Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-5913
Kohtuasi
Y avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks lapsega suhtlemist korraldava määruse rikkumisel C avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks lapsega suhtlemist korraldava määruse rikkumisel
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.09.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I (isa) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Joonas Põder Avaldaja II (ema) C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sofia Pevzner-Belošitski Puudutatud isik (laps) X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Eestkosteasutused Tallinna Linnaosavalitsuse kaudu) ja Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
linn (Põhja-Tallinna Viimsi vald (Viimsi
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Y 12.03.2026 ja 06.04.2026 seisukohtadele lisatud tõendid ning C 16.03.2026 ja 16.04.2026 seisukohtadele lisatud tõendid.
2.Jätta rahuldamata Y taotlus päringu tegemiseks pereterapeut Qle.
3.Tühistada Harju Maakohtu 19.09.2025 määrus osas, millega maakohus määras suhtluskorra tingimusega, et isa suhtleb lapsega igal paaris nädalal teisipäeviti ja neljapäeviti kell 17.30–20.30 (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.2) ja paaritul nädalal suhtleb pühapäeva õhtuni (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.1), ning teha selles osas uus määrus, millega määrata, et isa suhtleb lapsega igal paaritul nädalal neljapäevast esmaspäeva hommikuni vastavalt tervikresolutsioonis
2-24-5913 märgitule. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus andis emale üle otsustusõiguse lapse eelkooli, kooli ja huvihariduse valiku küsimustes, ning teha selles osas uus määrus, millega lõpetada nendes küsimustes vanemate ühine hooldusõigus ja anda nendes küsimustes ainuhooldusõigus emale. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
6.2.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9574 kehtestatud X (laps) suhtluskorda C (ema) ja Yga (isa) ning kehtestada uus suhtluskord järgmiselt.
6.2.1.Isa suhtleb lapsega igal paaritul nädalal neljapäevast esmaspäevani. Lapse üleandmine toimub selliselt, et lapse isa tuleb neljapäeval lapsele järele lasteaeda, eelkooli, kooli või huviringi/trenni pärast lapse vastava tegevuse lõppu, kuid mitte hiljem kui kell 17.00–17.30, ning esmaspäeva hommikul viib lapse lasteaeda, eelkooli, kooli või huviringi/trenni (juhul, kui huviring/trenn on hommikul).
6.2.2.Mõlemad lapsevanemad järgivad oma suhtluskorra ajal lapse rutiini (sh lasteaed, eelkool, kool ja huviringid).
6.2.3.Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel õigus eemal viibiva vanemaga suhelda telefoni teel või videokõnega privaatselt. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtlus lapsega arvestaks lapse magamamineku aegasid.
6.2.4.Lapse haigestumisel pikemalt kui kolm päeva, on vanem kohustatud viima lapse perearsti juurde visiidile ja võimaldama teisel vanemal viibida koos lapsega perearsti visiidil, teavitades selle toimumise ajast ja kohast teist vanemat ette vähemalt 24 tundi.
6.2.5.Pühade ja tähtpäevade osas kehtib järgmine kord:
6.2.5.1.lapse sünnipäevad veedab laps ühe aasta isaga ja teise aasta emaga, kui pooled ei lepi omavahel kokku teisiti;
6.2.5.2.jõululaupäeva ja esimese jõulupüha veedab laps ühe, teise jõulupüha teise vanema juures ning järgmisel aastal vastupidi;
6.2.5.3.2025. aastal veedab laps aastavahetuse 31.12 – 01.01 (k.a) emaga, 2026. aastal isaga ja sealt edasi vastavalt üle ühe aasta põhimõttel.
6.2.5.4.emadepäeva veedab laps emaga, olenemata sellest, kelle juures laps suhtluskorra järgselt olema peab;
6.2.5.5.isadepäeva veedab laps isaga olenemata sellest, kelle juures laps suhtluskorra järgselt olema peab;
6.2.5.6.vanemate sünnipäevadel on laps selle vanema juures, kelle sünnipäev parasjagu on;
6.2.5.7.pühad (ülestõusmispühad, kevadpüha (01.05), jaanipäev jt) veedab laps isa juures ühel aastal kõik esimesele poolaastale langevad pühad ja ema juures kõik teisele poolaastale langevad pühad, järgmisel aastal vastupidi;
6.2.5.8.alates kooli algusest veedab laps koolivaheajad vaheldumisi kummagi vanemaga selliselt, et alates 2026/2027 õppeaastast I
2-24-5913 (oktoober) ja III (veebruar-märts) vaheaja veedab laps isaga, II (detsember-jaanuar, v.a eriregulatsioon jõulude ja aastavahetuse osas) ja IV (aprill) vaheaja veedab laps isaga;
6.2.5.9.alates kooli algusest V (juuni-august) vaheajal määruse p-s
6.2.1.määratud suhtluskord ei kehti. Suvevaheajal veedab laps nädala kaupa vahelduvalt emaga (paarisnädalad) ja isaga (paaritud nädalad).
6.2.6.Lapse ema ega isa ei või koos lapsega asuda elama väljaspool Eesti Vabariiki ilma teise lapsevanema kirjaliku allkirjastatud nõusolekuta, kusjuures väljaspool Eesti Vabariiki elama asumiseks loetakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi üle 2 kuu viibimist ühes aastas.
6.2.7.Kummalgi vanemal on õigus lapsega reisida välisriiki kuni 2 nädalaks, teavitades sellest teist vanemat vähemalt nädal aega ette.
6.2.8.Kokkuleppes nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve.
