Otsuse avalikult teatavaks- 12. juuni 2026, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-25-1321
Haldusasi
R.U kaebus Eesti Töötukassa 25.02.2025 otsuse nr TVH/25/007820 ja 16.04.2025 vaideotsuse nr VO/25/787 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – R.U Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.07.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.R.U esitas Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse (dtl 47-55). ETK 25.02.2025 otsusega nr TVH/25/007820 hinnati, et R.U töövõime ei ole vähenenud (dtl 5-6). R.U esitas nimetatud otsusele vaide (dtl 7-8). ETK 16.04.2025 vaideotsusega nr VO/25/787 (dtl 10-16) jäeti vaie rahuldamata.
2.02.05.2025 saabus Tallinna Halduskohtule R.U kaebus Eesti Töötukassa 25.02.2025 otsuse nr TVH/25/007820 ja 16.04.2025 vaideotsuse nr VO/25/787 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi. Kohus võttis kaebuse oma 05.05.2025 määrusega menetlusse. 01.04.2026 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
3.1.Kaebaja selgitab esmalt, et esitas 16.02.2025 ETK-le töövõime hindamise avalduse koos puude raskusastme määramise tuvastamiseks kuna viimase aasta visiitide käigus on kaebajal esinenud krooniline mädane keskkõrvapõletik. Seejuures on kaebaja kuulmine viimasel aastal olulisel määral vähenenud võrreldes varasemate aastatega. Kuulmislangus häirib olulisel määral kaebaja igapäevast elu, tekitab stressi, pingeid ja raskusi inimestega suhtlemisel, kõnest arusaamisel, teabe edasiandmisel ja vastuvõtmisel, peapööritusi, tasakaaluhäireid, lisaks esineb tinnitus kõrvas. See kõik väsitab nii vaimselt kui füüsiliselt.
3.2.Kaebaja toob lähtuvalt vaideotsusest esmalt välja, et ETK ekspertarvamuse lehelt nähtub, et kaebaja töövõimet on hinnanud X.X asutusest Confido. Googeldades arsti nime, nähtub, et X.X töötab Ida Tallinna Keskhaiglas üld -ja onkoloogilise kirurgia keskuses ja ta on kodulehel märgitud ära kui üldkirurg ja endokriinkirurg. Kaebaja leiab, et tema töövõimet pole pädev hindama arst kes pole spetsialiseerunud kõrva-nina-kurguhaiguste erialale. 2018 aastal sain kaeabaja osalise töövõime (dtl 17-18) 29db kuulmislangusega ja puude tuvastamise ning 2020 samuti osalise töövõime (dtl 20-21).
3.3.Teiseks leiab kaebaja, et ETK on hinnanud dr Y.Y poolt sissekandeid kaebaja tervise kohta terviseportaalis kergelt ja mittearvestanud oma ala spetsialisti hinnangu ja arvamusega. Dr Y.Y poolt kirjapandust nähtub, et kaebaja terviseseisund on pikaaegne ehk on olnud püsiv ja kestnud kauem kui 6 kuud ja on olulisel määral halvenenud võrreldes varasemate aastatega ning sellega seoses on ka kaebaja üldine töövõime tööturul märgatavalt vähenenud. Arvestades kaebaja terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise - ja osalemise piiranguid, prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes on kaebaja töövõime vähenenud. Teostatud on audiomeetriline uuring kuupäevaga 07.02.2025 (dtl 23).
