X kaebus tühistada Sotsiaalkindlustusameti 12.07.2024 otsus nr 2000418-2 ja 17.10.2024 vaideotsus ning kohustada kaebaja taotlust uuesti otsustama
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Livia Kask
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.06.2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.06.2025 otsus ja teha asjas uus otsus.
3.Rahuldada X kaebus. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 12.07.2024 otsus nr 2000418-2 ja 17.10.2024 vaideotsus nr 5.2-3/23529-4. Kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama X avaldus vanaduspensioni saamiseks uuesti läbi, arvestades avalduse uuel lahendamisel asjaoluga, et X töötas perioodil 15.03.1988– 14.03.1989 EELK Konsistooriumi Asjadevalitsuse Restaureerimis-remonttööde firmas Wunibald krohvijana.
5.Jõustunud otsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.07.2026.
3-24-3029 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 06.07.2020 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse rahvapensioni määramiseks. X esitas 19.10.2020 SKA-le avalduse, milles palus määrata talle vanaduspension, sest ta töötas pidevalt ja tasus makse. SKA määras 22.12.2020 otsusega Xile alates 21.07.2020 vanaduspensioni 308,07 eurot, võttes aluseks pensioniõigusliku staaži 13 aastat, 5 kuud ja 7 päeva ning pensionikindlustusstaaži 25 päeva, kokku pensionistaaži 13 aastat, 6 kuud ja 2 päeva. X esitas 08.01.2021 avalduse arvata pensioniõigusliku staaži hulka töötamise periood 04.1991‒08.1991, mil ta töötas Hiiumaal Kassari kabelis ja Reigi kirikus.
2.SKA jättis 18.03.2021 otsusega kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvamata perioodid 15.08.1983–15.11.1983, 15.05.1984–15.01.1985, 15.05.1987–15.12.1987, 15.01.1988– 15.02.1988, 15.03.1988–14.03.1989, 15.04.1990–15.08.1990 ja 04.1991–08.1991 ning määras talle rahvapensioni alates 21.07.2020. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.06.2024 otsusega asjas nr 3-21-1536 X kaebuse ja tühistas SKA 18.03.2021 otsuse osas, mis puudutas X töötamist Tallinna Jaani kiriku juures 1988. a kevadest kuni 14.03.1989 ja 16.11.1989– 30.11.1989, Reigi kiriku juures 01.12.1987–25.12.1987 ning teeninduskooperatiivis Eli 10.02.1991–01.09.1991, ning kohustas SKA-d selles osas asja uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus selgitas järgmist (otsuse p 16): „SKA 22.12.2020 otsuse nr 1 tegemisel (vt SKA 01.02.2021 täiendav selgitus, dtl 9) oli SKA arvesse võtnud kaebaja töötamist perioodil 15.01.1988‒15.02.1988 Jaani kiriku lammutustöödel (tunnistaja JJs) ja perioodil 15.03.1988‒ 15.11.1989 Jaani kiriku remondil (tunnistaja TU). SKA on 18.03.2021 otsustes arvestanud kaebaja pensioniõigusliku staažina perioodi 15.03.1989‒15.11.1989 tunnistaja TU 14.09.2020 ütluste (dtl 255) alusel. Tunnistaja ütluste võtmise protokollis on viide EELK AV Restaureerimis-remonttööd Wunibald 01.03.1988 kuni 31.12.1989 lepingule ja tunnistaja on öelnud: alates märts 1989 asusin tööle EELK Konsistoorium Wunibald töödejuhatajana. Restaureerisime ja remontisime kirikuid. Tööde teostamiseks värbasime töömehi ja see käis