L.O kaebus Eesti Töötukassa 14.01.2026 otsuse nr 78.1/26/0073 tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja L.O Vastustaja Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Külli Heinmäe
4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.07.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
1.L.O esitas 04.12.2025 Eesti Töötukassale avalduse ja dokumendid ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks.
2.Eesti Töötukassa 14.01.2026 otsusega nr 7-8.1-26-0073 otsustati taotlejale toetust mitte anda. Toetuse määramata jätmist põhjendati kokkuvõtlikult järgmiselt. Soovitakse siseneda kõrge konkurentsiga taksoteenuste turule. Taotleja esitatud äriplaan on suure riskiga, mistõttu puudub tal õigus saada ettevõtluse alustamise toetust (Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024-2029“ (THP) § 29 lg 8 p 6). Koostatud äriplaan ei anna terviklikku ja ammendavat ülevaadet loodava ettevõtte toimimisest. Puudustega on esitatud näiteks nii valdkondlik turu- ja kliendianalüüs, konkurentsianalüüs kui ka turundustegevuste ülevaade. Finantsprognoosides toodud kulud ei ole kõik piisavalt äriplaanis lahti seletatud, samuti esineb ebakõlasid väljatoodud andmetes. Tulenevalt finantsprognoosidest ei planeeri taotleja endale esimesel kolmel tegevusaastal töökohta luua, millest lähtuvalt ei täideta äriplaaniga THP-st tulenevat eesmärki (kiire täistööajaga töökoha loomine).
3.Tallinna Halduskohtule saabus 15.01.2026 L.O kaebus nõuetes tühistada Eesti Töötukassa 14.01.2026 otsus nr 7-8.1/26/0073, kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ning mõista Eesti Töötukassalt välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitis kokku summas 5000 eurot.
4.Tallinna Halduskohtu 17.02.2026 määrusega jäeti L.O kaebus hüvitamisnõude osas käiguta (resolutsiooni p 1) ning anti kaebajale kaebuse puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg 7 päeva nimetatud määruse kättesaamisest arvates.
5.Tallinna Halduskohtu 16.03.20026 määrusega tagastati L.O kaebus Eesti Töötukassalt varalise ja mittevaralise kahju summas 5000 eurot hüvitamise nõudes läbivaatamatult (resolutsiooni p 1).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane, kuivõrd töötukassa otsus ei arvesta kaebaja tegelikku ärimudelit ja tegevusmahtu. Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet ja õiguspärast ootust, samuti haldusmenetluse seaduse (HMS) §-e 6, 10 ja 56 ning tööturumeetmete seaduse eesmärki.
6.1.Vaideotsuses heidetakse ette äriplaani puudujääke, turu- ja kliendianalüüsi nõrkust, konkurentsianalüüsi pealiskaudsust, turundusmeetmete vähest detailsust ning mõnede kuluridade lahti kirjutamata jätmist. Samas ei ole vastustaja asjaolusid piisavalt välja selgitanud.
6.2.Vastustaja keeldus toetust maksmast, kuivõrd leidis, et kaebaja soovis siseneda kõrge konkurentsiga taksoteenuse turule. Samas ei ole konkurentsi olemasolu aluseks lugeda äriplaan toetuskõlbmatuks või et toetusmeetme eesmärgid jääksid saavutamata. Toetusmeede on mõeldud, et inimene saaks tööturule naasta.
6.3.Vastustaja peab kaaluma mitte ainult tururiske, vaid ka isiku olukorda ja toetuse eesmärki. Kui haldusorgan lükkab korduvalt taotluse tagasi, sisulist abi ei anta, kuid taotleja püüab aktiivselt tööle asuda, hangib lubasid ja teeb ettevalmistusi, siis ei ole keelduva otsuse mõju kaebajale mõõdukas. Sellega on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.