3.4.25.02.2025 plaanilisel visiidil on arst täiendanud andmeid Terviseportaalis (dtl 24-26). Seisukord endine, krooniline mädane kõrvapõletik, arsti poolt on lisatud hinnang tööealise inimese kuulmisläve kohta ning info kuuldeaparaadi vajalikkuse kohta ning tinnitus kõrvas. Järgmine visiit 2025 aasta augustis. Toetudes kaebaja terviseportaalis olevatele andmetele ja vaides esitatud vastuväidetele leiab kaebaja, et ETK vaideotsuses on valesti tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Samuti on kaebaja vaides ära märkinud, et on nõus vajalike erinevate lisauuringutega aga ETK pidas mitte vajalikuks kutsuda kaebajat kohale lisauuringuteks. Ka Riigikohus on leidnud, et kui tekib vaidlus, tuleb Eesti Töötukassal kaasata otsuse tegemisse teine ekspertarst, aga antud töövõime hindamisel ja vaide esitamisel on pöördutud sama ekspertarsti poole (X.X). Samuti oleks pidanud ekspertarst hindama kaebaja töövõimet koos abivahendi kasutamisega ja seda kaebaja puhul arvestatud pole. 2(11)
Kaebaja raviarst, dr Y.Y, on ära märkinud selle kaebaja e-terviseinfos ja samuti on kaebajal abivahendi kasutamise kohta pass (dtl 27). ETK vaideotsuses märgitud kaebaja ligi 5 aasta tagune hinnang psühhiaatri poolt on siinkohal asjakohatu ning perearst ja praegune psühhiaater ei ole kursis kaebaja kuulmislangusega kuigi edaspidi kindlasti peaks kaebaja neile seda mainima. E-terviseportaalis on ka nähtav olnud ekspertarstile kaebajale välja kirjutatud ravimid ja diagnoosid (dtl 28). Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord sätestatud määruses on kirjas järgnev: § 2. Tehnilise abivahendi taotlemine (1) Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist, laenutamist või nendega seotud teenuste kompenseerimist käesoleva määruse alusel võivad taotleda: 2) tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul alates 30%) Sätestatud määruses on ka selgelt kirjas, et kuulmispuude puhul, kuulmislangusega rohkem kui 30db, mis minul on audiomeetriline uuringutega 40 - 65 db, on mul õigus nii osalisele töövõime määramisele kui ka puude raskusastme tuvastamisele.
3.5.Kaebaja konsulteerides enda kõrva-nina-kurguarsti ja pädeva kirurgiga leiab, et Eesti Töötukassa hinnang minu kuulmislangusele ja kuulmispuudele on pisendatud ja alahinnatud ning on vastuolus Sotsiaalministeeriumi kehtiva määrusega. Vastavalt määrusele tuvastatakse Eestis osaline töövõime (kuulmislangusega alates 30db) ja kuulmispuue alates 30db kuulmislanguse korral. Eesti Kuulmispuuete Liidu lehel on märgitud, et "kuulmispuudeks loetakse kuulmislangust, mis on üle 40db paremini kuulvas kõrvas täiskasvanutel. Kaebajal klassifitseerub nende andmete põhjal kuulmislanguse aste mõõdukalt kuulmislangusest kuni mõõdukalt raske kuulmislanguseni. ETK märgib enda vastuses, et töövõime hindamine põhineb pikaajalise tervisekahjustusega isiku terviseseisundil, tegutsemise ja osalemise piirangutel ning nende prognoosil ja kestusel. Siinkohal lisab kaebaja, et tema krooniline keskkõrvapõletik ja kuulmislangus on kestnud alates teisest eluaastast. Seega on minu kuulmislangus olnud pikaajaline tervisekahjustus millega kaasnevad kaebajal igapäevaelus tegutsemise ja osalemise piirangud. Tutvudes kaebaja eelnevate audiomeetria uuringutega on kaebaja kuulmine aastatega läinud halvemaks ja seda on minu erialaarst ka ära märkinud e - terviseportaalis. Samuti vaidleb kaebaja siinkohal vastu ETK vastusele, et "töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmisel ei diagnoosita ega määrata ravi ning uuringuid ja ravi määrab konkreetne erialaarst, kelle juurde inimesed oma raviküsimustega pöörduvad". ETK peab töövõime hindamisel tuginema oma ala spetsialisti kirjapandule e-terviseportaalis. ETK on ise enda töövõime hindamise metoodikas kirjutanud, et vajadusel võib ETK ekspertarst täpsustavate küsimuste korral või ebapiisava info korral e-terviseportaalis suunata taotleja visiidipõhisele tervisekontrolli eriala spetsialisti juurde. Seda pole kaebaja puhul tehtud, isegi mitte siis kui kaebaja esitas Töötukassasse vaide. Vaide peale saadeti kaebajale vaid kiri, et vaides esitatud andmete täpsustamiseks pikendatakse tähtaega. Kaebajaga pole keegi ühendust võtnud ega ka kaebaja raviarstiga, seega jääb selgusetuks kuidas ETK kaebaja esitatud vaides andmeid täpsustas. Töötukassa kirjutab enda vastuses, et nad muutsid uuringute tulemusel töövõime hindamise metoodikat, et kui varasemalt oli mul 29db kuulmislangusega osaline töövõime ja ka puue siis Töötukassa piirangu hinnang on nüüd tehtud uue metoodika alusel alates 01.01.2025 ja väidetavalt seetõttu ei ole kaebaja puhul tegemist enam mõõduka piiranguga. Küll aga jääb selgusetuks, et kuidas hindab ETK kuulmislangusega inimese töövõimet. Eeltoodule toetudes leiab kaebajal, et Eesti Töötukassa hinnang tema töövõimele on vastuolus seaduse ja määrusega ning kaebajal on õigus töövõime ulatuse määramiseks ja puude raskusastme tuvastamisele.
