Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

2/7

1-26-2946 Edasikaebamise kord Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse kuulutamist ning loobumisel jõustub kohtuotsus järgmisest päevast. KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale, välja arvatud osas, millega jäetakse rahuldamata tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või rahuldatakse see osaliselt, kui kannatanu on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja asemel on vastavalt käesoleva seadustiku § 381 lõikele 31, 32 või 33 tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitanud prokuratuur. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Ken-Kristen Meriniit on kohtu alla antud selles, et tema lõi 17.08.2025 kella 20.00-21.30 paiku X maakonnas X linnas aadressil X asuvas korteris U.J-i vähemalt ühel korral rusikaga vasaku silma piirkonda ning vähemalt kahel korral rusikaga kõhu piirkonda. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused näo piirkonda- turse vasaku silma ja põse kohal. Sellise tegevusega pani ta toime teisele inimesele valu ja tervisekahjustuse tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi. Kohtuistungil prokurör palus tunnistada süüdistatav KarS § 121 lg 1 järgi süüdi ning mõista talle 6 kuu pikkune vangistus, mida lühimenetluses vähendada 4 kuuni (arvestades eelvangistust 3 kuud ja 27 päeva), vabastades ta karistuse kandmisest tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga koos käitumiskontrollile allumise ja sotsiaalprogrammi läbimise kohustusega. Kaitsja taotles süüdistatava õigeksmõistmist, leides, et puuduvad tõendid, mis seoksid teo toimepanemise just süüdistatavaga. Alternatiivselt palus kaitsja süüdimõistmise korral mitte kohaldada reaalkaristust ega kriminaalhooldusnõudeid ning piirduda katseajaga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et esitatud süüdistus on tõendamist leidnud. I.

Kohtu poolt uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud

1-26-2946

vasaku silma piirkonda ja vähemalt kahel korral kõhtu, põhjustades talle füüsilist valu. Kannatanu kirjeldab, et üritas end kaitsta, surudes isikut eemale, ning lõpuks vedas ta korterist välja. Kannatanu ei osanud Keni isikut täpselt tuvastada (perekonnanime ei tea), kuid kirjeldas temapoolset agressiivset käitumist ja füüsilise vägivalla kasutamist. Maakohus tuvastab, et kannatanu ütlused tõendavad süüdistuses kirjeldatud vägivallateo toimepanemist ja selle tagajärge, kuid isiku täpse tuvastamise osas haakuvad need kaitsja vastuväidetega. 17.08.2025 isiku (U.J) läbivaatuse protokoll. Protokolli kohaselt tuvastati kannatanul turse ja sinine laik vasaku silma kohal ning paremal põsel turse, samuti oli särk selja pealt vasaku õla juurest puruks rebitud. Maakohus tuvastab, et see protokoll tõendab otseselt süüdistuses kirjeldatud tagajärge. 23.09.2025 tunnistaja R.R ütlused. R.R ütluste kohaselt viibis ta koos kannatanuga korteris, kuhu tuli isik nimega Ken, kes pressis end jõuga sisse ning oli agressiivne. R.R ütluste kohaselt tekkis Keni ja kannatanu vahel rüselus, mille käigus kasutati füüsilist vägivalda kannatanu suhtes. Ütluste kohaselt küsisid politseinikud sündmuskohal Keni kirjeldust ning lahkusid seejärel teda otsima. Hiljem tuli Ken tagasi ning tal olid kaasas käärid ja nuga, mida nägi tunnistaja ja millest teatati ka Häirekeskusele. R.R kirjeldas, et ta koos teise tunnistajaga otsis Keni ning andis politseinikele teada tema asukohast, mille järel patrull võttis isiku kinni. Maakohus tuvastab, et tunnistaja ütlused tõendavad süüdistuses kirjeldatud vägivallateo toimepanemist ja käitumise agressiivsust. Samuti sisaldavad ütlused olulisi asjaolusid isiku tuvastamiseks, kuna tunnistaja kirjeldas politseile isikut ning osales tema hilisemas leidmises ja kinnipidamisele osutamises. Tunnistaja kirjeldus Keni käitumisest ja temal kaasas olnud esemetest (käärid ja nuga) haakub kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt võeti süüdistatavalt ära samalaadsed esemed, mis tugevdab seost süüdistatava ja sündmuse vahel. 24.11.2025 tunnistaja S.S ütlused. S.S ütluste kohaselt viibis ta korteris, kus toimus sündmus, ning nägi, kuidas isik nimega Ken käitus agressiivselt ja osales rüseluses kannatanuga. S.S teavitas toimunust Häirekeskust ning kirjeldas politseile isiku käitumist ja olukorda, mille tõttu kutsuti sündmuskohale politsei. Maakohus tuvastab, et tunnistaja ütlused tõendavad süüdistuses kirjeldatud vägivallateo toimepanemist ja käitumise agressiivsust ning on kooskõlas kannatanu ja tunnistaja R.R ütlustega, sh asjaolus, et tunnistaja kirjeldas politseile isikut, nägi tal kaasas käärid ja noa ning osales tema hilisemas leidmises ja kinnipidamisele osutamises, mis tugevdab tuvastusahelat, kuid isiku tuvastamine toimub nime „Ken“ alusel. 26.11.2025 asitõendi (Häirekeskuse kõnet puudutav helifail) vaatlusprotokoll. Häirekeskuse kõne kohaselt teavitas helistaja sündmuskohal aset leidvast konfliktist, kirjeldades isikut nimega Ken, kes oli käitunud agressiivselt ning kelle suhtes paluti politsei sekkumist. Kõnest nähtub, et konflikt oli vahetu ja helistaja kirjeldas toimuvat reaalajas. Maakohus tuvastab, et kõne tõendab süüdistuses kirjeldatud vägivallateo toimumist ja isiku agressiivset käitumist, kuid isiku tuvastamine toimub nime

