Otsuse avalikult 03.12.2024, Tallinn, tsiviilkantselei kaudu teatavakstegemise aeg ja koht 2-23-121651 Tsiviilasja number Tsiviilasi, Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende esindajad
K. P. ́i hagi I. K. ́i vastu võla nõudes 1427,85 eurot Hageja: K. P. (XXX, XXX), lepinguline esindaja Roman Maksimenko, XXX; XXX; Kostja: I. K. (XXX, XXX), lepinguline esindaja Vadim Vilde, e-post: XXX, XXX
Menetluse liik
Lihtmenetlus, ärakuulamisel 11.03.2024, Tallinn osalesid R.M., V.
V., I. K.
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata väljamõistmiseks.
K.
P.
hagi
I.
K.
vastu
1427,85
euro
2.Jätta kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud, milleks on lõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1400 eurot hageja kanda.
3.Välja mõista K. P.-lt I. K. kasuks menetluskulude katteks 960 € ja menetluskulude tasumisega viivitamise korral alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul
esitada otse Tallinna Tingkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, asjaolud
1.Hageja tuttav V. S. palus 2022.a. veebruaris hagejat, et hageja maksaks ära V. S.i võla 1427,85 eurot, mis oli viimasel korteriühistu KÜ K. Kärberi 18 ees. V. S. palus maksta võlg otse korteriühistu arvele garaažiboksi nr 874 eest. Hageja tundis V. S.ki ega kontrollinud seetõttu kas V. S.ile kuulub garaažiboks ja maksis 24.02.2023 (hagiavalduse p 1.2, dlt 36), ära 1427,85 eurot. Hageja märkis ekslikult maksekorraldusse boksi numbriks
873.Hageja ei märganud kohe oma eksitust. Hageja püüdis V. S.ki leida, et teada, millal V. S. tagastab hageja poolt maksutud võla. Pärast seda kui võlg oli tasutud, lõpetas V. S. suhtlemise.
2.2023.aasta mais otsustas hageja kindlaks teha maksekorralduse järgi omaniku andmed ja avastas, et ta oli maksekorraldusse valesti märkinud boksi numbri. Tuttava poolt nimetatud boksi nr 874 asemel oli hageja märkinud maksekorraldusse „KÜ Kärberi 18, boks 873“. Xxxx boksi omanik on registri andmete järgi kostja I. K., keda hageja ei tunne ja hagejal ei ole kostja ees kohustusi. Hageja täitis ekslikult kostja kohustused korteriühistu KÜ Kärberi 18 ees. Hageja tuvastas ka seda, et boks nr 874 ei kuulu V. S.ile. Seetõttu ei olnud hagejal põhjust oma tuttava taotlust rahuldada. Hageja saatis 2023.a. mais kostjale kirja, milles palus tagastada ekslikult tema eest korteriühistule KÜ Kärberi 18 makstud teenuse eest raha. Kostja ei reageerinud hageja nõudmistele.
3.Hageja teadis, et juhul, kui hageja ja kolmanda isiku vahel oleks olnud kokkulepe kolmanda isiku võlgade tasumiseks seoses kolmanda isiku ja kostja vahel sõlmitud garaažiboksi Xxxx üürilepinguga, siis sel juhul võiks hageja esitada nõude kolmanda isiku vastu. Sellist kokkulepet tal polnud, mis puudutab V. S.i võlgade tasumist kostjaga sõlmitud üürilepingu alusel kostjale. V. S. palus tasuda võlg boksi nr 874 eest, kuid hageja maksis ekslikult boksi nr 873 eest. Viidatud boks kuulub kostjale, mitte ühistule.
4.11.02.2022 esitas ühistu arve 549,96 euro tasumiseks kostjale mitte V. S.ile ja selleks ajaks oli võlg 1445,90 eurot, kokku 1991,33 eurot. Kostjale kuuluva boksi (Xxxx) isikukonto 2022. aasta väljavõttest nähtub, et ühistu arvele oli 2022.a. veebruaris makstud boksi nr 873 eest 1984, 44 eurot, 2 (8)
mitte 1991,33 eurot, nagu on märgitud 2022. aasta veebruarikuu arvel veebruari eest. Hageja kandis KÜ Kärberi 18 arvele boksi nr 873 eest 1427,85 eurot. Hageja makstud summa ei lange kokku kostjale esitatud 2022.a veebruarikuu eest esitatud summaga. Hageja makstud summa ei lange kokku kostja võlaga, mis oli 01.02.2022 1445,90 eurot, ega ka kogu võlgnevusega 1991,33 eurot. Nii ei lange hageja poolt boksi nr 873 eest sendi täpsusega makstud summa kokku sellega, mida pidi kostja ise tasuma. Selle tõttu leiab hageja, et V. S.i võlg võis olla boksi nr 874 eest ja ei saa välistada, et üürnik (kolmas isik) võttis üürile ka boksi nr 874 ja selle boksi eest võis olla võlgnevus 1427,85 eurot. Hageja pidi seega maksma 1427,85 eurot V. S.i palvel boksi nr 874 eest. Hageja kandis ekslikult üle raha üle boksi nr 873 eest. Esitatud üürilepingu järgi pidi üürnik isiklikult tegema kommunaalmakseid KÜ Kärberi 18 arvele, ja maksmata jätmise korral võib KÜ Kärberi 18 välja nõuda võlgnevuse ainult kostjalt, aga mitte üürnikult. Hageja leiab, et hagejal ei olnud kohustusi kostja ees maksta 1427,85 eurot ning see summa on kostjale kuuluva boksi nr 873 eest ekslikult makstud. Kostja on hageja arvel rikastunud.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista 1427,85 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
6.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Hagi asjaolude kohaselt on hageja ja V. S.i vahel võlaõiguslik leping (laenu -või käsundusleping), mille alusel hageja täitis võlgniku V. S.i kohustusi. On oluline, et hageja kandis mitte kogemata, vaid täpselt V. S.i poolt võlgneva summa 1427,85 eurot. Tegemist ei ole eksimusega. V. S. edastas hagejale kõik makse sooritamiseks vajalikud andmed (arve ja KÜ pangakonto andmed).
7.Kostja ja V. S.i vahel oli 26.03.2021 sõlmitud äriruumi üürileping Xxxx asuva ruumi üürimiseks. Üürilepingu p-i 5.1 järg oli V. S. kohustatud lisaks üürile tasuma kõigi äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude, sh elektrienergia, vesi-ja kanalisatsioon, küte, haldus, avariiremont, maamaks, prügivedu, üldkoristus, side, valve jne eest. Arved edastati V. S.ile vastavalt lepingu p-le 5.3. V. S. ei täitnud oma kohustusi ja tema kõrvalkulude võlg oli 1427,85 eurot, mille ta laenas hagejalt ja käskis hagejat tasuda otse KÜ arvele. Hageja teadis võla summat 1427,85 eurot ja teadis mille eest ta teeb makse, sest hageja ise on õigesti määranud maksekorralduse selgitusse KÜ 18, boks 873 (hageja poolt esitatud hagi lisa 1).
8.Kostja ei saanud sellest rahast mingit kasu, sest see oli V. S.i kohustus. Hageja ise märkis, et V. S. oli ta tuttav, kes palus raha ära maksta, ei kontrollinud kellele kuulub boks ja alles siis, kui ta oli raha ära maksnud, uuris V. S.ilt millal ta temalt raha tagasi saab, ent ei saanud enam V. S.ki 3 (8)
kätte. Arusaamatu on hageja väide, et ta tuvastas, et boks nr 874 ei kuulu V. S.ile ja et hagejal ei olnud alust tuttava taotlust rahuldada.