3(11)
3.6.Kaebaja toob veel välja, et novembris 2025 esitas ta ETK-le uue avalduse töövõime hindamiseks ja puude taotlemiseks. Seejuures on aasta jooksul kaebaja kuulmine parema kõrvaga oluliselt langenud, mis nähtub ka kaebaja e-terviseportaalis arsti, dr Y.Y, kirjapandust ja ka siinkohal arvas ekspertarst, et kaebaja töövõime pole vähenenud ning on märkinud kaebaja suhtlemise ja teabevahetuse kergeks piiranguks. Siinkohal lisab kaebaja, et tema kuulmislangus ja kroonilised keskkõrvapõletikud said alguse 2 aastaselt ja nüüd, olles 41-aastane, ei saa kuulmine enam mitte paremaks. Diagnoos on püsiv ja jäädav. Kaebaja kuulmislangus paremas kõrvas vahemikus 60-80db kvalifitseerub keskmise kuni raske kuulmislangusena, mis olulisel määraval piirab kaebaja töövõimet suhtlemisel ja teabe vahetamisel ja keskkonnas kus on kisa (lasteaed) või müra. Kaebaja leiab, et ETK otsus on õigusvastane, kuna kaebaja töövõime hindamisel ei ole arvestatud tema terviseseisundi tegelikku mõju. Kuulmislangus 60-80db ei ole kerge häire, vaid oluline funktsioonipiirang, mis mõjutab otseselt kaebaja võimalusi töötada paljudel ametikohtadel. Töötukassa ei ole piisavalt arvestanud kaebaja kuulmislanguse raskusastet, selle pikaajalisust (alates lapsepõlvest), reaalseid takistusi tööelus.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
4.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu. Vastustaja seiskohad on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast 1, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 16.02.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses (dtl 47-55) märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (edaspidi: TIS) kantud terviseandmed (dtl 99-284). Kaebaja ise on töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Samuti on kaebaja kirjeldanud, et tal esinevad piirangud muude tervisehäirete osas. Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskuse Confido (edaspidi: TTO) ekspertarst dr X.X, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi: taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 23.02.2025 eksperdiarvamuse (dtl 56-70), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 25.02.2025 otsusega nr TVH/25/007820 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja esitas vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Eeltoodu alusel koostati 16.04.2025 vaideotsus nr VO/25/787.
Eesti Töötukassa töövõime hindamise põhimõtted ja metoodika: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoimehindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika. Sama dokument on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel: https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-03/tvh-metoodika-31.03.2020.pdf.
4(11)
Vastustaja rõhutab siinkohal, et juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr H.H, kes nõustus TTO ekspertarsti toodud põhjendustega eksperdiarvamuses. Käesoleva kohtuasja raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr H.H kõik kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatu üle vaadanud ning on 19.06.2025 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega (dtl 88-98). Kaebaja on 16.02.2025 töövõime hindamise taotluses märkinud järgmised tegutsemispiirangud. 1. Liikumise valdkond: 1.1. Liikumine eri tasapindadel – Suudan läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta 100 meetrit (umbes jalgpalliväljaku pikkus). Pikema maa kõndimine on väsitav, hakkan kergesti higistama, süda klopib ja pea hakkab ringi käima. Minu võimekus trepist üles või alla liikuda on muutlik. Elan kolmandal korrusel, ja aeg-ajalt esineb tasakaaluhäireid trepist üles liikumisel, esineb hingeldamist, nõrkust ja väsimust. 1.2. Ohutu ringiliikumine – Minu võimekus tänaval ohutult liikuda on muutlik. Kardan tänaval liikuda, sest ei kuule piisavalt hästi, et tagant tulevat inimest või autot kuulda ja pean tihti oleme ärevil ja ettevaatlik ja vaatama selja taha. Suudan liikuda ohutult siseruumides. Jah, kui ei pea ronima ja treppidest käima. 1.3. Seismine ja istumine – Minu võimekus ühel kohal püsida istudes, seistes või kehaasendeid vahetades on muutlik. Pikemalt seistes tekivad tasakaaluhäireid ja keha lööb nö „kõikuma“. Pikemat istudes tekib vahetevahel peapööritus ja selg ja jalad väsivad ruttu ning lähevad nö „krampi“. Minu võimekus kehaasendeid vahetada on muutlik. Pean rahulikult tõusma püsti, vältima liigseid liigutusi, sest muidu läheb silme eest mustaks ja tekivad tasakaaluhäireid. Pikemat aega ühes asendis või kohal istumine tekitab lihaskrampe jalgades ja kehas. 1.4. Liikumisega seotud muud piirangud – Kaebaja piiranguid ei esitanud.
