2-24-116891/6 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue D. M. (kostja) tegi Bolt Services EE OÜ (hageja) rakenduses konto mootorsõidukite ajutise rentimise teenuse kasutamiseks. Kostja broneeris enda Bolt Drive kontolt 22.11.2023 kell 19:34 Bolt Drive’i sõidukit (Volkswagen T-Cross reg.nr: xxxx). Kostja tellimuse ajal avastas hageja, et kostjal esines võlgnevus maksmata tellimuse eest. Klienditugi teatas kostjale, et võlgnevuse tasumata jätmise korral tuuakse auto tagasi. Kui hageja spetsialist jõudis sõiduki juurde, siis fikseeris ta, et sõiduki süütevõtmed on puudu ja autos on koristamata prügi. Tellimus oli lõpetatud hageja poolt 29.12.2023 kell 18:32. Bolt Drive trahvide ja lisatasude nimekiri punkt 4 näeb ette, et mootorsõiduki lisaseadmete, sh sõiduki võtme, IoT Seadme, heli- või meediasüsteemi, armatuurlaua kaamera või põrandamattide kaotamise või kahjustamise eest võib Bolt nõuda leppetrahvi summas 349 eurot. Bolt Drive trahvide ja lisatasude nimekiri punkt 7 näeb ette, et Bolt võib nõuda leppetrahvi summas 69 eurot, kui mootorsõiduki salongi määrdunuks jätmine toidu, vedelike või muuga, mis tuleks pärast mootorsõiduki tavapärast kasutamist ära visata. Hageja väljastas 12.01.2024 kostjale arve tasumiseks summas 418,00 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 26.01.2024. Summa sisaldab leppetrahve. Kostja ei ole arvet tähtaegselt ega ka hiljem tasunud. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahv summas 418,00 eurot. Hageja esitas kostjale arve nr CEE002-24-000029, mille maksetähtaeg oli 26.01.2024, kuid kostja ei ole arvet maksnud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt viivist seadusjärgses määras, so 12,50% aastas alates 27.01.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 09.10.2024 summas 36,40 eurot Hageja palub välja mõista kostjalt D. M. hageja Bolt Services EE OÜ kasuks arvest nr C-EE002-24-000029 tuleneva võlgnevuse summas 418,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 36,40 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 418,00 eurolt alates 11.10.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni.;

menetluskulud summas 345 eurot (riigilõiv 175,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot ja õigusabikulu 150,00 eurot) ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses esitatud) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 09.11.2024.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude ja märgib täiendavalt ka järgneva. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 150 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille järgi esindaja toiminguteks menetluses oli nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1 töötundi, kokku 2 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud hagi koostamise hinnaks 150 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi osutamine 2 töötunni ulatuses 150 eurot. Tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 345 eurot (175+150+20). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele