03. detsember 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-117207
Tsiviilasi
AS-i ÜHISTEENUSED hagiavaldus E. T. (E. T.) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
81,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, aadress Endla tn 15, 10122 Tallinn) Lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Kostja
E. T. (isikukood XXX, aadress XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta menetlusse E. T. (E. T., isikukood XXX) vastuhagi 1790 (ühe tuhande seitsmesaja üheksakümne) euro tasumise nõudes.
2.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
3.Välja mõista E. T.-lt (E. T., isikukood XXX) AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) kasuks 45 (nelikümmend viis) eurot 47 (nelikümmend seitse) senti.
4.Välja mõista E. T.-lt (E. T., isikukood XXX) AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) kasuks viivis põhinõude 35 (kolmkümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 08.06.2024.a (kaheksandast juunist kahe tuhande kahekümne neljandal aastal) kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 24 (kakskümmend neli) eurot 53 (viiskümmend kolm) senti.
5.Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus E. T. (E. T., isikukood XXX) vastu lepptrahvi 5 (viis) eurot, viivise 1 (üks) euro 50 (viiskümmend) senti ja sissenõudmiskulude 30 (kolmkümmend) eurot hüvitamise nõuetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.TsMS § 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja esitas 16.10.2024 menetlusdokumendi, mille kostja pealkirjastas vastuhagina ning milles kostja nõudis Julianus Inkassolt valuraha 1790 eurot. Kohus leiab, et kostja on esitanud puudustega vastuhagi. Vastuhagi puudused seisnevad selles, et kostja ei ole tasunud riigilõivu 315 eurot ning ei ole märkinud vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja viide valurahale tähendab, et kostja soovib mittevaralise kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kostja ei ole kirjeldanud, milles seisnesid tema kannatused ning füüsiline ja hingeline valu. Kostja ei ole välja toonud, millise lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega hageja või Julianus Inkasso on kostjale mittevaralist kahju tekitanud. Kostja ei ole seega märkinud vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 363 lg 1 p 2), mistõttu ei saa kostja avaldatud asjaoludel eeldada kostja nõuet hageja vastu. Kostja on esitanud nõude Julianus Inkasso vastu, kes ei ole hagejaks ega muuks menetlusosaliseks, mistõttu ei ole tegemist vastuhagiga TsMS § 373 lg 1 mõistes. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud vastuhagi käiguta jätmine ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine, sest kostja menetlusdokumendi vastuhagina menetlemine ei oleks võimalik ka puuduste kõrvaldamise korral. Kohus keeldub vastuhagi menetlusse võtmisest.
2.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
3.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga xxxx 22.04.2021 Valukoja tn 12 parklas. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht. Hageja on esitanud tõenditena 2 (6)
leppetrahvinõude (dtl 26) ja sõidukist tehtud fotod (dtl-d 27-26). Leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise kohaks Valukoja tn 12 parkla ning parkimise aeg 22.04.2021 kell 20:11. Eeltoodust tulenevalt oli kostja koormis tõendada, et ta ei parkinud 22.04.2021 kell 20:11 sõidukit registreerimismärgiga xxxx Valukoja tn 12 parklas. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei parkinud sõidukit 22.04.2021 kell 20:11 Valukoja tn 12 parklas. Kohus loeb tõendatuks, et kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga xxxx Valukoja tn 12 parklas 22.04.2021 kell 20:11.
4.Kostja on esitanud nõudele aegumise vastuväite. Kohus kvalifitseerib eelnevalt pooltevahelise õigussuhte ning hindab seejärel, kas hageja nõue kostja vastu on aegunud.