2.Käelise tegevuse valdkond: Kaebaja on märkinud, et ta on paremakäeline. Kaebaja piiranguid ei esitanud.
3.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond: 3.1. Teabe edasiandmine – Minu võimekus lihtsaid sõnumeid edastada on muutlik. Kuna minu kuulmine ühe kõrvaga on puudulik, siis ei pruugi ma kuulda teise inimese kõne tervikust ja minu teabe edasiandmine võib olla ebatäpne. 3.2. Teabe vastuvõtmine – Minu võimekus suuliselt edastatud sõnumeid vastu võtta on muutlik. Inimestega suheldes jälgin alati teise inimese näo ilminguid ja kõne loen huulilt, sest muidu kõne tervikuna ei jõua minuni. Tihti pean üle küsima. Siseruumis või väljas palun tihti teisel inimesel tulla minust vasakule poole, sest paremal pool olles ei kuule ega saa aru inimese jutust. Näen lugeda suures kirjas trükitud teadet. 3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud – Kaebaja piiranguid ei esitanud.
4.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond: Kaebaja piiranguid ei esitanud.
5.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond: 5.1. Tegevuste õppimine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine – Minu võimekus tegevusi alustada ja lõpetada on muutlik. Olen täheldanud, et koristamisel või jalutamisel väljas hakkan tihti higistama ja süda klopib. Puudub motivatsioon ja tahe igapäevaelu toimingute suhtes (nt koristamine ja söögitegemine), esineb ükskõiksust ja väsin väga kiiresti. 5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – Ärritun kergesti, millega kaasneb tugev higistamine.
6.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond: 6.1. Väljaskäimine – Ei saa minna emotsionaalse või vaimse pinget aja ärevust tundmata tuttavatesse kohtadesse. Tunnen ärevust inimestega suheldes, nii võõraste kui omadega, millega kaasneb tugev higistamine 5(11)
üle keha ja näo piirkonnas. Poes järjekorras seistes tekib ärevus ja tihti loobun järjekorras seismisest. Minu võimekus minna tundmatutesse kohtadesse on muutlik. Saan, aga ainult siis kui võtan rahusti sisse. 6.2. Riski või ohu tajumine – Minu vajadus järelevaataja järele on muutlik. Kardan käia liikluses, olen ärev, sest ei kuule piisavalt hästi ja see nõuab minult rohkem energiat ning väsin kiiresti. 6.3. Toimetulek muutustega – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 6.4. Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud – Kaebaja piiranguid ei esitanud.
7.Suhtlemise valdkond: 7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine – Ei suuda kohtuda tuttavate ega võõraste inimestega tundmata liigset ärevust või hirmu. Tunnen inimestega, omade või mulle võõraste inimestega, suheldes ärevust ja piinlikkuse tunnet, süda klopib rinnus. Tarvitan aastaid rahusteid ja hetkel antidepressante lisaks. 7.2. Kohane käitumine – Kaotan vahetevahel kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle. Tihti ärritun ja silme eest läheb mustaks, keha väriseb ning higistan. Surun mõttes alla tunnet kallale minna. 7.3. Suhtlemisega seotud muud piirangud – Kaebaja piiranguid ei esitanud.
8.Sõltuvust tekitvate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed: Kaebaja piiranguid ei esitanud.