läbi Wunibaldi. X asus tööle krohvijana ja töötas objektil Jaani kirik. Töötamine oli täistööajaga ja ajavahemikul kevad 1988 kuni november 1989. Ehkki isik asus oma sõnade kohaselt Wunibaldi tööle 1989. a märtsist, on ta siiski kinnitanud kaebaja töötamist selles ettevõttes alates 1988. a kevadest, nagu kaebaja on ka taotlenud (vt ka kaebaja 24.09.2020 selgitused, dtl 167) ja millele viitab justkui ka protokollis märgitud leping. Selgusetuks on jäänud, kas tegelikult mõtles tunnistaja 1989. a kevadet ja tegemist on veaga protokollis, või asus tunnistaja Wunibaldis tööle 1988. a märtsist (ja hoopis selles osas on protokollis viga) või ta asus küll Wunibaldis tööle 1989. a märtsist, kuid tal on siiski andmeid selle kohta, et kaebaja asus seal tööle juba 1988. a kevadel. Selgusetuks jääb ka see, kust pärinevad andmed viidatud lepingu ja lepinguperioodi kohta ning kes olid lepingu poolteks. Lisaks jääb arusaamatuks, miks hinnati TU ütlusi SKA 22.12.2020 otsuses ja 18.03.2021 otsustes erinevalt. Need asjaolud tuleb SKA-l asja uuel läbivaatamisel selgeks teha. Täiendavalt tuleks selgitada, kas on võimalik täpsustada ka tööperioodi lõppu novembris.“
2(6)
3-24-3029
3.Sotsiaalkindlustusamet arvas 12.07.2024 otsusega nr 2000418-2 X pensioni-õigusliku staaži hulka töötamise perioodid 01.12.1987–25.12.1987 ja 10.02.1991–01.09.1991. Pensioniõigusliku staaži hulka jäi arvamata töötamine Tallinna Jaani kiriku juures 1988. a kevadest kuni 14.03.1989 ja 16.11.1989–30.11.1989. SKA jättis 17.10.2024 otsusega nr 5.23/23529-4 X vaide rahuldamata. SKA leidis vaideotsuses, et tegemist on ENSV aegse perioodiga, mida saab pensioniõigusliku staaži hulka arvata üksnes siis, kui isik oli tööle vormistatud kooskõlas töökoodeksiga (TööK) või tegutses Rahvasaadikute Nõukogude Täitevkomitee (RSN TK) loal, olles ametiühingu liige ning tasudes sotsiaalmakseid. Vaidlusaluste perioodide kohta puuduvad X töötamist tõendavad dokumendid, samuti ei ole Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) ega tunnistajate ütlustega haldus- ja kohtumenetluses tõendatud, et kaebaja oleks olnud tööle vormistatud kooskõlas TööK-ga või tegutsenuks RSN TK loa alusel, tasudes sotsiaalmakseid. Tsiviilõiguslike lepingute alusel töötamist ei näinud ENSV õigus ette ja nende maksustamine ei olnud õigusaktidega reguleeritud, s.t nendelt ei saadud tasuda sotsiaalmakseid. JJ 06.08.2024 tõenduskirjast ilmneb, et JJ ise teenis samaaegselt Hiiumaa kogudustes ega ole Xiga koos töötanud. X töötamistest teadis ta üksnes omavahelise suhtluse kaudu, mistõttu ei saa ta tõendada X igapäevast töötamist. TU asus oma ütluste kohaselt alates märtsist 1989 tööle EELK Konsistooriumi firmasse Wunibald töödejuhatajana. X värvati krohvijana tööle Jaani kiriku objektile läbi Wunibaldi ja ta töötas täistööajaga ajavahemikul 1988. a kevadest kuni 1989. a novembrini. TU töötamise aeg ei kattu aga valdavas osas X töötamisega.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse nõuetega tühistada 12.07.2024 otsus nr 2000418-2 ja 17.10.2024 vaideotsus nr 5.2-3/23529-4 ning kohustada kaebaja taotluse üle uuesti otsustama.