4/7

1-26-2946 „Ken“ alusel. See haakub ka tunnistaja S.S ütlustega, kes ütles, et helistas Häirekeskusesse.

Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse osas

Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on tõendamist leidnud. Kannatanu U.J-i ütluste kohaselt lõi süüdistatav kannatanut vähemalt ühel korral rusikaga vasaku silma piirkonda ning vähemalt kahel korral kõhu piirkonda, põhjustades talle füüsilist valu. Neid asjaolusid kinnitavad tunnistajate R.R ja S.S ütlused, kes kirjeldasid süüdistatava agressiivset käitumist ja rüselust kannatanuga, samuti Häirekeskuse kõne sisu, milles kirjeldati vahetult toimuvat sündmust.

5/7

1-26-2946 Kannatanu läbivaatuse protokollist nähtub, et kannatanul tuvastati turse ja verevalumid näopiirkonnas. Seega haakuvad kohtu poolt tuvastatud asjaolud süüdistuses kirjeldatuga nii teo kui ka tagajärje osas: kohus loeb tõendatuks, et süüdistatav lõi kannatanut rusikaga vasaku silma piirkonda ja kõhu piirkonda ning põhjustas sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse näo piirkonnas. Nimetatud tegu vastab KarS § 121 lg 1 objektiivsetele koosseisutunnustele, s.o teisele inimesele valu ja tervisekahjustuse tekitavale kehalisele väärkohtlemisele. Kuigi kannatanu ja tunnistajad nimetasid ründajat eesnime „Ken“ järgi, on kohtu hinnangul süüdistatava isik tuvastatud tõendite kogumis. Tunnistajad kirjeldasid politseile isikut, osalesid tema hilisemas leidmises ning osutasid temale kinnipidamisel kui toimepanijale. Nende ütlused on kooskõlas kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt peeti süüdistatav kinni vahetult pärast sündmust sündmuskoha lähistel ning temalt võeti ära käärid ja nuga, mis haakuvad tunnistajate kirjeldustega. Nimetatud asjaolud moodustavad ühtse tuvastusahela, mis seob süüdistatava kuriteo toimepanemisega ja välistab mõistliku kahtluse tema isikus. Süüdistatava poolt kahtlustatavana antud ütlused, milles ta eitas teo toimepanemist ja viibimist sündmuskohal, on vastuolus eeltoodud tõenditega ega leia kinnitust. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime kavatsetult. Kannatanu löömine rusikaga näo- ja kõhupiirkonda oli sihipärane ja teadlik tegevus, mille olemuslikuks tagajärjeks on vähemalt valu tekitamine ning võimalik ka tervisekahjustuse põhjustamine. Arvestades löökide suunitlust, paiknemist ja korduvust, samuti kannatanu ja tunnistajate ütlusi, tuvastab kohus, et süüdistatav realiseeris süüdistuses kirjeldatud objektiivse koosseisu kavatsetult. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistatav pani toime süüdistuses kirjeldatud teo, mis vastab KarS § 121 lg 1 koosseisule. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus tunnistab süüdistatava esitatud süüdistuses süüdi. III.