2(6)
3-26-129
6.4.Rikutud on hea halduse põhimõtet ja inimväärikust. Kaebaja on korduvalt esitanud taotlusi toetuse saamiseks, kuid need on päädinud eitava vastusega.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1.Toetuse mitteandmise otsuse ajal kehtinud THP § 29 lg 8 p 6 (kehtivusega kuni 31.03.2026) sätestab, et ettevõtluse alustamise toetust ei anta, kui isiku äriplaan on suure riskiga. Vaidlusaluses otsuses on töötukassa objektiivselt hinnanud kaebaja äriplaani ning selgitanud, milles selle suur risk seisneb, mh arvesse võttes, et taksoteenuste turul on tihe konkurents. Kokkuvõtvalt on viidatud järgmistele kaebaja äriplaani puudustele: turu- ja kliendianalüüs on endiselt puudustega; puudub teave loodava ettevõtte teenuste nõudluse kohta, võttes arvesse konkurentsi ja müügikanaleid; äriplaanis pole käsitletud, millised õigusaktid reguleerivad tegevusala, millised nõuded peavad olema täidetud tegevuse alustamiseks ning kui suured kulud (sh ajakulu) sellega kaasnevad; konkurentsianalüüs on puudustega; turundustegevuste ülevaade on endiselt puudustega; plaanitakse rentida hübriidsõiduk, kuid endiselt puudub info renditingimuste kohta ja maandamata on risk, kui rendile võtmine ebaõnnestub; finantsprognoosides toodud kulud ei ole kõik piisavalt äriplaanis lahti seletatud.
7.2.Küsimus sellest, kas äriplaanis kajastatud info on piisav toetuse andmiseks või mitte, on vastustaja hindamisotsus. Töötukassa ülesanne on kaaluda ja hinnata äriplaanis toodud asjaolusid tervikuna. Asjaolude hindamise tulemusel peaks vastustaja jõudma järeldusele, kas äriplaanis seatud eesmärke on selles toodu põhjal võimalik reaalselt ellu viia ning kas äriplaanis toodud viisil toimiv ettevõte võiks olla jätkusuutlik. Juhul, kui ettevõtluse alustamise taotlusele lisatud äriplaanist tulenevalt esineb põhjendatud kahtlus, et toetuste eest loodav ettevõte ei oleks jätkusuutlik ega suudaks tagada toetuse eesmärkide saavutamist, siis ongi esitatud äriplaan suure riskiga (vt Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-22-2577, p 22). Äriplaan peab vastustajat veenma selle teostatavuses ja edukuses, mida antud juhul ei olnud.
7.3.Äriplaan on majanduses äriidee teostamise üksikasjalik kirjeldus, milles tuleb lahti kirjutada ja analüüsida kõik asjaolud, millest sõltub loodava ettevõtte alustamine ja jätkusuutlik toimimine. Äriplaani koostamise käigus tuleb mõelda kavandatud tegevused põhjalikult läbi ja analüüsida äriideed eri aspektidest. Näiteks (kuid mitte ainult), kas kirjeldatav teenus on klientidele vajalik, st kas selle järele oleks nõudlust; kui teenuse järgi on nõudlust, siis kui suur oleks turg ja selle kasvuprognoosid; kas kogu ettevõtmine, arvestades potentsiaalset turu mahtu ja teenuse pakkumiseks vajalikke tingimusi (inimesed, kapital, kulud, varad), oleks tasuv ja jätkusuutlik; kas äriplaan veenab, et ettevõte suudab endale haarata arvestatava turuosa, st mis on plaan konkurentide vastu jms. Taotleja ülesanne on äriplaani koostamisel kaardistada kõik võimalikud riskid. Enda äriplaani riskid peab välja selgitama kaebaja ise, vastustaja ei saa hakata kaebaja eest äriplaani koostama.