9.Muud tervisehäired: Pidev väsimus ja loidus, tahaks ainult magada. Iga väike asi ajab öösel üles, nt keegi keerab teise külje või kass kõnnib toas. Tihti olen öösiti paar tundi üleval. TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses koostatud 26.03.2025 eksperdiarvamuses (Lisa 4 dtl 71-86) kaebajal valdkondade võtmetegevused järgnevalt: 1) liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 0, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 1, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine: teabe edasiandmine – arvväärtusega 0, teabe vastuvõtmine – arvväärtusega 1, teabevahetusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 3) õppimine ja tegevuste sooritamine: tegevuste õppimine – arvväärtusega 0, tegevuste alustamine ja lõpetamine – arvväärtusega 1, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 4) muutustega kohanemine ja ohu tajumine: väljaskäimine – arvväärtusega 0, riski või ohu tajumine – arvväärtusega 0, toimetulek muutustega – arvväärtusega 1, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 5) suhtlemine: suhtlemisega hakkamasaamine – arvväärtusega 1, kohane käitumine – arvväärtusega 0, suhtlemisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 6) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on seega 0. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. Eelnevast tulenevalt on vastustaja 25.02.2025 otsusel nr TVH/25/007820 õigesti märgitud, et kaebajal on: – kerged tegutsemispiirangud liikumise ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades, mille põhjuseks on kõrvahaigus; – kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäire. TTO ekspertarst hindas, et kuigi kaebajal on piirangud eelmainitud valdkondades, ei mõjuta need kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebaja töövõime vähenemist. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ja nõustus TTO ekspertarsti arvamusega. 6(11)
4.2.Vastustaja selgitab, et kaebaja töövõime hindamises ning järgnenud vaidemenetluses osalenud TTO ekspertarst on olnud pädev kaebaja töövõimet hindama. TVTS § 6 lg-s 3 viidatud määruse nr 39 § 2 p 3 järgi annab eksperdiarvamuse kas tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja. Kohus on varasemalt leidnud, et eksperdiarvamuse andja ei pea olema mingi kindla arstiteaduse eriala esindaja, ekspertarsti varasem tegevus ei saanud mõjutada praegust tegevust töövõime hindamisel (Tallinna Halduskohus, 08.02.2022 nr 3-21-2247, p 41). Vastustaja rõhutab, et kõik töötukassa töövõime hindamise ekspertarstid ning TTO ekspertarstid on pädevad hindama töövõimet, kuna neil on arstiharidus ning nad on läbinud töövõime hindamise metoodikaalase pädevuskoolituse Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskuses. Töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmise käigus ekspertarst ei diagnoosi, ei määra uuringuid ega ravi inimesi. Seda teeb konkreetne erialaarst, kelle juurde isikud oma raviküsimustes pöörduvad. Töövõime hindamise ekspertarst hinnangu andmisel koostab eksperdiarvamuse võttes aluseks töövõime hindamise metoodika ning analüüsides isiku raviarstide (kes on erialaspetsialistid) epikriisides kirjeldatud terviseandmeid.
4.3.Asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal varasemalt töövõime vähenemise, ei tähenda, et ka 16.02.2025 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel. Vastustaja märgib, et uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa taotlejal tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Sellisele järeldusele on jõutud ka olemasolevas kohtupraktikas. Uus töövõime hindamine ei ole seotud varasema hinnatud töövõime ulatusega, sest ravi ja uuringute ja ka diagnostikavõimalused ajas paranevad. Töövõime hindamise metoodikasse on 31.03.2020 sisse viidud mitmed olulised täpsustused, et vältida ebaühtlust hindamisel, mida eelnevalt oli ette tulnud. Eesti Töötukassa 16.04.2025 vaideotsuses nr VO/25/787 on kaebaja varasema töövõime hindamise osas selgitatud järgnevat. Viimati on hinnatud kaebaja töövõime osaliseks töötukassa 26.03.2020 otsusega nr TVH/20/012509. 2018. aastal ja 2020. aastal on kaebaja töövõime hinnatud osaliseks. Pärast seda on kahel korral 2023. aastal enne vaidlustatud töövõime hindamise otsust hinnatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kuulmislangusest tingitud piirangute hindamise osas on muudetud töövõime hindamise metoodikat. Kaebajal oli 2020. aastal hinnatud mõõdukaks piirang teabe vastuvõtmise võtmetegevuses, mis oli vastavuses tollal kehtinud metoodikaga. Käesolevalt on piirangu hinnang teostatud alates 01.01.2025 kehtiva töövõime hindamise metoodika alusel, mistõttu pole enam tegemist mõõduka piiranguga. 