1.Lõpetada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
2.Keelduda P. N. vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada P. N. usaldusisiku kohustustest.
4.Mõista välja võlgnikult P. N. riigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud summas 1401,60 eurot.
5.Avaldada teade P. N. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
1.Harju Maakohus kuulutas P. N. pankroti välja 13.05.2021 (dtl 55). Kohus lõpetas 06.09.2021 pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse (dtl 112). Kohus jättis kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik pidi teostama vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele väljamakseid. Samuti pidi võlgnik kohtule esitama aruande oma kohustuste täitmise kohta üks kord aastas määruse jõustumise kuupäevast alates. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 01.09.2022. Võlgnik esitas 12.09.2022 kohtule aruande (dtl 165-168). Kohus osundas 14.09.2022 kohtunõudes aruandes esinevatele puudustele (dtl 169). Kohus palus võlgnikul selgitada, miks ta ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud ning esitada oma esitamata pangakontode väljavõtted. Kohus viitas asjaolule, et kontoväljavõtetest nähtuvad igakuised sularaha väljavõtmised ja raha kulutamised, mis ei ole seotud hädavajalike kulutustega, ning selgitas, et eeltoodud käitumine viitab vara raiskamisele ja varjamisele, samuti võlausaldajate huvide tahtlikule kahjustamisele, mis välistab kohustustest vabastamise. 19.09.2022 esitas võlgnik kohtule võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluva summa arvestuse ning märkis, et tal tuleb tasuda võlausaldajatele eelmise aruandeperioodi eest 2 160,84 eurot (dtl 172). Kohus andis 21.09.2022 kirjaga võlgnikule viidatud väljamaksete tegemiseks aega kuni 05.10.2022 (dtl 205). Võlgnik tegi nõutud väljamaksed 13.10.2022 (dtl 218). 24.08.2023 esitas võlgnik kohtule teise usaldusisiku aruande (dtl 284-287). 12.11.2023 täpsustatud aruande kohaselt tegi võlgnik aruandeperioodil võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 121,81 eurot (dtl 320). 01.09.2024 esitas võlgnik kohtule kolmande usaldusisiku aruande (dtl 351-354). Aruandest nähtub, et võlgnik ei ole aruandeperioodil võlausaldajatele väljamakseid teinud. 03.10.2024 toimus võlgniku ärakuulamine (dtl 360-362). Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et tema tervislik seisund ei võimalda tal tööd teha. Tema ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetus. Kohus selgitas võlgnikule, et kui tema tervislik seisund takistab töö tegemist, tuleb võlgnikul seda tõendada. 03.10.2024 tegi kohus võlgnikule nõudekirja, milles palus võlgnikul hiljemalt 22.11.2024 täpsustada kohtule esitatud andmeid (dtl 364-365). Võlgnikul tuli esitada tõendid selle kohta, et ta on pingutanud piisavalt tulu teenimiseks. Samuti andmed kõigi tulude kogusumma kohta, võlgnikule makstud töötutoetuste ja sotsiaaltoetuste kogusumma kohta ja muu sissetuleku kohta. Võlgnikul tuli esitada selgitused sularaha korduvate väljavõtmiste kohta, samuti arvestus kolmandatelt isikutelt saadud sularaha kohta. Kohus palus esitada arvestusi ja selgitusi erinevate maksete tegemise osas, sh korduvalt oma ema arvelduskontole, A. Z. garaažiboksi üürimiseks, erinevatele eraisikutele. Samuti palus kohus esitada andmed mugavusteenustele kulunud kogusummade ja nende hädavajalikkuse kohta ning selgitas, et vara raiskamine välistab kohustustest vabastamise. Kohus hoiatas võlgnikku, et andmete esitamata jätmisel kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 09.10.2024 edastas võlgnik kohtule e-kirja, milles selgitas, et kõik ülekannete selgitused on kontoväljavõtetel ja nendele pole palju lisada. Kogu raha, mida võlgnik on kasutanud, on tema laste jaoks. Lisaks märkis võlgnik, et tema edasi-tagasi ülekanded ei vaja 2/4
2-21-6926 selgitust, kuna ta ei luba oma inimõigusi ega -vabadusi rikkuda. Samuti on tal õigus mitte vastata küsimustele. 03.10.2024 kohtunõuet võlgnik ei täitnud.