6.3.Lõpetada C ja Y ühine hooldusõigus X suhtes lapse lasteaia, eelkooli, kooli ja huvihariduse küsimustes ning anda nendes küsimustes ainuhooldusõigus üle Cle.
6.4.Jätta rahuldamata Y avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja isale ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse tervise ja reisimise küsimustes.
6.5.Tühistada määruse jõustumisel Harju Maakohtu 26.08.2024 ja 12.02.2025 määrustega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
6.6.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Y (lapse isa) esitas 15.04.2024 Harju Maakohtule avalduse C (lapse ema) ja lapse isa lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamiseks ja sunnivahendite kohaldamiseks.
1.1.Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9574 (jõustunud 27.11.2023) tühistas ringkonnakohus osaliselt maakohtu lahendi ja määras suhtluskorra Xga (laps) selliselt, et laps viibib paaritutel nädalatel isaga ja paaris nädalatel emaga, üleandmisega pühapäeviti kell 18.00. Samuti andis kohus lapse isale otsustusõiguse lasteaia ja kooli valiku küsimuses.
2-24-5913
1.2.Lapse isa põhjendab avalduse esitamist sellega, et ema ei ole ringkonnakohtu määrust täitnud, sh ema ei anna last isale üle vastavalt määruses märgitud suhtluskorrale, ei vii last lapse isa valitud lasteaeda, keeldub enda valitud lasteaiaga sõlmitud lepingut lõpetamast ja keeldub lapse elukohateate esitamisega nõustumast (nõusolek vajalik Viimsis asuva lasteaia lasteaiakoha soodustuse saamiseks). Perelepitus oli edutu. Isa pöördus 11.03.2024 kohtutäituri poole, et pöörata ringkonnakohtu 14.09.2023 määrus täitmisele. Kohtutäitur selgitas, et täitemenetluse alustamiseks peavad pooled läbima tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 järgse lepitusmenetluse. Kuna ema on väljendanud, et ei soovi määrust täita, palub isa kohtul tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ning määrata ema suhtes rakendatavad sunnivahendid.
1.3.Lapse isa täiendas 16.12.2024 avalduses oma avaldust järgmiste nõuetega: 1) anda lapse isale ainuotsustusõigus lapse elukoha valimisel; 2) kohustada lapse ema esitama elukohateade rahvastikuregistris lapse kohta tema elukohana järgneva aadressi märkimiseks: Kibuvitsa tee 21, 74016 Viimsi vald, Harju maakond; 3) asendada p-s 2 kirjeldatud tahteavaldus kohtumäärusega ja edastada see rahvastikuregistrile; 4) alternatiivselt p-le 2 kohustada lapse ema nõusoleku andmiseks rahvastikuregistris lapse elukohana järgneva aadressi märkimiseks: Kibuvitsa tee 21, 74016 Viimsi vald, Harju maakond; 5) alternatiivselt p-le 3 asendada p-s 4 kirjeldatud tahteavaldus kohtumäärusega ja edastada see rahvastikuregistrile; 6) rahuldada lapse isa 15.04.2024 avaldus; 7) määrata lapse üleandmise päevadeks kolmapäevad.
2.Isa esitas 05.02.2025 uue taotluse, millega palus määrata kindlaks suhtluskord, mille kohaselt viibib laps iga kahe nädala jooksul 12 päeva isaga ning 2 päeva emaga. Samuti palus isa anda endale üle ainuotsustusõigus lapse tervist ja välisriikidesse reisimist puudutavates küsimustes.
2.1.Ema ja lapse koosveedetavat aega tuleb vähendada ja seda tingivad eeskätt asjaolud, mis viitavad ema poolt toime pandud vägivallategudele, sh lapse juuresolekul. Puudub vaidlus, et laps on mõlemasse vanemasse kiindunud ning tal on mõlemaga usalduslik suhe. Seega ei saa see küsimus olla aluseks otsustamaks, kumma vanema juures laps peaks valdavalt elama.
2.2.Ema ei saa olla peamine vanem, kuna ta väärkohtleb last vaimselt ja füüsiliselt. Emaga elades ei ole lapsele tagatud stabiilne kodune keskkond, mis soosiks tema igakülgset vaimset ja sotsiaalset arengut. Muu hulgas on ema lapsele rääkinud, et isa tahtvat ema vangi panna peale seda, kui isa esitas enda koju tungimise, koerte omastamise ja löömise tõttu süüteoteate. Ema oli sh lapsele rääkinud, et isa tappis koera, kuna lasi viimase haigestumise tõttu magama panna. Isa kodu osas on ema lapsele rääkinud, et selles kohas pommitati sõja ajal, tekitades seeläbi lapses hirmu isa kodus viibimise suhtes.
2.3.Ema ei langeta lapse tervise küsimuses adekvaatseid otsuseid. Ema käitumine on mõjutanud lapse vaimset tervist negatiivselt. Isa käib lapsega regulaarselt vaimse tervise spetsialistide vastuvõttudel, mida ema on keelanud, põhjendamata enda vastuseisu Sensuse keskuse spetsialistide suhtes. Samas on ema viinud last end psühholoogina esitleva, ent pseudoteaduslikke praktikaid eviva F vastuvõtule (ilma isa nõusolekuta). Ema on võimetu langetama adekvaatseid otsuseid ka lapse füüsilise tervise küsimustes. Seda ilmestab eeskätt ema vaktsiiniskepsis ja nn alternatiivmeditsiini-lembus. Selleks, et laps saaks enda tervise küsimustes vajaliku abi, tuleb isale anda ainuotsustusõigus vastavates küsimustes. Ema on
2-24-5913 seni näidanud üles ainuüksi huvi mõistlike ja vajalike meetmete kasutuselevõtu torpedeerimiseks küsimustes, mis puudutab poja tervise kaitsmist ja ravi.