9.Hageja märkis, et ta saatis 2023.a. mais kostjale kirja palvega tagastada ekslikult tema eest tasutud korteriühistule KÜ Kärberi 18 osutatud teenuste eest ja et kostja sellele ei reageerinud. Kostja pole hagejalt mingit raha saanud, raha saajaks oli ühistu. Hageja on ise kinnitanud, et kolmas isik pöördus hageja poole palvega tasuda võlg 1427,85 eurot, mis oli sel isikul tekkinud KÜ K. Kärberi 18 ees ning palus maksta võla ära otse korteriühistu arvele. Kuna hageja teadis kõiki võlgnevusega seotud asjaolusid, sealjuures andis kolmas isik V. S. hagejale kõik makse sooritamiseks vajalikud andmed (arve ja KÜ pangakonto andmed), siis ei ole eluliselt usutav ja jääb kostjale arusaamatuks, miks hageja väidab, et tal ei olnud mingit alust makse sooritamiseks. Hageja on ju hagis ise kinnitanud, et tegi makse V. S.i palvel. Kostja ei nõustu, et hageja väidetava eksimuse tõttu tehtud makse on kostjat alusetult rikastanud, sest hageja ei ole eksinud maksega, vaid ta tasus kolmanda isiku V. S.i võla 1427,85 eurot KÜ K. Kärberi 18 boksi nr 873 eest. See pole eksimus.
Kohtu põhjendused I 10.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 11.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 12.Kuivõrd käesolev asi on lihtmenetluse vaidlus, on otsus lihtsustatud vormis. 13.VÕS § 1028 lg 1 järgi siis kui isik /saaja/ on teiselt isikult /üleandja/ saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
14.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib 4 (8)
kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri), § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. II
15.Hageja on tõendanud kohtule esitatud maksekorraldusega, et ta maksis 24.02.2022 1427,85 eurot K. Kärberi 18 KÜ kontole 1427,85 eurot, viitega KÜ18, boks 873 (dtl 39). Tõsi küll, hagiavalduses on hageja märkinud, et tasus ära selle summa 24.02.2023, mis eelduslikult on hageja ilmne eksitus, sest hageja viitab ise eelmainitud maksekorraldusele 24.02.2022. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttega, et kostjale kuulub kinnisasi, mis on kantud Tartu Maakohtu registriossa nr 24869001 ja mille eriomandi nr on 873 (dtl 40).
16.Hageja on ise hagiavalduses esile toonud, et ta sai oma tuttavalt V. S.ilt palve, et hageja maksaks ära V. S.i võla 1427,85 eurot, mis oli viimasel tekkinud korteriühistu KÜ K. Kärberi 18 ees, ja et V. S. oli palunud ära maksta tolle võla otse korteriühistu arvele.
17.Hageja väitis, et kostja võlg oli ühistu ees 1446,90 eurot ja 2022.a. veebruarikuu arve järgi oli võlgnetav summa 1991,33 eurot ja see ei lange kokku V. S.i palvel tasutud 1427,85 euroga. Viidatu tähendab hageja arvates seda, et V. S.il võis olla ikkagi seos ja võlg hoopis boksiga nr 874 (mitte boksiga nr 873), ja mis kinnitaks justkui hageja väidet, et ta tasus ekslikult võla boksi nr 873 eest, mille tõttu on kostja alusetult rikastunud.
18.Hageja palvel välja nõutud korteriühistu (dtl 178 jj) esitatud arvetest ja kostja boksi (nr 873) 2021. ja 2022. aasta arvestuskonto väljavõttetest nähtub, et 2022. aasta veebruarikuus oli kostja võlg ühistu ees 1445,90 eurot. Ühistu 11.02.2022 esitatud arve nr 01-8730-202202 (dtl 178) järgi tuli kostjal tasuda eriomandi nr 873 teenuste eest 541,43 eurot, varasemat võlga 1445,90 eurot ja lisanduvat viivist 3,47 eurot, kokku 1991,33 eurot. Arve kohaselt tuli tasuda hoolduse, halduse, elektri, vee, prügiveo, remondi eest.
19.VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, antud juhul tasuda kõrvalkulud ühistu kontole.