2.Tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg-st 2 lähtub kohus käesoleva määruse koostamisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsioonist. Kohus võib omal algatusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui ilmneb PankrS § 175 lg-tes 2 või 4 nimetatud alus (PankrS § 175 lg 5). PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
3.Võlgnik on jätnud kohtu nõudel teabe andmise kohustuse täitmata. Kohus kohustas võlgnikku 03.10.2024 toimunud ärakuulamisel ja selle järgselt edastatud nõudekirjas tõendama mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemist või selle otsimist. Samuti tuli võlgnikul esitada arvestusi ja selgitusi erinevatele eraisikutele maksete tegemise ja mugavusteenustele kulunud summade ja nende hädavajalikkuse osas. Vaatamata ärakuulamisel selgitatule ja kohtunõudele ei ole võlgnik kohtule esitanud nõutud teavet. Selgituste, arvestuste ja tõendite puudumise tõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida võlgniku kohustuste nõuetekohast täitmist. Selgituste esitamata jätmine rikub võlgniku kohustust mitte varjata saadud tulusid ning vara, anda kohtule teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).
4.Võlgnik on rikkunud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Kohtule esitatud kontoväljavõtetest nähtuvalt sai võlgnik töötasu kuni jaanuar 2024. Viimases usaldusisiku aruandes märkis võlgnik, et ta ei tööta karpaalkanali sündroomi tõttu (dtl 351). Ka ärakuulamisel avaldas võlgnik, et ta ei saa tervisliku seisundi tõttu mitte mingit tööd teha (dtl 360-361). Kohus selgitas võlgnikule, et sellist asjaolu tuleb tal tõendada (dtl 361). Kuivõrd võlgnik ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund takistab tal töö tegemist, rikub ta kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1).
5.Kohtu hinnangul on võlgnik vara raiskamisega kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku pangakontode väljavõtteid analüüsides nähtub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud korduvalt ülekandeid oma emale ja kolmandatele isikutele, samuti on ta teinud makseid garaažiboksi rentimiseks ning erinevatele mugavusteenustele. Kohus kohustas 03.10.2024 kohtunõudes võlgnikku selgitama ja tooma välja täpsed arvestused mh oma emale tehtud maksete osas; A. Z. tehtud garaažiboksi üürimiseks tehtud kulutuste kohta; A. I., R. T., K. P., A. T., M.T., A. H. G., S. E. P., K. C., V.B., A.D., M. V., A. J., V. S., M. K. ja I. S.tehtud maksete osas; Bolt, Yandex, Uber, MyFitness, YouTube, Blizzard Entertainment, Surfhark ja g2g teenustele tasutud summade ja nende hädavajalikkuse osas (dtl 365). Võlgnik ei ole kohtunõuet täitnud. Kohus on seisukohal, et eeltooduga on tuvastatud võlgniku vara raiskamine, millega ta on kahjustanud võlausaldajate huve.
6.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
3/4
2-21-6926
7.Kohus kohustas võlgnikku täitma kohtunõuet ja esitama nõutud selgitused, arvestused ja tõendid hiljemalt 22.11.2022. Võlgnik edastas kohtule e-kirja, milles väitis, et tema ülekanded ei vaja selgitust ja tal on õigus küsimustele mitte vastata. Kohus on võlgnikule selgitanud, et, võlgnik enda kohustusi ei täida, siis lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse jättes võlgniku kohustustest vabastamata (PankrS § 175 lg 5).
8.Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Kohus järeldab võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4). Praegusel juhul võlgnik rikkus tahtlikult PankrS § 172 ja 173 sätestatud kohustusi. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
10.Kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamise ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 5 ja 8). Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustustest (PankrS § 172 lg 4 ls 2). Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 175 lg 7).
11.Kohus märkis 06.09.2021 määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud (dtl 112, PankrS § 158 lg 4 ls 2). Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui kohus keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (PankrS § 168, §174 lg 1).
12.FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Antud juhul kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest, mistõttu tuleb tal riigipoolse menetlusabi kulud hüvitada. Kohus on 06.09.2021 kohtumäärusega määranud hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri töötasu ja tegevuskulud summas 1 401,60 eurot (dtl 112). Kohus mõistab välja võlgnikult P. N. riigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud summas 1401,60 eurot. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.