3.Lapse ema esitas 31.05.2024 avalduse lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamiseks ja sunnivahendite kohaldamiseks.
3.1.Lapse ema leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2023 määrusega määratud suhtluskorda tuleb muuta selliselt, et: 1) laps suhtleks isaga igal paaritul nädalal neljapäevast pühapäevani. Lapse ema palus määrata, et isa ja ema jätkavad kontaktivaba üleandmist selliselt, et vanemad lepivad üleandmise koha vastavalt lapse ajagraafikule. Lapse üleandmine toimub kell 17.00–17.30. Lapse heaolu ja stabiilse elukorralduse tagamiseks on vanemal kohustus austada ja järgida lapse igapäevast rutiini, sh tema huviringide, õppetundide, täiendavate tegevuste ja lasteaia graafikut; 2) lapse isa tagastab lapse emale pühapäeval kell 18.30–19.30, arvestades lapse rutiini; 3) paaris nädalatel on lapse isal õigus kohtuda lapsega teisipäeviti ja neljapäeviti kell 17.30–
20.30.Lapse isa on kohustatud kohtumistel jälgima lapse rutiini ja lapse huvitegevust.
3.2.Nii lapse ema ise kui ka laps elavad pikaajalise ja järjepideva isapoolse vaimse surve all. Tallinna Naiste Kriisikodu poolt on tõendatud, et isa on ema suhtes vaimselt vägivaldne. Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi spetsialistid on tuvastanud, et lapse ema on perevägivalla ohver ja vajab abi traumast taastumiseks. Lapse ema hinnangul ei lähtu lapse isa lapse heaolust, vajadustest ja sisemisest tasakaalust ning eirab lapse soove. Isa ei kuula last, vaid keskendub vanemlikule võimupositsioonile. Lapse isa väldib igasugust dialoogi lapse emaga ega tule isiklikult lapse üleandmisele, mis viitab sellele, et isa pole valmis tegema koostööd lapse kasvatamise küsimustes. 28.07.2025 juhtunu osas selgitab ema, et politsei hindas olukorda ja tuvastas, et tegemist oli lähisuhtevägivalla juhtumiga lapse ema suhtes. Politsei soovitas pöörduda ohvriabi poole, kes tuvastas, et lapse ema on kogenud kestvat psühholoogilist survet ja väärkohtlemist lapse isa käitumise tõttu ning suunas lapse ema traumast taastumist toetava vaimse tervise abi saamiseks psühholoogi juurde. Isa eksitab last, avaldab survet ja moonutab suhteid, laps kasvab pidevas psühholoogilises pingeväljas. Ema on senist suhtluskorda järginud alates septembrist 2024, v.a 28.07.2025, mil lapse soovil ja heaolu kaalutlustel nihkus üleandmine kahe päeva võrra. Isa ei ole suutnud reaalselt parandada oma vanemlikke oskusi.
3.3.Kehtiv suhtluskord ei sobi eelkõige lapse vajaduste, heaolu ja tervise seisukohalt. Laps on korduvalt ja selgelt väljendanud, et ta ei soovi viibida isa juures nii pikalt järjest. Vanemate vahel on erimeelsused pea kõigis lapse igapäevaelu puudutavates küsimustes – alates une- ja söögirutiinist, meelelahutusest, lubatud tegevustest ja ekraaniaja piirangutest kuni huvihariduse valikute ja akadeemiliste eesmärkideni. Selliste erimeelsuste tõttu ei saa laps kahe kodu vahel liikudes kogeda järjepidevust ega stabiilsust, vaid peab kohanema täiesti erinevate ootuste ja reeglitega. Lapse kirjelduste kohaselt on isa juures sageli olukordi, kus isa on hõivatud töö või muude tegevustega, mistõttu laps tunneb igavust ja ükskõiksust enda suhtes. Isa kodus esineb ka konflikte isa uue abikaasa pojaga ning arusaamatusi, mida isa lahendab sageli kaamerasalvestiste abil, tekitades lapses ebamugavust ja tunnet, et teda ei usaldata. Laps käib ujumistrennis ainult ema juures viibimise ajal, lapsel puudub huvitegevus isa juures viibides (v.a lapse ema organiseeritud Arhitektuurikool, kuhu lapse isa viib last ebaregulaarselt). See tähendab, et lapse jaoks on iga koduvahetus järsk üleminek ühelt elustiililt ja ootustelt teisele.
2-24-5913
3.4.Lapse ema palub anda endale üle otsustusõigus lapse haridusega (k.a huviharidus, eelkool, lasteaed) seotud küsimustes. Haridusasutuse valikul arvestab ema hoolikalt lapse huvide ja heaolu kõrval ka seda, et see asuks võrdselt mugavas kauguses nii ema kui ka isa kodust. Selline valik tagab, et lapse igapäevane liikumine lasteaia või kooli ja kodude vahel on mõlemale vanemale ühtviisi mugav ning lapse jaoks võimalikult sujuv ja stabiilne. Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda otsustusõige üleandmist eelnimetatud küsimuses lapse emale, palub ema taastada tema otsustusõiguse kooli valiku osas. Seni on lapse huviharidusega tegelenud üksnes ema. Huvitegevuste kaudu on lapse sotsiaalsed oskused, eneseväljendus ja koostöövõime märgatavalt arenenud. Isa ei ole sellesse protsessi panustanud. Isa huvi lapse lasteaiaelu vastu on olnud olematu. Koostöö asemel on isa piirdunud üksnes oma eelistuste väljendamisega, ilma sisulise dialoogi või kompromissivalmiduseta. Näiteks eelkooli teemal on isa väljendanud seisukohti nagu „praegu veel vara teda eelkooli panna“ ja „eelistan Pirita Majandusgümnaasiumi eelkooli“ – ilma, et ta oleks ise uurinud lapse valmisolekut, eelkoolide sisu või konsulteerinud spetsialistidega.
