Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Telia (endine AS EMT) ja Kostja sõlmisid 26.04.2012 kirjalikus vormis mobiilsideteenuste Liitumislepingu (liitumisleping), millega kostja hakkas oma mobiiltelefoninumbriga kasutama mobiiltelefoniside ja mobiilse interneti teenuseid. Leping on poolte poolt allkirjastatud. Leping sõlmiti 2 aastaks tingimusega, et leping pikeneb tähtajatuks lepinguks, kui klient 1 kuu enne lepingu tähtaja saabumist ei teata soovist leping lõpetada. Kostja ei teatanud lepingu lõpetamise soovist ja leping muutus tähtajatuks. Kostja jätkas teenuste kasutamist. Telia ja Kostja sõlmisid 18.05.2022 Seadmete kasutuslepingu nr 1559123, millega Kostja võttis tasu eest rendile digiboksi Digiboks Arris VIP4302 maksumusega 99,00 eurot ja hakkas kasutama TV-teenuseid. Digiboksi pole kostja Teliale tagastanud ega selle väärtust hüvitanud. Lepingutele kohalduvad Üldtingimused, millega kostja nõustus liitumislepingus. Teenuste eest peab Klient maksma Teliale tasu vastavalt esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks. Üldtingimuste punktist 7.2.7. tulenevalt on Kliendil kohustus maksta Teliale tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud rekvisiitidele (arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks. Kostja kohustus tasuma teenuste eest vastavalt Telia esitatud arvetele iga teenuste osutamisele järgnenud kuu 20. kuupäevaks. Üldtingimuste punktide 10.8. ja 10.8.1. kohaselt võib tähtaegselt laekumata summalt nõuda tarbijalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Kostjal jäid tasumata alljärgnevad Telia osutatud teenuste eest esitatud arved summas 449,72 eurot, mis kuulusid tasumisele 2024. aasta märtsis - juunis, iga nimetatud kuu 20. kuupäeval: 29.02.2024 arve nr 20240230265969, 152,81 eurot, maksetähtpäevaga 20.07.2024, 31.03.2024 arve nr 20240331056369, 134,97 eurot, maksetähtpäevaga 20.04.2024, 30.04.2024 arve nr 20240431813091, 129,56 eurot, maksetähtpäevaga 20.05.2024, 31.05.2024 arve nr 20240532579948, 33,24 eurot, maksetähtpäevaga 20.06.2024. Tasumata summa kokku 449,72 eurot. Pärast viimase arve esitamist tasuti 60 eurot. Võla jääk 389,72 eurot. Hageja palub välja mõista Kostjalt hageja kasuks võlg 389,72 eurot ja viivis 232,64 eurot; viivis kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt; menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude

täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud e-postiga 15.04.2026.a (kostja kinnitas kättesaamist). Kostjal oli kohustus hagile vastata 21 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning menetluskuludelt VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule 175 eurot. Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Muid kulusid hageja välja ei ole toonud ning muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Kokku on põhjendatud ja vajalikud esindaja kulud 195 eurot (175+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (195 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.