka määruskaebuses korduvalt kinnitanud, et lepingu alusel kostjale loovutatud nõuded kuuluvad tegelikult võlgnikule, siis on kostjal võimalik informeerida sellest Novutech OÜ-d (likvideerimisel) ja kohtutäiturit, misjärel on hagejal võimalik võlgniku pankrotihaldurina astuda täitemenetluses sissenõudjana kostja asemele. Hagi ei oleks perspektiivitu ka juhul, kui lepingu alusel kostjale loovutatud nõuded kuuluvad võlgnikule. Hageja nõuab hagis lepingu kehtetuks tunnistamist ja kostjalt raha väljamõistmist. Kostja ei ole kohtule avaldanud, et ta võtab hagi õigeks ja nõustub, et leping on kehtetu ja kostja võlgneb võlgnikule 54 496 eurot 75 senti. Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et kostja esineb lepingu alusel kostjale loovutatud nõuete võlausaldajana ning nõuab nende nõuete rahuldamist endale. Hagi esitamine on võlgniku võlausaldajate huvides. Kostja nõuab täitemenetluses lepingu alusel kostjale loovutatud nõuete täitmist endale, mitte võlgnikule. Novutech OÜ-lt (likvideerimisel) saadud raha ei ole kostja võlgnikule üle kandnud. Seetõttu on ilmne, et kui täitemenetlus jätkub, siis saab sellest kasu üksnes kostja ning võlgnik ja tema võlausaldajad jäävad täitemenetluses Novutech OÜ-lt (likvideerimisel) sissenõutavatest summadest ilma. Kostja väide, et hagejat on tsiviilasjas nr 2-21-14263 haldurile sobimatu käitumise eest karistatud, ei vasta tõele. Maakohus trahvis hagejat 26. septembri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-14263, kuid see määrus on Tartu Ringkonnakohtu 16. novembril 2023 jõustunud määrusega tühistatud. Isegi kui hagejat oleks karistatud, ei saaks see asjaolu kaasa tuua hagi tagamata jätmist. Hagi on esitatud võlgniku võlausaldajate huvides eesmärgiga suurendada võlgniku pankrotivara. Hagi ei ole esitatud ainult võlgniku ühe võlausaldaja – Novutech OÜ

(likvideerimisel) – huvides. Hagi esitamise ja rahuldamise kontekstis ei oma tähtsust see, kas Novutech OÜ-l (likvideerimisel) on nõue võlgniku vastu või mitte. Hageja ei ole huvide konfliktis. Kostja väide, et Kerli Leetsaar (end. Kerli Kase) on võlgniku pankrotitoimkonna liige, on ebaõige. K. Leetsaar ei kuulu võlgniku pankrotitoimkonda. Lisaks ei ole K. Leetsaar praegu ja ei ole ka kunagi olnud Novutech OÜ (likvideerimisel) seaduslik esindaja. Sama ei saa aga öelda kostja juhatuse liikme K. Olei kohta. Äriregistri andmete kohaselt oli K. Olei 22. juulist 2014 kuni 16. veebruarini 2015 Novutech OÜ (likvideerimisel) juhatuse liige ning 22. juulist 2014 kuni 12. veebruarini 2015 ka Novutech OÜ (likvideerimisel) üks osanik. Ka sellest, et võlgniku pankrotitoimkonda kuulub Novutech OÜ (likvideerimisel) likvideerija K. Sultson, ei saa järeldada, et hageja on huvide konfliktis.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

loovutamise lepingule. Seega võib kostja kohtumenetluse ajal nõuded võõrandada, nõudeid koormata või nõuded osaliselt või täielikult sisse nõuda. Selliste toimingute tegemine raskendaks oluliselt hagi eesmärgi saavutamist, kuna juhul, kui kostja nõuded võõrandab, koormab või sisse nõuab, ei ole hagejal hagi rahuldamise korral võimalik nõudest tulenevaid õigusi täies mahus teostada. Hageja eesmärk on, et hagiavalduse rahuldamise tagajärjel kuuluvad nõuded algusest peale võlgnikule kui esialgsele võlausaldajale. Hageja leiab, et leping on tagasivõidetav PankrS § 109 lg 1, § 111 lg 1 p 2 või alternatiivselt PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel: leping on sõlmitud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, leping kahjustab võlausaldajate huve, lepingu teise pooleks on võlgniku lähikondne või võlgnik kahjustas lepinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on tehingu vastaspool PankrS § 119 lg 1 alusel kohustatud tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tagastama. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul hagis esitatud nõuded maateriaalõiguslikult võimatud. Hageja on hagi tagamise asjaolusid piisavalt põhistanud ning maakohus tagas hagi põhjendatult. Küsimust, kas hagejal on kostja vastu nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamise nõue, ei saa lahendada hagi tagamise taotluse menetlemisel. See, kas hageja nõuded on konkreetsel juhul põhjendatud ning millises osas, selgub asja sisulise lahendamise käigus. Seejuures ei ole maakohus seotud hageja esitatud nõuete õigusliku kvalifikatsiooniga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.