3.5.Lasteaia puhul põhines lapse isa eelistus ainult lasteaia asukohaga, mis pidi asuma vahetult tema elamise lähedusel, kõik muud eelised (huviringid, tingimused, õhkkond jne) jäid tahaplaanile. Olukorra kordumine kooli valimisel ei ole lubatav. Isa tegelik käitumismuster ja seisukohad viitavad, et tema peamine eesmärk ei ole lapse hariduse või huvihariduse sisu, vaid lapse Viimsist kesklinna toomise vältimine. Samas ei ole isa Viimsis senini korraldanud lapsele mitte ühtegi huvitegevust. Isa mainitud koolide (sh Reaalkool, PMG eelkool) registreerimisajad olid ema ettepaneku tegemise hetkeks juba lõppenud. Ema leidis lapsele võimaluse Vanalinna Hariduskolleegiumi eelkoolis, mis on ainulaadselt seotud Vanalinna Muusikakooliga. Puudutatud isikute seisukohad
4.Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) leidis, et lapse huvides on kohtul vaja lapse elukorralduses teha konkreetsed otsused, sh lapse lasteaia (lapse huvides on käia korraga ühes lasteaias), huvitegevuse, hiljem ka koolikoha ja lapse sissekirjutuse küsimustes, et tagada juriidiliselt korrektne lapse elukorraldus. Lapse huvides tuleb lõpetada filmimine ja üksteiselt erinevate asjade kohta tõestamise nõudmine. Lapse huvides ei ole ühe või mõlema vanema nõudmisel olla kogu aeg filmitud/salvestatud ning hiljem analüüsitud. Lapse huvides ei ole pidevalt muuta suhtluskorda, pigem on vaja hoida turvatunde tagamiseks stabiilsust ja igapäeva rutiini. Menetlus lapse suhtluskorra üle on kestnud alates 2022. Vanemate vahel puudub koostöö ning dialoog lapse huvides ei ole olnud tulemuslik. On ilmnenud, et ema asetab lapse valiku ette, kas ja millal ta viibib kummagi vanemaga, samal ajal väljendades oma kurbust ja üksildust, kui laps viibib isaga. Selline suhtlusviis loob lapsele eakohatult suure vastutuskoorma ja põhjustab lojaalsuskonflikti. Märkimisväärne on, et ema on last imetanud kuni kolmanda eluaastani, millest võib järeldada, et emal võib tekkida hirm läheduse kaotuse ees ajal, mil laps viibib isa juures. See võib süvendada emotsionaalset kiindumust lapse vastu ning soodustada soovi piirata või mõjutada lapse kontakti teise vanemaga. Sellises olukorras võib laps võtta enda kanda rolli, kus ta täidab vanema emotsionaalseid vajadusi.
5.Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) põhjendas lõplikus seisukohas, et kuigi vanemad suutsid viimase aasta jooksul enamasti kohtupoolsest suhtlusgraafikust kinni pidada ning vajadusel tulid ka teineteise plaane arvestades teineteisele vastu (ema lubas juuli lõpus isal lapsega reisida oma suhtlusnädalal), ning said suhtluskorra muutmises kokkuleppele (kuid mitte alati), tekitas probleeme ja intsidente kõige rohkem lapse üleandmise moment. Peale viimast, 28. juulil toimunud intsidenti olid vanemate suhted nii keerulised, et lapse heaolu
2-24-5913 spetsialist pidi sekkuma ning organiseerima ühe kontaktivaba lapse üleandmise, mis toimis hästi, ehk lapse ema tõi lapse mänguterapeudi juurde ning peale visiiti võttis isa lapse teraapiast. Kuna vanemate vahelised suhted on muutunud pingelisemaks, on hetkel muude teenuste rakendamine (sh perelepitus, pereteraapia) problemaatiline. Koostöö keerulisuse tõttu võiks perele abiks olla detailne kohtu koostatud suhtlusgraafik. 50/50 graafiku kasuks on see, et laps on juba harjunud sellise elukorraldusega. Samuti oleks see optimaalne ka siis, kui laps aasta pärast alustab kooliteed. Samas peab lapse heaolu spetsialist välja tooma, et suhtlus ja kontakt videokohtumiste või telefoniga suhtlemise kaudu võiks olla tagatud teise vanemaga, kelle juures laps parasjagu ei viibi. Olemasoleva info põhjal ei ole laps väljendanud hirmu ega kartust oma ema suhtes. Viimase aasta jooksul ei ole lapse kiindumussuhe emaga vähenenud, mis võiks olla eeldatav juhul, kui vanem oleks lapse juuresolekul toime pannud vägivaldseid tegusid, mis võiksid last mõjutada. Samuti rääkis laps lastekaitsele, et vanemad ei ole teda füüsiliselt karistanud, lapsele meenus vaid, et isa on teda karistuseks jätnud magusast ilma. Samuti laps tõi välja vestlustes, et talle ei meeldinud see, et isa ei ole olnud tema poolel ning teda kaitsnud, kui lapsel olid konfliktid isa elukaaslase pojaga – siis ei tundnud laps end hästi. Isa uute pereliikmetega on lapsel üldiselt head suhted, problemaatilised suhted on lapse enda sõnul ainult isa elukaaslase poja Hendrikuga, kes kirjelduse kohaselt on teda löönud. Lapse heaolu spetsialisti hinnangul ei ole isa poolt viidatud juhtumid põhjuslikus seoses lapse ema hooldusõiguse teostamisega hariduse või tervise küsimustes. Seetõttu ei anna nimetatud asjaolud isale eelist nimetatud valdkondades. Lapse heaolu spetsialisti hinnangul on lapse ema hooldusõigust teostanud