5.Tallinna Halduskohus jättis 30.06.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus selgitas asjas nr 3-21-1536, et SKA-l tuleb täpsemalt välja selgitada TU ütlustega seotud asjaolusid. SKA kinnitas, et täiendavaid tõendeid ta asja uuel läbivaatamisel ei kogunud, sest tööstaaži tõendamise kohustus lasub eelkõige isikul endal ning SKA hinnangul olid TU seletused piisavalt arusaadavad. SKA rikkus uurimiskohustust ja kohtuotsusest tulenevat juhist. Tal oli võimalik täpsustada TU ütlustega seotut ja nõuda dokumente välja Tallinna linnalt ja Tallinna Linnaarhiivist. Menetlusviga ei mõjutanud aga asja otsustamist. Asjas esitatud tõendid ei võimalda tuvastada kaebaja töötamist Jaani kirikus vaidlusalusel perioodil. EELK Konsistooriumi Asjadevalitsuse Restaureerimis-remonttööde firma Wunibald lepinguliste töötajate registreerimise žurnaalis ei leidu sissekannet X lepingulise töötajana töötamise kohta 1990. aastal, perioodi 1984–1989 kohta ei ole ettevõtte lepinguliste töötajate register säilinud. Kirikuõpetaja JJ 17.08.2020 ütlused kinnitavad, et kaebaja on olnud kirikute juures restauraator-krohvija. Samas ei kinnita ütlused töötamist Jaani kirikus perioodil 15.03.1988– 14.03.1989 ja 16.11.1989–30.11.1989, kuna JJ kaebajaga seal koos ei töötanud ja seda vahetult kinnitada ei saa. Staaži tuvastamisel on tunnistaja seletuste puhul oluline, et inimene annaks tunnistuse selle kohta, mida ta on vahetult kogenud. JJ seletused on kaudseks tõendiks, mis ei võimalda teha järeldusi vaidlusaluse perioodi kohta. Halduskohus küsis tunnistajalt TUlt kohtumenetluses täpsustavaid seletusi, kuid kuna ta aastaarve ei mäleta, ei saa ta oma ütlustega kaebaja töötamist vaidlusalusel perioodil enam ka kinnitada. Lisaks asus ta Wunibaldi tööle alles 1989. a märtsikuus, mida ei ole ühegi muu tõendiga ümber lükatud. Kaebaja on kinnitanud: „Minu töölevõtmise lepingute vormistamine 3(6)
3-24-3029 toimus tolleaegse EELK majandusassessor Hr.GK ja Wunibald töödejuhataja Hr.TU osalusel.“ Kuna TU asus Wunibaldi tööle 01.03.1989, siis pidi kaebaja Wunibaldi tööle asuma pärast seda, mitte 1988. a kevadest, nagu kaebaja väidab. EN seletustest nähtub, et 1988. aastal võis töötada Jaani kiriku juures keegi X-i . Kuna aga tunnistaja ise ja tema kaastöölised teistega kokku ei puutunud, ei saa need tunnistused kinnitada kaebaja töötamist vaidlusalusel perioodil just selles kohas. Kaebaja võimaliku individuaalse töise tegevusega registreerimise kohta aastatel 1981–1991 ei ole Tallinna linnal ega linnaarhiivil tõendeid. Kaebaja esitatud raamatu väljavõttes on kaebaja nime küll mainitud, kuid selle alusel ei ole võimalik seostada kaebaja töötamist Jaani kirikus just vaidlusalusel perioodil. Kuigi kaebaja on selgitanud, et ta käis vaidlusalusel perioodil kassasse aadressil Kopli tn 4 makse maksmas, ei ole selle kohta ühtegi tõendit. Kaebaja ei ole toonud välja teisi inimesi, kas saaksid tunnistusi anda. RT nimelist isikut ei ole registris. Kokkuvõttes nähtub esitatud tõenditest, et kuigi Jaani kiriku töödega võis kaebaja enda sõnutsi seotud olla ja kaebaja andis tööde praktilise sisu osas kohtule 21.05.2025 istungil ka küllalt konkreetse ülevaate, puuduvad tõendid, et kaebaja vaidlusalusel perioodil just seal töötas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ning SKA-le kasulikul viisil. Jaani kiriku välitööde algusaega tuleks kontrollida Tallinna linnalt, mis lahendaks mitmed küsimused. Googleʼi andmetel on RT nimeline inimene olemas. Esialgu võttis SKA arvesse TU tunnistust kaebaja töötamise kohta Jaani kiriku töödel vaidlusalusel ajal, kuid hiljem, kui kaebaja hakkas vaidlustama teist perioodi, muutis SKA kiuslikult oma otsust. TU varem mäletas, aga hiljem enam ei mäleta, ka teised tunnistajad on asjast tüdinenud. Tekib küsimus, et kui TU alustas tööd 1989. aastal, siis kes tegi krohvimistöid varem. TU on kaebajale saadetud e-kirjas tunnistanud, et sissekanne tema tööraamatusse töötamise algusaja kohta tehti tema töölt lahkumisel Wunibaldist tema enda öeldu põhjal. EN ütlusi selgitab see, et ta töötas tornis, seega ei olnud kaebajaga pidevat vahetut kokkupuudet, objektil oli kümneid töömehi ning kohtuti põgusalt. Kaebaja oli objektil töötajatest kõige kogenum, mistõttu EELK majandusassessor GK palus kaebajal kõigel silma peal hoida ning olenemata väiksema kogemusega töödejuhatajast TUst sekkuda, kui vajadus tekib. Kaebajal polnud töövõtulepinguga töötades vaja individuaaltöötaja luba ega tunnistust, mille puudumist SKA rõhutab. Kaebajal tuli aastas üle 300 rubla iseseisvalt makse maksta, muidu poleks ta toonase korra järgi tasu saanud. Samas on välja tulnud, et ka Wunibald maksis kaebaja pealt makse, s.o maksti topelt. Kaebaja tööraamat on kadunud ning paljud töövõtulepingud pole säilinud. Wunibald allus EELK-le ning selle ehitusasju korraldasid EELK-i majandusassessor GK ja tema abiline pastor JJ. Nemad korraldasid ka kaebaja töötamist erinevate kirikute ehitustöödel ning absurdne on väita, et JJ tunnistus ei saa seda tõendada. Kaebaja järgis tolleaegse õigusnõuandla juristi soovitusi ja tema töötamine oli seaduslik.
7.Sotsiaalkindlustusamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb tühistada tõendite ebaõige hindamise tõttu ning uue otsusega tuleb kaebus rahuldada (HKMS § 200 p 3).
9.SKA otsused on õigusvastased ja rikuvad kaebaja õigusi ning need tuleb tühistada. 4(6)
3-24-3029
10.Halduskohus heitis SKA-le õigesti ette jõustunud kohtuotsuse suuniste täitmata jätmist ja uurimispõhimõtte olulist rikkumist. Kohtuotsusest asjas nr 3-21-1536 tulenevalt tuli SKA-l täpsemalt välja selgitada TU ütlustega seotud asjaolusid. Selleks tuli TU uuesti tunnistajana üle kuulata ja koguda asjas ka muid tõendeid. Halduskohus leidis põhjendatult, et haldusorgani menetlusviga on võimalik kõrvaldada kohtumenetluses, ja kuulas tunnistajad ise üle. Pensioniõigusliku staaži tunnistajate ütlustega tõendamise lubatavus tuleneb RPKS § 281 lg-st 2 ja sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 §-st 28. Nii nagu kohtumenetluses, kehtib ka pensioni määramise menetluses tõendite vaba hindamise põhimõte (HMS § 38 lg 2 ning HKMS § 56 lg-d 1 ja 2 ning § 61 lg 2, RKHKo 3-21-1266/62, p 32) – ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu ning tõendeid tuleb hinnata nende kogumis ja vastastikuses seoses. Tunnistajate ütlused kogumis muude tõenditega, sh dokumentaalsete tõenditega peavad andma piisava kindluse, et pensioni taotleja töötas vaidlusalusel perioodil tema väidetud ameti- või töökohal.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on SKA ja halduskohus eksinud tõendite hindamisel selles, kas kaebaja töötas Tallinna Jaani kiriku ehitusel 1988. a kevadest kuni 14.03.1989. SKA otsuses on määravat tähtsust omistatud sellele, et kaebaja ütluste kohaselt võttis ta EELK Konsistooriumi Asjadevalitsuse Restaureerimis-remonttööde firmasse Wunibald tööle TU, aga viimase tööraamatu kohaselt asus TU Wunibaldi tööle alles 01.03.1989. Ringkonnakohus leiab, et seda TU tööraamatu kannet on asjas ületähtsustatud ja see kanne on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Pensioniõigusliku staaži tõendamise asjades ei ole tavapäratu, et tööraamatust nähtuvat seatakse kahtluse alla ja see lükatakse muude tõenditega ümber. Nii tuleb kriitiliselt analüüsida ka TU tööraamatu kannet.