5.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooltevahelisele suhtele kohalduvad parkimistingimused. Infotahvlilt nähtuvad järgmises sõnastuses parkimistingimused: „AS Ühisteenused (edaspidi Operaator) ning sõiduki omanik või kasutaja (edaspidi Sõidukijuht) vahel sõlmitakse eraparkla kasutaise leping (edaspidi Leping) alljärgnevatel tingimustel (edaspidi Tingimused): 1. Operaator väljendab Lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust Lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 järgi. Parkides sõiduki parklasse aktsepteerib Sõidukijuht Operaatori poolt esitatud tingimusi ja Leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi/alusel. [---] 5. Sõidukijuht on kohustatud Operaatori parkimiskoha kasutamisel omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba. [---] 7. Sõidukijuht kohustub vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigsust tõendava dokumendi esiklaasisel või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada dokumendi kehtivust, v.a kui pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui Operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Operaatori opereeritaval parkimisalal tasuta või parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida vastavalt parklas kehtestatud tingimuste alusel. 8. Lepingu rikkumise korral kohustub Sõidukijuht tasuma Operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist“ (dtl 77). Kohus leiab, et parkimistingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 mõistes. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimuste lepingu osaks muutumise eelduseks see, et teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt on parkimistingimustega tahvel paigaldatud Valukoja tn 12 parkimisalale, mistõttu on sellele sisenevalt sõidukijuhil mõistlik võimalus nendega tutvuda. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub hageja avaldatust erinevate parkimistingimustega tahvlite paigaldamine Valukoja tn 12 parkimisalale 22.04.2021 seisuga. Kohtu hinnangul on usutav, et 22.04.2021 seisuga olid tahvlil hageja avaldatud parkimistingimused, sest hageja on tõendanud fotodega parkimistingimuste parkimisalale paigaldamise nii enne kui ka pärast 22.04.2021 (dtl-d 75-76). Eeltoodut arvestades tuleb pooltevaheline leping lugeda sõlmituks infotahvlil märgitud tingimustel. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus leiab, et parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Kohus on seisukohal, et pooltevaheline tüüptingimustel sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele, mistõttu kohaldub lepingule seaduses üürilepingu kohta sätestatu.
6.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja rikkus kohustust maksta parkimistasu (dtl 20). Kostja ei ole hageja väitele vastu vaielnud ega põhjendanud vastuväiteid hagile parkimistasu maksmisega. Kohus leiab, et asjaolu ei vaja eraldi tõendamist, sest pooled selle üle ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
7.Kostja on põhjendanud vastuväiteid hagile sellega, et tal oli õigus parkimisalal Ülemiste Beach Treening keskuse kliendina parkida. Samuti on kostja esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud oma õigust Valukoja tn 12 parkimisalal parkimist korraldada. Kohus leiab, et hagejal puudub koormis tõendada enda õigust parkimisalal parkimist korraldada. Kostja koormis on tõendada, et tal oli parkimisõigust andev parkimisluba või muust alusest tulenev õigus alal tasuta parkida. Kostja tõendeid esitanud ei ole ega ole seega ümber lükanud hageja väidet selle kohta, et kostja rikkus lepingut.
8.VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta 3 (6)
mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja kostjale teatanud mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudmisest. Hageja nõude eelduseks on leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale mõistliku aja jooksul. Mitteteatamine on negatiivne asjaolu, mistõttu on hagejal koormis tõendada leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale (sh teatamise viis, aeg ja teate kui tahteavalduse kättesaamine kostja poolt) (TsMS § 230 lg 1). Hageja põhjendab hagi sellega, et leppetrahvi teade pandi sõiduki tuuleklaasile kojamehe vahele (dtl 20). Kostja on avaldanud, et parkimisalal oli lubatud tasuta parkida Ülemiste Beach Treening keskuse külastajatele treeningajal; treeningul osalemise aeg oli 19:30-21:30; trahv tehti kell 20:11; peale treeningut edastati info koheselt spordiklubi administraatorile (dtl 93). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai leppetrahviteate kätte 22.04.2021. Seega ei vaja asjaolu eraldi tõendamist, sest pooled selle üle ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Seetõttu oli hagejal 22.04.2021 õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot tasumist.
9.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Parkimistingimustest ning võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatust ei tulene, millise tähtaja jooksul tuleb leppetrahv tasuda. Seega kohaldub pooltevahelisele võlasuhtele sissenõutavaks muutumise osas VÕS § 82 lg 3. 22.04.2021 leppetrahvi teatest 0031060427 nähtuvalt tuli leppetrahv tasuda 14 päeva jooksul trahvinõude esitamise kuupäevast alates (dtl 26). Hageja leidis, et leppetrahv muutus sissenõutavaks 07.05.2021. Leppetrahviteatest nähtuvalt on teatele lisatud maksekorraldus, mistõttu leppetrahvi tasumine ei ole keerukas. Leppetrahvi summa ei ole sedavõrd suur, et selle tasumiseks oleks vajalik pikem tähtaeg. Kohus leiab, et 14 päeva leppetrahvist teadasaamisest on mõistlikult vajalik aeg, et tasuda leppetrahv suurusega 40 eurot. Seega oli leppetrahvi tasumise tähtpäev 06.05.2021 ning nõue muutus sissenõutavaks alates 07.05.2021. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus leiab, et aegumistähtaeg hakkas kulgema 07.05.2021, kui nõue oli muutunud sissenõutavaks. Aegumistähtpäev oli seega 07.05.2024. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 07.05.2024. Seega esitas hageja hagiga võrdsustatud avalduse enne nõude aegumist ning avalduse esitamine peatas nõude aegumise. Seetõttu ei ole hageja leppetrahvinõue kostja vastu aegunud. Kostjal ei ole õigust keelduda leppetrahvi tasumisest TsÜS § 142 lg 1 alusel.