lapse huvidest lähtudes, keskendudes eelkõige tema arengule. Lapse heaolu spetsialisti hinnangul suudab lapse ema hästi hoolitseda oma lapse eest, pakkudes talle arenguvõimalusi, mis tulenevad lapse enda omapärast, kuulab last ning arvestab väga tema soovidega. Peale kohtupoolset sekkumist sai ema ainuotsustusõiguse lapse lasteaia valiku osas. Laps hakkas 2025. a märtsi lõpust käima Liivamäe lasteaias, kus talle meeldib. Lasteaia valiku osas võttis ema arvesse nii sobivust lapsele, arenguvõimalusi lasteaias ja lasteaia kaugust, arvestades asukohta sobivust nii emale kui ka isale. Samuti eelistas ema eestikeelset lasteaeda, mis sobiks ka isale, ning informeeris isa kõikidest detailidest, hoides teda toimuvaga kursis. Lapsele sobib ühe lasteaia süsteem, sest siis saab laps osa võtta kõikidest üritustest ning ei jää millestki ilma, samuti saab ta seal ühtlasema ettevalmistuse kooliks. Lapsevanematel on suured eriarvamused lapse eelkooli osas. Lapse ema üritas lapse isa kaasata dialoogi, tegi suure eeltöö ning uuris erinevate koolide andmeid ja infot, võrdles ning analüüsis neid omavahel, arvestades ka koolide sobivust lapsele, kuid sisulist dialoogi lapse isaga ei tulnud. Lapse isa ei toeta ema valikuid, vaid soovib, et valituks osutus Pirita Majandusgümnaasium, mille põhieeliseks on isa elukoha lähedus (sel teemal on vanemate vaheline kirjavahetus lapse heaolu spetsialistile edastatud). Lapse heaolu spetsialist leiab, et lapse ema on rohkem panustanud lapse huviharidusse ning toetanud lapsel arhitektuuriringis osalemist, mis lapsele väga meeldib ja sobib. Ülaltoodu alusel leiab lapse heaolu spetsialist, et ema arvestab lapse soovidega rohkem ning panustab lapse hariduse- ja huviharidusse teemadesse, mistõttu toetab lapse emale ainuhooldusõiguse üleandmist nii hariduse kui ka huvihariduse küsimustes. Ühtlasi leiab, et küsimused on hetkel väga aktuaalseid, vajavad kiiret lahendamist ning tekitavad vanematel lahendamata erimeelsusi. Puukentsefaliidi vastu lapse vaktsineerimise otsustusõigus oli esialgse õiguskaitse korras üle antud isale, mis tol hetkel, enne suvehooaja algust, oli kõige akuutsem teema. Muudes tervise küsimustes ei ole lapsevanematel hetkel aktuaalseid vaidlusi ning kohus on juba varem
2-24-5913 kujundanud oma seisukoha, lahendades isa taotlused lapse tervise ja/või vaktsineerimise osas negatiivselt.
6.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja põhjendas, et kahtlust ei ole, et mõlemad vanemad soovivad tegutseda lapse parimates huvides, kuid tõlgendavad lapse parimat huvi erinevalt ja tekkivaid erimeelsusi ei suuda, ei oska või ei taha mõistlikul viisil lahendada. Mistahes seni kohaldatud meetmed vanemate erimeelsuste lahendamiseks, sh perelepitus on lõppenud tulemuseta. Ainsa positiivse ajaoluna tuleb esile tuua, et vähemalt kohtu kehtestatud regulatsioone vanemad üldjuhul järgivad ja täidavad. Samas ei saa kohus püsivalt asendada vanemaid hooldusõiguslike otsustuste tegemisel. Vanemate erimeelsuste mõju lapse heaolule on põhjalikult käsitlenud ja analüüsinud eriteadmistega isik V. Esmalt tuleks kaaluda senise esialgse õiguskaitse korras kehtestatud suhtluskorra jätkamise võimalust. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et senine suhtluskord ei ole lapsele parim, tuleks esindaja arvates lähtuda asjaolust, et laps on vanematest mõneti lähedasem emaga, kelle juures on ta vanemate kooselu lõppemise järgselt rohkem aega viibinud ja kellega on täheldatav vastastikune tugev emotsionaalne side. Sellisel juhul peaks jääma lapse põhiliseks elukohaks (viibimiskohaks) ema elukoht ja laps peaks isaga suhtlema kohtu määratud suhtluskorra alusel. Lapse esindajal on kujunenud arvamus, et lapse hooldusõiguse muudes küsimustes ei saavuta lapse vanemad tõenäoliselt konsensust ja erimeelsused ning viimastest tulenev vajadus kohtusse pöördumisteks oleks jätkuv. Vanemate erimeelsused kahjustavad last. Maakohtu määrus
7.Maakohus tunnistas 19.09.2025 määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Maakohus muutis Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9574 kehtestatud lapse ja vanemate suhtluskorda, rahuldas ema avalduse otsustusõiguse üleandmiseks ja andis emale üle otsustusõiguse lapse elukoha, eelkooli, kooli ja huvihariduse valiku küsimustes. Maakohus jättis rahuldamata isa avalduse isale lapse tervise ja reisimise küsimustes otsustusõiguse üleandmiseks. Maakohus kehtestas uue suhtluskorra:
7.1.Isa suhtleb lapsega igal paaritul nädalal neljapäevast pühapäevani. Lapse üleandmine neljapäeval kell 17.00–17.30 toimub selliselt, et lapse isa tuleb lapsele järgi lasteaeda, eelkooli, kooli või huviringi/trenni ja pühapäeval viib lapse kell 18.30–19.30 ema juurde koju.