2020. aastal on kaebajal tuvastatud ka mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades. Hinnangu andmisel on tuginetud psühhiaatri dr Q.Q epikriisile, mis on sisaldanud kuni 14.01.2020 seisuga andmeid. Pärast 2020. aasta jaanuari sissekannet ei ole kaebaja TIS andmetel sisuliselt psühhiaatrilist ravi vajanud kuni psühhiaatri dr F.F poole pöördumiseni 08.10.2024, mida on käsitletud 19.05.2025 epikriisis. Psühhiaatri dr Q.Q 20.02.2024 epikriisi alusel oli kaebaja kontakteerunud kaugvisiitidena psühhiaatriga kuni viimase pöördumiseni 06.01.2022, seega kaks aastat enne nimetatud epikriisi lõpetamist. Seisund 2022. aastal oli kaebajal üldjoontes kaebusteta, väljaarvatud närvilisus käimas oleva kohtuvaidluse tõttu. Vahepealsel perioodil, s.o 06.01.2022– 08.10.2024, on kaebaja tarvitanud perearsti dr G.G väljastatud rahustit Alprazolami. Vaimse
7(11)
tervise kaebusi kaebaja seejuures ei esitanud. Kaebajal puudus ravi antidepressandiga ning psühhiaatri või vaimse tervise õega kontakt puudus. Käesolevalt on kaebajal kerged tegutsemispiirangud vaimse võimekuse valdkondades (õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise valdkonnad). Psühhiaatrilist ravi on alustatud 08.10.2024. Perearst ei ole kaebajale andnud vahepealsel ajal soovitust psühhiaatrile pöörduda. Kaebaja seisund on püsinud stabiilne ning peale ravi alustamist ei ole kirjeldatud töövõimet piiravaid asjaolusid.
4.4.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt 22.04.2026 esitatud kaebuse täienduse ja lisatud dokumentide alusel eksperthinnangute muutmiseks alust ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud Eesti Töötukassa 25.02.2025 otsust nr TVH/25/007820 "Töövõime hindamine" (dtl 5-6) ja selle suhtes 16.04.2025 tehtud vaideotsust nr VO/25/787 (dtl 10-16), asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud otsus ja selle suhtes tehtud vaideotsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluksid tühistamisele. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka kaebaja kohustamisnõue.
6.Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2). Seega tuleb jätta kaebaja poolt 22.04.2026 esitatud täiendavad dokumendid kaebaja terviseandmetega peale 16.04.2025 (dtl 456-486) tähelepanuta, kuivõrd need andmed ei olnud vastustajale vaidlusaluse otsuse ja vaideotsuse tegemise ajal teada. Kaebaja viitas veel, et esitas novembris 2025 ETK-le ka uue taotluse, kus ekspertarst jõudis samale järeldusele kui käesolevas asjas vaidlustatud otsuses. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud käesolevas asjas kaebuse nõude muutmise taotlust ja vastav asjaolu ei saa kuidagi mõjutada vaidlusaluste otsuste õiguspärasust, siis tuleb ka nimetatud dokumendid (dtl 456-477) jätta tähelepanuta.
7.HKMS § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsuses (dtl 5-6) ja nende suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 10-16), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal) sh kohtumenetluse ajal täiendavalt koostatud ETK ekspertarsti seisukohaga (dtl 87-98). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida lühidalt üksnes järgmist.
8.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt 8(11)
takistatud, või; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3). Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (Määrus nr 39) § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning täpsustamise vajaduse korral kogutud muude andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0–4. Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (p 1); arvväärus 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (p 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25– 50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel (p 3); arvväärtus 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav (p 4); arvväärtus 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub (p 5). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4–6). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määruse nr 39 § 8 lg 1). Kaalutlusõiguse kasutamisel arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele (määruse nr 39 § 8 lg 2).