7.4.Kui esitatud äriplaani sisulised puudused on sedavõrd suured, et töötukassa ei pea selle alusel toetuse andmist üldse võimalikuks (so puudused ei ole pelgalt äriplaani täpsustamisega kõrvaldatavad), võib haldusorgan jätta taotluse rahuldamata ilma taotlejale eelnevalt puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata (Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2010 otsus asjas nr 310-2351 p 15, Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013 otsus asjas nr 3-11-2967 p 11). Vastustaja hinnangul ei sisaldanud kogu äriplaan selliseid üksikuid puuduseid, mida oleks saanud lisaselgituste küsimisega kõrvaldada.
7.5.Vaidlustatud otsus on põhjendatud, vaidlustatud otsuses on kirjeldatud äriplaani puudused, mis põhjustavad äriplaani suure riski. Vaidlustatud otsusest nähtub, et toetuse andmise otsuse ei tinginud üksnes asjaolu, et kaebaja soovib siseneda kõrge konkurentsiga taksoteenuse turule Vastustaja on hinnanud äriplaani tervikuna ning nagu eespool on 3(6)
3-26-129
vastustaja selgitanud, hindab äriplaani jätkusuutlikkust võttes arvesse kõiki äriplaanis toodud asjaolusid. Kui äriplaanis ei suudeta veenvalt põhjendada madalat äriplaani ebaõnnestumise riski, siis on põhjendatud kahelda loodava ettevõtte jätkusuutlikkuses.
7.6.Ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk on küll THP § 29 lg 1 järgi, et inimene looks majandusliku aktiivsuse kaudu endale püsiva tasustatud töökoha, kuid see ei tähenda automaatselt töötu subjektiivset õigust ettevõtluse alustamise toetusele.
7.7.Ettevõtluse alustamise toetuse määramise ja maksmise otsustamine ei toimu tuginedes kaebaja subjektiivsele hinnangule enda äriidee edukusele, vaid vastustajal tuleb igakordselt esitatud äriplaani hinnata arvestades THP § 29 lõigetes 2, 4, 5, 6 ja 8 nimetatud asjaolusid.
7.8.PS § 28 sätestab küll õiguse saada puuduse korral riigilt abi, kuid see ei tähendada automaatselt isiku õigust riigi poolt makstavatele toetusele. Riigi poolt sotsiaalabi andmine, sh toetuse maksmine on reguleeritud eriseadustega. PS § 28 lg 2 kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra seaduses või selle alusel antud õigusaktides. Seetõttu ei ole põhiseaduse kohaselt välistatud olukord, kus mõnda liiki abi ei anta või otsustatakse abi teatud ulatuses vähendada.
7.9.PS § 28 lg-s 2 on tagatud soorituspõhiõigus, mille kaitseala riivatakse siis, kui riik jätab abivajajale piisava abi tagamata. Olukorda, kus kaebajale jäeti toetus seaduses toodud alusel andmata, ei saa pidada PS § 28 riiveks.
7.10.Eesti Töötukassa otsus on tehtud järgides HMS ja THP norme. Olukorras, kus vastustaja hinnangul ei ole äriplaani realiseeritavus ja jätkusuutlikkus kaebaja äriplaanis toodud asjaolude ja tingimuste kohaselt tõenäoline, on vastustaja jätnud õiguspäraselt ettevõtluse alustamise toetuse määramata.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et käesolev kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd vaidlusalune otsus on õiguspärane.
9.Esmalt lahendab kohus menetluslikud küsimused (I) ja seejärel kaebuse ning jagab menetluskulud (II). I
10.Kaebaja on esitanud 19.03.2026 kaebuse täienduse ning taotlenud lisaks tühistamis- ja kohustamisnõudele ka õigusvastasuse tuvastamist ja kahju hüvitamist.