7.2.Isa suhtleb lapsega igal paaris nädalal teisipäeviti ja neljapäeviti kell 17.30–20.30. Lapse üleandmine toimub selliselt, et lapse isa tuleb lapsele järgi kell 17.00–17.30 lasteaeda, eelkooli, kooli või huviringi/trenni ja viib lapse samal päeval kella 20.30ks ema juurde koju.
7.3.Mõlemad lapsevanemad järgivad oma suhtluskorra ajal lapse rutiini (sh lasteaed, eelkool, kool ja huviringid).
7.4.Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel õigus eemal viibiva vanemaga suhelda telefoni teel või videokõnega privaatselt. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtlus lapsega arvestaks lapse magamamineku aegasid.
7.5.Lapse haigestumisel pikemalt kui kolm päeva, on vanem kohustatud viima lapse perearsti juurde visiidile ja võimaldama teisel vanemal viibida koos lapsega perearsti visiidil, teavitades selle toimumise ajast ja kohast teist vanemat ette vähemalt 24 tundi.
7.6.Pühade ja tähtpäevade osas kehtib järgmine kord:
7.6.1.lapse sünnipäevad veedab laps ühe aasta isaga ja teise aasta emaga, kui pooled ei lepi omavahel kokku teisiti.
7.6.2.jõululaupäeva ja esimese jõulupüha veedab laps ühe, teise jõulupüha teise vanema juures ning järgmisel aastal vastupidi.
2-24-5913
7.6.3.2025. aastal veedab laps aastavahetuse 31.12–01.01 (k.a) emaga, 2026. aastal isaga ja sealt edasi vastavalt üle ühe aasta põhimõttel.
7.6.4.emadepäeva veedab laps emaga, olenemata sellest, kelle juures laps suhtluskorra järgselt olema peab.
7.6.5.isadepäeva veedab laps isaga olenemata sellest, kelle juures laps suhtluskorra järgselt olema peab.
7.6.6.vanemate sünnipäevadel on laps selle vanema juures, kelle sünnipäev parasjagu on.
7.6.7.pühad (ülestõusmispühad, kevadpüha (01.05), jaanipäev jt) veedab laps isa juures ühel aastal kõik esimesele poolaastale langevad pühad ja ema juures kõik teisele poolaastale langevad pühad, järgmisel aastal vastupidi.
7.6.8.alates kooli algusest veedab laps koolivaheajad vaheldumisi kummagi vanemaga selliselt, et alates 2026/2027 õppeaastast I (oktoober) ja III (veebruar–märts) vaheaja veedab laps isaga, II (detsember–jaanuar, v.a eriregulatsioon jõulude ja aastavahetuse osas) ja IV (aprill) vaheaja veedab laps isaga.
7.6.9.alates kooli algusest V (juuni–august) vaheajal p-des 7.1 ja 7.2 määratud suhtluskord ei kehti. Suvevaheajal veedab laps nädala kaupa vahelduvalt emaga (paarisnädalad) ja isaga (paaritud nädalad).
7.7.Lapse ema ega isa ei või koos lapsega asuda elama väljaspool Eesti Vabariiki ilma teise lapsevanema kirjaliku allkirjastatud nõusolekuta, kusjuures väljaspool Eesti Vabariiki elama asumiseks loetakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi üle 2 kuu viibimist ühes aastas.
7.8.Kummalgi vanemal on õigus lapsega reisida välisriiki kuni 2 nädalaks, teavitades sellest teist vanemat vähemalt nädal aega ette.
7.9.Kokkuleppes nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve.
8.Maakohus selgitas, et kuna tsiviilasjas nr 2-22-9574 on täidetav lahend (Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2023 määrus) tehtud avalduse alusel, mis on esitatud 30.06.2022, s.o enne 01.09.2022, siis kohaldatakse 14.09.2023 määratud suhtluskorra täidetavusele enne 01.09.2022 kehtinud TsMS sätteid. Kuni 31.08.2022 kehtinud TsMS § 563 lg 1 kohaselt, kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib kohus vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. TsMS § 563 lg-s 7 on sätestatud, et kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.
9.Lapsevanemad on korduvalt proovinud perelepitust, viimati sügisel 2024. Menetluse käigus kuulas maakohus lapsevanemaid korduvalt ära (18.06.2024, 26.08.2024, 29.01.2025). Vanemate lepitamine ärakuulamisel ei õnnestunud. Kohus kuulas isiklikult ära ka 6-aastase lapse (kokkuvõte 12.02.2025 määruses, dtl 1159–1160). Kohus ei pidanud vajalikuks last korduvalt ära kuulata, kuna last on niigi korduvalt küsitletud seoses siinse tsiviilasjaga ja lapse korduv ärakuulamine ei ole lapse huvides.
10.Lepitusmenetlus tuleb tunnistada ebaõnnestunuks, mõlema vanema poolt on lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust korduvalt rikutud ja suhtluskord ei vasta enam lapse huvidele. Vanemad ei jõudnud lepitusmenetluses lapse huve tagavale kokkuleppele.