10.VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist null euroni ja põhjendanud seda leppetrahvi ebamõistliku suurusega. Kohus arvestab, et leppetrahvi maksimaalne summa parkimistingimiste kohaselt oli 57 eurot ning hageja on pidanud asjaolusid arvestades põhjendatuks nõuda leppetrahvi tasumist maksimaalsest määrast väiksemas summas. Kohtu hinnangul on hageja nõudnud leppetrahvi ebamõistlikult suures ulatuses, arvestades lepingurikkumise asjaolusid. Kostja tähistas parkimise parkimiskellaga. Leppetrahvinõude esitamise ajaks oli tasuta parkimise aega ületatud 11 4 (6)
minuti võrra. Kohtu hinnangul ei olnud parkimise tähistamist ja tasuta parkimise aega ületava tasulise parkimise aja kestust arvestades tegemist olulise lepingurikkumisega. Kostja täitis osaliselt oma kohustust tähistada enda parkimisõigust. Kohus vähendab seetõttu leppetrahvi viie euro võrra. Kohus ei pea leppetrahvi vähendamist suuremas ulatuses põhjendatuks, sest kostja ei ole põhistanud täiendavalt enda õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit, mis annaksid alust leppetrahvi vähendamiseks suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 35 eurot tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse leppetrahvi 35 eurot tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 35 eurot. Kohus jätab hagiavalduse leppetrahvi 5 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
11.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvilt 40 eurot arvestatud viivise 11,97 eurot tasumist ajavahemiku 07.05.2021 kuni 07.06.2024 eest. Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 35 eurot. Seetõttu on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt, arvestatuna leppetrahvilt 35 eurot. Leppetrahvilt 35 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku 07.05.2021 kuni 07.06.2024 eest on 10,47 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise 10,47 eurot tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 10,47 eurot. Kohus jätab hagiavalduse viivise 1,50 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
12.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvilt viivise tasumist alates 08.06.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 35 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 08.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 24,53 eurot (põhinõue 35 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 10,47 eurot = 24,53 eurot).
13.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 sätestab võlgnikult sissenõudmiskulude nõude piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 30 eurot tasumist. Hageja põhjendab nõuet kolme võlateatise saatmisega, Transpordiametile päringu tegemisega, nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsingu ja päringuga, võlgnikule tehtavate SMS-ide ja kõnedega, võlanõude avaldamisega. Hageja ei põhjenda hagiavaldust hageja ja kostja vahelise kokkuleppega sissenõudmiskulude hüvitamise kohta. Hageja koormis on tõendada VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mis tekkisid hagejale 5 (6)
sissenõudmistoimingu tegemisega ning põhjuslik seoses parkimistingimuste rikkumise ja kulude tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 1132 lg 2 kohaselt on meeldetuletuskirjade saatmise kulude (sh ka kokkulepitud suurusega kulude) nõude eelduseks meeldetuletuskirja võlgniku poolt kättesaamine TsÜS § 69 lg 1 kohaselt või kättesaaduks lugemine TsÜS § 70 kohaselt. Hagiavalduses ei ole märgitud asjaolusid, millest nähtub meeldetuletuskirjade kostja poolt kättesaamine (TsÜS § 69 lg 1) või kättesaaduks lugemine (TsÜS § 70). Hagist ei nähtu tõendid selle kohta, millised kulud tekkisid hagejale seoses meeldetuletuskirjade saatmisega, SMS-ide saatmisega ja telefonikõnede tegemisega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirjade saatmise, SMS-ide saatmise ja telefonikõnede tegemise kulusid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 2011 järgi tuli tasuda ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest. Hageja ei ole avaldanud, kui palju riigilõivu tasus hageja kostja andmete väljastamise eest. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid riigilõivu tasumise kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud liiklusregistri andmete eest riigilõivu tasumist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub hagejale kulude tekkimine seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsingu ja päringuga, võlanõude avaldamisega. Hagejale hüvitatavaks kahjuks ei ole hageja majandustegevuse kulud, mis tekivad sõltumata sellest, kas kostja tasub leppetrahvi või mitte. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude 30 eurot tekkimist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude tekkimist ja suurust, puudub tal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus jätab hagiavalduse sissenõudmiskulude 30 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
14.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
15.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldamise ulatust arvestades jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
16.Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ E. T. Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.