Karistus

KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb seadusandja karistusraamina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Hinnates K.-K. Meriniidu löökide arvu, olemust ja suunatust kannatanu pähe ning kõhtu, raskeimat tahtluse vormi ning ka K.-K. Meriniidu käitumist sündmuse järgselt, kui ta naasis noa ja kääridega, on tema süü suurus kohtu hinnangul keskmist ületav, mistõttu ei ole rahaline karistus ka kohane karistusliik. Teisalt tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta ka asjaolu, et tegemist on noore täiskasvanuga, keda varem kriminaalkorras karistatud ei ole ning seetõttu nõustub kohus prokuröri ettepanekuga karistada K.-K. Meriniitu vangistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o 6 kuud. Kuivõrd enne kohtuliku uurimise algust taotlesid pooled üldmenetlusest lühimenetlusele üleminekut, millise taotluse kohus ka rahuldas, tuleb KrMS § 248 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mistõttu jääb karistuseks 4 kuud vangistust.

6/7

1-26-2946 Karistuse hulka tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinni pidamine 17.19.08.2025. a, s.o 3 päeva, mistõttu kandmisele kuuluva vangistuse suuruseks jääb 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtu hinnangul on oluline allutada K.-K. Meriniit katseajaks ka käitumiskontrollile KarS § 74 lg 1, 3 alusel ning kohustada teda läbima käitumiskontrolli kohustuse ajal kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogramm. Kuigi K.-K. Meriniit on kriminaalkorras karistamata, nähtub karistusregistri väljavõttest, et teda on korduvalt väärteokorras karistatud NPALS § 151 alusel – ka seekord oli K.-K. Meriniit joobes ning toimunust ta midagi ei mäleta. Tegemist on riskikäitumisega, mida noore täiskasvanu puhul kriminaalhooldus ja sellega kaasneva programmi läbimine veel pidurdada suudab. Seetõttu tuleb K.-K. Meriniit allutada KarS § 74 lg 1, 3 alusel käitumiskontrollile 8 kuuks, millise perioodi jooksul on ta kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 p-s 1-6 nimetatud kontrollnõuetele ning läbima ka KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kriminaalhooldaja poolt valitava sotsiaalprogrammi. IV.

Menetluskulud

Kriminaalasja menetluskulud koosnevat KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 järgi sundrahast summas 1419 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasust summas 148,80 eurot ning kohtumenetluses makstud tasust summas 417,88 eurot. Kokku on menetluskulud 1985,68 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, seega tuleb süüdimõistetult menetluskulu summas 1985,68 eurot riigi kasuks välja mõista. Kuivõrd K.-K. Meriniit on töötu ning kaitsja seetõttu taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 osas, tuleb K.-K. Meriniidul KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 166 eurot ja viimasel kuul 159,68 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

7/7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.