11.Suhtluskorra osas leidis maakohus järgmist.
2-24-5913
11.1.Maakohus muutis esialgse õiguskaitse korras korduvalt ringkonnakohtu 14.09.2025 määrusega määratud suhtluskorda, et leida lapse huvidele kõige paremini vastav suhtluskord. Maakohus vähendas esialgse õiguskaitse taotlusi lahendades isa ja lapse suhtlemise aega, et katsetada, kas lapse isale üleandmise päeva muutumine vähendab lapsele tekkinud negatiivseid tagajärgi. Seejärel muutis kohus omal algatusel suhtluskorra tagasi nädal/nädal regulaarsusele.
11.2.Maakohus veendus vanemate ärakuulamiste põhjal, et vanemate vahel ei ole hetkel võimalik jõuda kokkuleppele (TsMS § 563 lg 5). Olukorras, kus lapsevanemate vahelised suhted on konfliktsed ja nende taotlused vastassuunalised, samuti puudub nende vahel koostöö, ei vasta 14.09.2023 ringkonnakohtu määrusega kehtestatud suhtluskord enam lapse huvidele.
11.3.Maakohus kuulas lapse isiklikult ära lasteaias ilma kellegi juuresolekuta. Laps avaldas, et elab nädala emaga ja nädala isaga, kuid ta ei ole olukorraga rahul. Lapse isiklikust ärakuulamisest sai maakohtu hinnangul järeldada, et laps on kahtlemata mõjutatud vanematevahelistest konfliktsetest suhetest ja see häirib teda tugevalt. Laps on kursis vanematevaheliste etteheidetega. Arvestades tema kasutatavaid väljendeid, on aimata tema mõjutatus emaga veedetud ajast ja negatiivne meelestatus isa suhtes. Võimalik, et last mõjutas vestluses ka asjaolu, et ärakuulamine toimus lasteaias AVIV, mis on ema valitud lasteaed, ja enamasti vene keeles, s.o keeles, milles laps emaga räägib. Vestluses kutsus laps isa Urmaseks (nagu on lapse isa kutsunud ärakuulamisel ka lapse ema). Teisalt põhjendas laps oma etteheiteid isale veenvalt ja need olid inimlikult mõistetavad. Laps paistis olevat pettunud seoses isapoolse reageerimisega lapse ja Hendriku vahelistele tülidele, et isa last ei usu. Samuti oli laps pettunud selles, et isa temaga pärast lasteaeda aega ei veeda jne. Maakohtule jäi mulje, et laps tahaks isaga rohkem kvaliteetaega veeta ja et isa teda kuulaks ja usuks. Laps avaldas ärakuulamisel kohtunikule, et soovib elada emaga 10 päeva ja isaga 4 päeva, milline soov langeb kokku ema poolt 20.01.2025 esialgse õiguskaitse korras taotletavaga. Samas Põhja-Tallinna Valitsuse poolt lapse isa kodus toimunud lapse ärakuulamise kirjeldusest ei nähtunud, et laps oleks isa juures olles isa suhtes nii kriitiline. Laps nimetas lapse heaolu spetsialistile isa kodus toimunud ärakuulamisel vaid ühe asja, mis talle isa kodus ei meeldi (et teatud käitumisega kaasnevad tagajärjed, nt kui laps ei lähe magama, jääb laps magustoidust ilma). Isa juures olles ei väitnud laps, et sooviks isa juures elamise aega vähendada. Seega oli keeruline võtta kindlat seisukohta, kas lapsel on ka tegelikult isa juures elamisele vastumeelsus, nagu ta avaldas kohtunikule lasteaias toimunud ärakuulamisel, või soovis ta kummalegi vanemale lojaalsust näidata ja väljendas oma soove sõltuvalt sellest, kas ta parasjagu asub ema või isa mõjusfääris.
11.4.Siinsel juhul ei ole vahelduv suhtluskord enam lapse huvides. Muutunud on ka asjaolud ja seisukohad, mis olid aluseks 14.09.2023 suhtluskorra kehtestamisel. Vanematel ei ole sellist head koostööd, mis võimaldaks luua lapsele ühtset ja koordineeritud kasvukeskkonda. Laps on seni käinud 2 erinevas lasteaias ema juures olles ja isa juures olles. Taoline edasine hariduse omandamine ei ole jätkusuutlik. Laps on alustanud käimist eelkoolis ja läheb järgmisel aastal kooli. Lisaks sellele, et vanemate vahel ei ole head koostööd ja nende suhted on pingelised, on vanemate kodudes elukorralduslikud erinevused, sh erinevad reeglid, samuti on erinevad lapsevanemate kasvatusmeetodid. Lapse suhe kummagi vanemaga on erinev, ehkki kahtlust ei ole selles, et mõlema vanemaga on lapsel usalduslik suhe. Lapse huvitegevus on erinev ema juures olles ja isa juures olles, nt ei vii isa last enda nädalal ujumistrenni, ehkki on pidanud lapse füüsilist arengut oluliseks. Lapse ema on järginud lapse huve ja pakkunud talle vastavaid (arendavaid) huvitegevusi, sh nt arhitektuuriring. Lapse isa ei ole oma nädalal lapsele huvitegevust pakkunud.