12.Ringkonnakohus tuvastas asjas nr 3-21-1536, et SKA on 18.03.2021 otsuses arvestanud kaebaja pensioniõigusliku staažina perioodi 15.03.1989‒15.11.1989 tunnistaja TU 14.09.2020 ütluste alusel. SKA 12.07.2024 otsuses selle perioodi osas asjaolusid ümber ei hinnatud. Seega on SKA ja kohus tuvastanud, et X ja TU töötasid koos Jaani kiriku ehitustöödel ja selles osas ei saa vaidlust enam olla. Küsimus on selles, millal nad seal koos töötamist alustasid. Kaebaja ning JJ ütlused on olnud järjekindlad selles, et kaebaja läks Jaani kiriku objektile tööle ehitustööde algusest peale. TU andis siinses asjas 13.05.2025 halduskohtule ütlusi, et ta ei mäleta täpselt, millal Wunibaldi tööle läks ning arvab, et oli alguses paralleelselt tööl nii Restaureerimisvalitsuses kui ka Wunibaldis, täpset tööde algusaega ei mäleta. 23.05.2025 e-kirjas kaebajale on TU märkinud: „Wunibaldis tööraamat täideti minu mingi mälupildi järgi siis kui ma töölt lahkusin, ilmselt ma olin samal ajal ka restvalitsuses tööl, ei tea kust nad selle aastaarvu ja kuupäeva kokku kombineerisid, seega on kellegi töötamise tõestamine veelgi segasem“. Eelnevast järeldub, et TU selgituste kohaselt võis ta töötada Wunibaldi heaks juba ajal, mil ta töötas Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses (tööraamatu kande järgi kuni 27.02.1989, hiljem kandis nime Eesti Restauraator) ja Wunibaldis töötamise algusaeg kanti tööraamatusse tagantjärgi tema enda seletuse põhjal, s.o tegemist pole kindlate ja ümberlükkamatute andmetega TU Wunibaldis töötamise algusaja kohta. Arvestades EELK Konsistooriumi 14.10.2020 kirjas SKA-le toodut, et perioodi 1984– 1989 kohta ei ole Wunibaldi lepinguliste töötajate register säilinud, võib järeldada, et Wunibaldi asjaajamine tol perioodil ei olnud lõpuni korrektne ja nõuetekohane, mis seletab ka TU meenutust, et tööraamatu kandeid tehti tagantjärele töötaja ütluste alusel.
13.Seega pole enam vastuolu muude andmetega, mis kinnitavad, et kaebaja ja TU alustasid tööd Jaani kiriku objektil 1988. a kevadel.
14.On tõsi, et JJ ei töötanud vahetult Jaani kiriku ehitustöödel, kuid ta on kinnitanud, et just EELK kaudu suunati kaebaja nii Jaani kiriku kui ka muude kirikute ehitustöödele ning ta teab, et kaebaja töötas seal krohvijana (17.08.2020 ütlused, 06.08.2024 kiri). RPKS § 28 1 ega 5(6)
3-24-3029 määruse nr 59 § 28 ei näe ette tingimust, et tunnistaja peab olema pensioni taotlejaga kogu aeg vahetult koos töötanud vms, s.o ka JJ ütluste puhul kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte. Pensionistaaži tuvastamisel tunnistaja ütlustega võib tunnistaja vahetu kokkupuude tööülesannete täitmisel teatud juhtudel olla oluline, nt soodustingimustel vanaduspensioni puhul, kus tähtis on tööülesannete iseloom. Praegusel juhul on aga tähtis tuvastada töötamise fakt Jaani kiriku objektil, kus töid korraldas EELK alluvuses olnud Wunibald. Ringkonnakohtul pole mingit alust arvata, et kirikuõpetaja JJ on mingil põhjusel andnud valeütlusi. Tema antud ütlused on kooskõlas muude tõenditega, on järjekindlad ja usaldusväärsed. Asjaolu, et tema ütlused annavad kaudselt tunnistust kaebaja töötamisest, pole oluline, kuna tõendite kogumisse võivad kuuluda nii otsesed kui ka kaudsed tõendid. Lisaks eeltoodule kinnitavad kaudselt kaebaja töötamist EN ütlused ning muud tõendid, mis näitavad, et 1980ndatel töötas kaebaja mitmete kirikute ehitustöödel. Tõendeid, mis vastupidi kinnitaks, et kaebaja kindlasti ei saanud töötada vaidlusalusel perioodil Jaani kiriku ehitustöödel, ei ole. Seega on kaebaja töötamine perioodil 15.03.1988–14.03.1989 piisavalt tõsikindlalt tõendatud, mis annab aluse kaebus rahuldada.
15.Apellatsioonkaebus tuleb eeltoodud põhjustel rahuldada. Ringkonnakohus tühistab SKA otsused ja teeb HKMS § 41 lg-t 3 arvestades SKA-le ettekirjutuse arvestada pensioniavalduse uuel lahendamisel asjaoluga, et kaebaja töötas perioodil 15.03.1988–14.03.1989 EELK Konsistooriumi Asjadevalitsuse Restaureerimis-remonttööde firmas Wunibald krohvijana.
16.Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.