11.Tallinna Halduskohtu 04.05.2026 määrusega jäeti kaebuse täiendus käiguta ning anti kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates (resolutsiooni p 1). Kaebaja sai 04.05.2026 määruse kätte 04.05.2026, mistõttu puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 14.05.2026. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal tasuda kahju hüvitamise nõudelt riigilõiv summas 405 eurot (Tallinna Halduskohtu 04.05.2026 määruse resolutsiooni p 1.3), mida käesoleva ajani tehtud ei ole. Seetõttu keeldub kohus kaebuse muudatuse (kahju hüvitamise nõue) vastu võtmisest (HKMS § 49 lg 1). Õigusvastasuse tuvastamisnõue sisaldub juba tühistamisnõudes, mis on kohtu menetluses.
12.Kaebaja on taotlenud 02.06.2026 tõendite väljanõudmist vastustajalt ja täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaja andmist. Kaebaja palub vastustajalt välja nõuda järgmised tõendid: 1) 11.03.2026 töötutoetuse maksmise lõpetamise otsuse nr TT26-0004935 koos kõigi lisade ja kättetoimetamise andmetega; 2) kõik kaebaja suhtes tehtud ettevõtluse alustamise toetuse otsused, sh 03.12.2025 otsus nr 7-8.1/25/1126 ja 14.01.2026 otsus nr 7-8.1/26/0073; 4(6)
3-26-129
3) selgitus ja tõendid selle kohta, kas Eesti Töötukassa on teinud kaebaja suhtes 11.03.2026 ettevõtluse alustamise toetuse andmisest keeldumise otsuse või muu toetuse mitteeraldamise otsuse; 4) juhul, kui selline 11.03.2026 kuupäevaga toetuse mitteeraldamise otsus on olemas, tuleb esitada selle täielik digitaalselt allkirjastatud või ametlikult kinnitatud versioon; 5) andmed selle kohta, millal ja millisel viisil nimetatud dokumendid kaebajale kätte toimetati; 6) kättetoimetamist tõendavad teavitused, logid, saatekanded, e-kirjad, iseteeninduse teavitused ja muud vastavad andmed; 7) andmed selle kohta, millal nimetatud dokumendid töötukassa iseteeninduses kaebajale avaldati; 8) andmed selle kohta, kas ja millal mõni nimetatud dokument muutus kaebaja iseteeninduses mittenähtavaks, eemaldati kaebaja vaates või selle juurdepääsu muudeti; 9) väljavõte töötukassa dokumendiregistrist või infosüsteemist, millest nähtub dokumentide koostamine, registreerimine, edastamine, avaldamine ja menetluslik staatus; 10) kogu haldusmenetluse toimik, mille alusel kaebaja ettevõtluse alustamise toetuse avaldused ja töötutoetuse avaldus lahendati, sh hindamisandmed, põhjendused, kooskõlastused, sisemised menetlusdokumendid ja otsuste aluseks olnud materjalid. Kaebaja selgitab järgmist. „Kuvatõmmiselt nähtub, et 11.03.2026 kuupäevaga on nähtavad töötutoetuse maksmise lõpetamise otsus nr TT26-0004935. Samal ajal ei nähtu kuvatõmmiselt 11.03.2026 kuupäevaga ettevõtluse alustamise toetuse andmisest keeldumise otsust. Kui vastustaja tugineb kohtumenetluses sellisele dokumendile või selle kättetoimetamisele, peab vastustaja esitama dokumendi ja selle kättetoimetamist tõendavad andmed. Vaidluse lahendamiseks tuleb kindlaks teha, millised otsused Eesti Töötukassa kaebaja suhtes tegi, millisel õiguslikul ja faktilisel alusel need otsused tehti, millal otsused kaebajale kättetoimetati ning millised dokumendid olid otsuste tegemise aluseks. Dokumendi puudumine kaebaja iseteeninduse vaates takistab kaebajal kontrollida vastustaja väiteid ja esitada ammendavaid seisukohti. Haldusorgani valduses olevad haldusaktid, menetlustoimiku materjalid, dokumendiregistri andmed, infosüsteemi logid ja kättetoimetamise andmed tuleb kohtumenetluses esitada vastustaja poolt.“
13.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellised tõendid ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