20.Kostja on tõendanud kohtule esitatud kostja ja V. S.i vahel 26.03.2021 sõlmitud üürilepinguga (dtl 58), et V. S. üüris kostjalt boksi nr 873 (Xxxx) ning pidi tasuma kostjale üüri ja kõrvalkulusid (lepingu p-d 4, 5.1, dtl 65). 5 (8)
Kostja on tõendanud lepinguga, et tolle p-i 5.1 järgi pidi V. S. tasuma üürileandja (kostja) poolt näidatud isikule kõigi ruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, sh elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte, halduse, hoolduse, avariiremondi, maamaksu, prügiveo, üldkoristuse, side, valve jne. eest. Seega on tõendatud kostja väide, et kostjal oli VÕS § 271, § 292 lg 1 alusel üürilepingust tulenev võlasuhe V. S.iga ja viimasel tuli täita kostja ees üürilepingust tulenevaid kohustusi nii, et ta kohustus maksma kõrvalkulusid otse kostja poolt näidatud isikule, antud juhul arusaadavalt ühistule. Üürilepingu p-s 5.1 nimetatud kõrvalkulud ühitavad ühistu esitatud arves nr 01-8730-202202 sisalduvate kulude koosseisu ja teenustega. Nii leiab kohus, et kui V. S. pidi maksma kõrvalkulusid üürilepingu p -i 5.1 alusel vahetult K. Kärberi 18 KÜ ühistule, toimus üürilepingust tulenevate kõrvalkulude tasumise kohustuse täitmine kostja ees VÕS § 76 lg 3 järgi lepingu kohaselt. Kohus kontrollis ärakuulamisel koos pooltega kinnistusraamatu seisu, millest ei nähtunud, et boks nr 874 oleks kuulunud kunagi V. S.ile (andmed kättesaadavad elektrooniliselt, dtl 143). Eeltoodu alusel ei nõustu kohus hageja käsitlusega, et ühistult kogutud tõendid kinnitaksid tema väiteid, 1) et V. S.il oleks olnud mingi võlasuhe kuidagi boksi nr 874 omanikuga või ühistuga, 2) et V. S. oleks palunud hagejal tasuda ära võlg just boksi nr 874 eest, 3) ja et hageja oleks seetõttu maksekorraldusse ekslikult märkinud boksi nr 874 asemel nr 873. Õige on hageja väide, et hageja tasutud 1427,85 eurot ei lange kokku täpselt 2022.a. kostja boksi 873 kohta koostatud kontoarvestuses ja 2022. aasta veebruarikuu arves märgitud 1445,90 euroga (eelnev võlg, arves nõutu ja viivised kokku 1991,33 eurot). Eelviidatu ei tõenda, et V. S.il oli võlasuhe kellegagi, mis puudutab boksiga nr 874 seotud võlga. Hageja ise kinnitas, et V. S. palus tal tasuda ära 1427,85 eurot, kuid see, mis asjaoludel palus V. S. tasuda just tolle summa, omab tähtsust V. S.i ja tema võlausaldajate, sh hageja vahelises suhtes. Kohus märgib, et 2022.a veebruari kuu eest on boksi nr 873 eest tasutud kokku 1984,44 eurot (dtl 196, kontoarvestus), mis sisaldab seda hageja tasutud 1427,85 eurot ja järelikult veel kellegi poolt täiendavalt tasutud summat, millega tekkis ettemaks.
21.Eeltoodu alusel pole hageja tõendanud, et 1) et V. S.il oleks olnud võlasuhe boksi nr 874 omanikuga või ühistuga 2) et V. S. oleks palunud tasuda hagejal ära võla boksi nr 874 eest, 3) et hageja oleks maksekorraldusse ekslikult näidanud boksi nr 874 asemel nr 873. Nii pole hageja 1427,82 euro tasumisega teinud ilma seadusliku aluseta sooristust kostjale VÕS § 1028 mõttes või täitnud kostja kohustust VÕS § 1041 mõttes alusetult ja kostja pole hageja arvel alusetult rikastunud. Kohtu hinnangul täitis hageja VÕS § 78 lg 1 alusel V. S.i palvel V. S.i kohustust kostja ees, mida V. S. kohustus täitma omakorda kostja ees lepingu p 5.1 ja VÕS § 76 lg 3 järgi vahetult ühistule. Eeltoodu alusel ei ole kostjal ka kohustust hagejale hüvitada 1427,85 eurot, sest kostja pole VÕS § 1028 ja § 1041 mõttes saadu tagastamise kohustust rikkunud ning hageja ei saa 6 (8)
nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 1028 lg 1 alusel või § 1041 alusel kohustuse täitmist 1427,85 eurot. Hagi jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus, suurus
22.TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi jäi rahuldamata ja poolte menetluskulud jäävad hageja kanda.