9.Kohus leiab, et eksperdihinnangust (AS Arstikeskus Confido ekspertarst X.X, dtl 56-70) ei nähtu ilmselgeid eksimusi seoses piirangute raskusastmete määramisega ja selles arvestatud ka kaebaja enda antud hinnangutega ning põhjendatud nendega mittenõustumist. Vaidemenetluses on vastavad terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud üle kontrollinud 26.03.2025 X.X (dtl 71-86). Kohtumenetluses on vastavad terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud täiendavalt üle kontrollitud töötukassa ekspertarst H.H, kes on piirangute raskusastete osas jõudnud samale seisukohale. Samuti on kontrollitav, et TIS andmeid (dtl 99284) on õigesti kajastatud. Kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad kinnitama ka terviseandmed. Isiku töövõime ulatuse tuvastamine on meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hinnanguline otsus (TVTS § 7 lg 1; määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole töötukassale vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (vt ka Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui taotleja on seadnud eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei pruugi töötukassal ollagi muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata seejärel taotleja piirangute ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise 9(11)
hinnangu võib anda ka töötukassa enda ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid töötukassa ja halduskohus ei saa ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust. Kohus kontrollib seda, kas eksperdiarvamuses on esitatud nõutud andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata eksperdiarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega. Käesoleval juhul see nii on ja kohus rikkumisi ei tuvastanud. Eksperdihinnangutes on kaebaja esitatud andmed välja toodud. Olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja hinnanguga nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti hinnangud ja põhjendused. Seega ei ole õige kaebaja väide, et kaebaja antud hinnanguid ei ole arvesse võetud. Eksperdiarvamustes on esitatud andmed kooskõlas määruse nr 39 § 7 lg 1 pdega 1‒6. Eksperdihinnangutest nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt määruse nr 39 §-s 6 kirjeldatule (määruse nr 39 § 7 lg 1 p 1). Kaebaja ei ole väitnud, et eksperdihinnangutes aluseks võetud TIS andmed oleks ebaõiged. Töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel piirangud ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud. Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle kontrollinud töötukassa ekspertarst. Kaebaja ei ole eksperdihinnangus esile toodud tegevuste sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda arstide poolt tuvastatud asjaoludes. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid piiranguid. Kaebaja väited, et tema töövõimet oleks pidanud hindama kõrva-nina-kurguhaiguste arst, mitte aga üldkirurg ja endokriinkirurg, ei ole kooskõlas kehtiva õigusliku regulatsiooniga. Sellist piirangut töövõimetoetuse seadus ega määrus nr 39 ette ei näe (vt ka määruse nr 39 § 2 p 3). Eeltoodut on korduvalt kinnitatud ka kohtupraktikas. Veel heitis kaebaja vastustajale ette seda, et teda ei suunatud lisauuringutele. Kohus selgitab kaebajale, et töövõime hindamise puhul tegemist üldjuhul dokumendipõhise hindamisega. Lisauuringutele suunatakse isik, siis kui mingid andmed on puudulikud või esinevad vastuolulised andmed. Vaidlusalusel juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud. Ka kohtumenetluses ei ole kaebaja selgitanud, millistele uuringutele ja mis eesmärgil oleks kaebaja tulnud suunata olukorras, kus hindamise läbiviimiseks vajalikud terviseandmeid olid olemas. Kaebaja viitas veel, et arvestatud ei ole ka sellega, et kaebaja kasutab abivahendit. Vaidlusaluse otsuse ja vaideotsuse tegemise aja seisuga TIS andmed kaebaja poolt abivahendite kasutamist ei kajasta. Seejuures abivahendi vajadus ühes kõrvas ehk kuulmisaparaat, ei ole piirang vaid abivahendid vähendavad reeglina piiranguid ja tõstavad võimekust. Töövõime hindamise regulatsioon annab selged juhised, millistest asjaoludest tuleb töövõime hindamisel lähtuda ja mida hinnata. Kaebaja poolt kohtumenetluses välja toodud argumendid ei anna alust ekspertarstide hinnanguid valeks pidada. Arvestades kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti hinnanguid ja töötukassa ekspertarsti hinnangut, on selge, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades, mille põhjuseks on kõrvahaigus. Samuti on kaebajal kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäire. Selle tulemusena on õigesti jõutud järeldusele, et võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse summa on kaebaja puhul 0, sest piirangu 10(11)
raskusastmeid 0 ja 1 ei summeerita. Kohtul puudub alus kahelda selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses. Kaebaja ei ole kohtumenetluses vastavaid andmeid ümber lükanud.
10.Kokkuvõtvalt puuduvad mistahes seadusest tulenevad alused kaebuse rahuldamiseks. Kohus märgib veel, et kaebaja viitas korduvalt kaebuses ka puude tuvastamisega seotud küsimustele. Kohus selgitab, et puuet tuvastab Sotsiaalkindlustusamet (sh on võimalik taotleda puude tuvastamist teatud juhtudel ka juhul kui töövõime vähenemist ei ole tuvastatud). Selleks tuleb kaebajal pöörduda vastava taotlusega Sotsiaalkindlustusameti poole.
11.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. 12.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendis asendada kaebaja nimi tähemärgiga.