14.Kaebaja on vaidlustanud Eesti Töötukassa 14.01.2026 otsust, mille õiguspärasust kohus käesolevas asjas kontrollib. Samas on kaebaja esitanud kohtule Eesti Töötukassa 11.03.2026 vaideotsuse nr VO/26/180, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie Eesti Töötukassa 14.01.2026 otsusele nr 7-8.1/26/0073 (dtl 128). Küll aga ei puuduta vaidlusaluse otsuse õiguspärasust varasemad töötukassa otsused. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtust kaebaja taotletud tõendid, mistõttu jätab kohus kaebaja tõendite kogumise taotluse rahuldamata (HKMS § 62 lg 2). Sellest johtuvalt tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlus täiendava tähtaja määramiseks, kuivõrd kaebaja menetlusõiguste teostamiseks ei ole see vajalik (HKMS § 69 lg 1). II
15.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
16.Vaidlusaluse otsuse õiguslikuks aluseks on THP § 29 lg 8 punkt 6, mille kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga. Vastustaja on õigesti märkinud, et vaidlusaluses otsuses on välja toodud, millised puudused kaebaja esitatud äriplaanil olid ning miks hindas vastustaja seda suure riskiga äriplaaniks (dtl-d 14-15). Kohus nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2).
5(6)
3-26-129
17.Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ettevõtlustoetuse maksmist, kuid tal on õigus õiguspärasele menetlusele. Käesolevalt ei ole vastustaja haldusmenetluse nõuete vastu eksinud, sh on vaidlusalune haldusakt vastavalt HMS §-le 56 põhjendatud ning menetletud THP § 29 lg-s 7 sätestatud 30-tööpäevase tähtaja jooksul. Rikutud ei ole ka uurimispõhimõtet, kuivõrd vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et kui äriplaanis on niivõrd palju sisulisi puudusi, siis ei saa vastustaja asuda neid tema eest kõrvaldama (vt Tallinna Halduskohtu 25.01.2024 otsus nr 3-22-2577, p 19). Seda enam, et tegemist oli korduva taotlusega ning vaidlusaluses otsuses on märgitud, et eelnevates otsustes välja toodud puudused on kõrvaldamata (dtl 14). Ühtlasi on vastustaja 11.03.2026 vaideotsuses põhjalikult selgitanud, millised puudused olid toetuse taotluses (dtl-d 125-127). Kohus nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2).
18.Vastustaja on õigesti märkinud, et PS §-s 28 sätestatud õigus abile ei tähenda automaatselt isiku õigust riigi poolt makstavatele toetustele, vaid riigi poolt sotsiaalabi andmine on reguleeritud eriseadustega. Seadusandjal on avar otsustusruum sotsiaalkaitselise abi liikide, ulatuse, saamise tingimuste ja korra sätestamisel. Kaebajal oli võrdselt kõigi teistega võimalus esitada töötukassale taotlus toetuse saamiseks, mistõttu ei nähtu, et kaebajat oleks ebavõrdselt koheldud. Samuti ei ole tegemist ebaproportsionaalse otsusega, kui esitatud taotlus ei vasta sisuliselt õigusaktides sätestatud nõuetele.
19.Kaebaja väidab, et rikutud on hea halduse põhimõtet ja inimväärikust. Vastavalt THP § 29 lg-le 7 otsustab töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse andmise 30 tööpäeva jooksul toetuse avalduse esitamisest. Kaebaja esitas avalduse 04.12.2025 ning töötukassa tegi otsuse 14.01.2026. Seega ei ületanud vastustaja 30-tööpäevast tähtaega. Tõendamata on kaebaja väide inimväärikuse rikkumisest. Asjaolu, et kaebajale ei anta taotletud toetust, kuivõrd taotluses esinevad sisulised puudused, ei saa käsitleda inimväärikuse rikkumisena.
20.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
22.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.