Võlaõigus

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud

sama nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Hageja on esitanud nõudest osalise loobumise võla sissenõudmiskulude osas summas 50 eurot. Kohus võtab osalise loobumise vastu. Loobumise tagajärjel on hagihind 14 657,09 eurot.

kostjale lepingu lõpetamise teate. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et lepingu üles ütlemise hoiatus ja teade saadeti posti teel kostja kodusele aadressile xxx. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et krediidiandja ütles makseviivituse tõttu lepingu üles ning kogu põhivõlg muutus sissenõutavaks. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostja on krediidiandjale tasunud põhiosa katteks 2880,17 eurot ja peale lepingu ülesütlemist hagejale 1022 eurot. Seega on kostja põhivõla jääk 10 097,83 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et Inbank AS loovutas 30.11.2022 kostja vastase nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostjal on intressivõlgnevus alates 21. osamaksest kuni ülesütlemiseni s.o 29.11.2022, kokku summas 614,80 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et lepingu kohaselt tuli tasuda lepingu haldustasu 2,50 eurot kuus ning et 29.11.2022.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.08.2022-15.11.2022 laenuhaldustasud, kokku 10 eurot. Pooled on lepingus nr L89004083934 kokku leppinud, et viivisemäär on intressimääraga võrdne, so 9,90% aastas. Pärast lepingu muutmist on lepingu nr L89004505632 kohaselt viivise määr 14,90% aastas. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 10 097,83 eurot, intressi 614,80 eurot, haldustasu 10 eurot ja viivise alates 30.11.2022, so lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhinõude (10 097,83 eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 14,9% aastas. Ajavahemiku 30.11.2022-11.07.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivis on 2429,88 eurot. Ajavahemiku 12.07.2024-29.11.2024 eest, s.o kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 579,63 eurot.

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 910 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 14 657,09 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 910 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 910 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 5,5 tundi summas 929,50 eurot. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: -alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 2 tundi; -22.08.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi; -27.08.2024 vastuse esitamine kohtule 0,5 tundi; -26.09.2024 seisukoha koostamine ja esitamine 0,5 tundi; -26.11.2024 menetlusdokumendi koostamine, kohtule esitamine 0,5 tundi.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega, milles kostja ei ole aktiivselt osalenud. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus 22.08.2024 õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 1 tund, 27.08.2024 õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 0,25 tundi ja 26.09.2024 õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 0,25 tundi. Ülejäänud osas peab kohus lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 400 eurot ilma käibemaksuta (4 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1310 eurot, millest 910 eurot on riigilõiv ja 400 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1310 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Maris Juha kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.