23.Kostja on esitanud kohtule 3 menetluskulude nimekirja: 16.09.23, 14.01.24 ja 01.11.24, millest viimane on dateeritud 14.01.2024 ja sisaldab samu toiminguid, mis on varasemates nimekirjades (dtl 74, 103, 216). Kostja palub kuludelt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi. Tasu suurus on 120 eurot tunnis.
24.Hageja arvates on kostja alusetult suurendanud menetluskulude nimekirja koostamise aega, esitanud korduvalt samu nimekirju, tunnitasu määr võiks olla 100 eurot.
25.Arvestuse kohaselt kulus esindajal töö tegemiseks aega 7,6 tundi, mis on sisuliselt üks tööpäev 8-tunnise tööpäeva arvestuse juures, nimekirjas ei kajastu aega ärakuulamisele. Nimekirja kohaselt nõustas esindaja klienti, tutvus asja materjalidega, esitas vastused hageja menetlusdokumentidele ja tõendeid. Seega vastab tööaeg tehtud tööle ega ole ülepaisutatud. Kohus nõustub hageja väitega, et kulude nimekirja koostamiseks on kulutatud liigselt aega 0,8 tundi. 14.01.2024 nimekirja järgi lisandus vaid kahe toimingu kirjeldus. Nimekiri on lühike, sisaldab kordusi. Kohus leiab nimetatud põhjendustel, et nimekirja koostamise piisav aeg on 0,4 tundi ja kogu põhjendatud ja vajalik tööaeg on 8 tundi. Kostja arvestustest on võimalik aru saada, et tasu ühe tunni eest 120 eurot sisaldab käibemaksu (14.10.2024 nimekiri, tasu on 1068 koos käibemaksuga, tundide arv 8,9 *120=1068). Kohtu arvates ei ole käibemaksu sisaldav töötasu 120 eurot tunnis ebamõistlikult suur. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostja esindaja tasu TsMS § 175 lg 1 järgi 8 tunni eest 960 eurot. Kostja menetluskulude avaldus kuulub osalisele rahuldamisele ja hagejalt tuleb välja mõista kostja menetluskulude katteks esindaja kulusid 960 €. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb kostjalt menetluskulude tasumisega viivitamise korral välja mõista võlgnetavatelt kuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1
2.lauses sätestatud määras.
26.Hageja menetluskuludeks on 09.09.2023 nimekirja järgi esindaja kulud 7,5 tunni eest 750 eurot, tasu määr on 100 eurot tunnis, hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Nimekiri on kostjale kätte toimetatud 14.09.2023. Hageja teine kulude nimekiri 23.10.2024 on kostjale kätte toimetud 30.10.2024 TsMS § 314.1 lg 2 järgi. Selle järgi on kulud 6,5 tunni eest 650 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid kuludele esitanud (kohtu kiri 18.10.2024). Esitatud aruannetest nähtuvalt on kulunud aega tööle kokku 14 tundi (menetlusdokumentide ja tõendite kohtule esitamine, osalemine ärakuulamisel). Hageja menetlusdokumentide ja tõendite maht vastab 7 (8)
tehtud tööle, tasu määr 100 eurot tunnis on mõistlik. Kohus leiab, et esindaja kulud 1400 eurot vastavad tehtud tööle ja on kooskõlas TsMS § 175 lg 1, kuid need jäävad tema enda kanda. Hageja kanda jääb ka tema poolt hagi esitamisel tasutud lõiv 280 eurot.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.