2-24-5913
11.5.Asjas arvamuse andnud kliiniline psühholoog V leidis, et kui vanemate koostöö ei võimalda luua ühtset ja koordineeritud kasvukeskkonda, võib stabiilsem lahendus ühe vanema juures toetada paremini lapse arengut ja heaolu. Arvestades, et laps on varem veetnud rohkem aega ühe vanemaga (s.o emaga), võib selline muudatus tähendada ka naasmist talle tuttavama ja turvalisema elurütmi juurde (dtl 1570). Psühholoog selgitas, et laps on teadlik vanemate pingetest ja tunneb muret nende omavaheliste suhete ja tülide pärast. Mõlemad vanemad omavad negatiivseid hoiakuid teise suhtes, mis võivad lapse seisundit täiendavalt mõjutada. Arvestades, et lapse psühhosomaatika (lapsel tõusis isa juures olles iga kord palavik, mida ema juures olles ei esinenud) avaldus just pärast nädal-nädal graafiku loomist, ei saa välistada, et sellega lisaks elumuutusele asetati ta rohkem konflikti keskele, sest ta pidi pidevalt kohanema pingega ühe ja teise vanema vahel, samuti pidevalt kohanema kahe erineva elukorraldusega (dtl 1566).
11.6.Maakohtu hinnangul tuli muuta suhtluskord selliseks, mis enam lapse huvidega arvestab. Maakohus leidis, et 14.09.2023 suhtluskorra sundtäidetavaks muutmine ilma selle tingimusi muutmata ei ole lapse huvides.
11.7.Lapse huvidele vastab enam lapse ema taotletud suhtluskord, mille alusel elaks laps peamiselt emaga ja suhtleks isaga paaritutel nädalatel neljapäevast pühapäevani ja paaris nädalatel teisipäeviti ja neljapäeviti. Selliselt on lapsel üks kindel kodu ja stabiilne keskkond, samas säilib regulaarse suhtlemise ja aja veetmise võimalus isaga.
11.8.Lapse isa väited lapse ema vägivaldsusest, süütegude toimepanemisest ja antisotsiaalsusest ei õigusta lapse ema rolli lapse elus olulises määras vähendamist. Laps tunneb end ema juuresolekul turvaliselt ega ole kordagi kurtnud ei lastekaitsele ega kohtule või teistele isikutele emapoolset füüsilist väärkohtlemist. Lapsevanemad on esitanud vastastikku väiteid vägivaldsuse kohta. Lapse ema on avaldanud, et lapse isa on tema suhtes vaimselt vägivaldne, mille tõttu on emale ohvriabi poolt määratud psühholoogiline abi. Lapse isa väitel on lapse ema vägivaldne lapse isa suhtes (sh lapse juuresolekul) ja lapse suhtes. Ühegi intsidendi kohta ei ole kohtule esitanud tõsikindlat infot, et lapsevanema käitumine on seadnud lapse heaolu ohtu. Kohus märkis, et ka 28.07.2025 intsidendi puhul, kui isa väitel ründas lapse ema lapse isapoolset vanaema, on intsidendi osalistel erinev nägemus toimunust. Politsei ei pidanud vajalikuks ema suhtes menetlust algatada, vaid piirkonnapolitsei soovitas emal hoopis pöörduda ohvriabisse, kuna turvakaamerate salvestuse vaatamisel tekkis politseil kahtlus võimaliku lähisuhtevägivalla juhtumi osas ning ema suunati traumast taastumist toetava vaimse tervise abi teenusele, st saama psühholoogilist abi. Lapse isa on toonud esile, et ka temale on Sotsiaalkindlustusameti kaudu vastavalt ohvriabi seaduse § 30 lg-le 1 ja § 32 lg-le 1 kui süüteo ja perevägivalla ohvrile määratud psühholoogiline abi.
11.9.Kohus nõustus menetlusosalistega, et lapse üleandmine on mõistlik korraldada selliselt, et lapsevanemad ei puutu kokku.
12.Otsustusõiguse osas leidis maakohus järgmist.
12.1.Vanemad ei soovinud lõpetada ühist hooldusõigust ega taotlenud endale ainuhooldusõiguse osalist või täielikku üleandmist. Mõlemad vanemad soovisid endale otsustusõigust lapse elukoha, lasteaia ja koolivaliku osas (TsMS § 563 lg 7 p 3, PKS § 119). PKS § 119 alusel nõude lahendamisel annab kohus vanemale otsustusõiguse üle, mis tähendab seda, et konkreetses küsimuses ei ole teise vanema nõusolek edaspidi vajalik ning seega puudub õiguslik alust nõuda nõusoleku andmiseks kohustamist ja tahteavalduse asendamist.
2-24-5913
12.2.Asjaoludest nähtuvalt on mõlemad vanemad lapse tervise eest hoolitsenud, sh on isa pakkunud lapsele psühholoogilise abi saamist ja hambaravi, ema tegelenud lapse perearsti visiitidega, viinud lapse vajadusel pediaatri juurde. Eeltoodust tulenevalt ei saanud maakohus teha järeldust, et lapse ema oleks traditsioonilise meditsiini vastane ja ohustaks sellega lapse tervist või ei tegeleks lapse tervisega piisaval määral. Maakohus ei pidanud põhjendatuks anda isale otsustusõigust lapse tervise küsimustes. Küsimuse all oli menetluse käigus olnud lapse vaktsineerimine. Samas võttis ema oma nõusoleku tagasi pärast seda, kui isa nõudis väikese ajavahe jooksul teise vaktsiini tegemist. Maakohus asus seisukohale, et ema käitumisest ei nähtu lapse heaolu kahjustamist tervise küsimustes, mis õigustaks otsustusõiguse andmist isale.
12.3.Mõlemad lapsevanemad soovisid endale ainuotsustusõigust lapse hariduse küsimustes. Laps käib hetkel lasteaias, eelkoolis ja huviringides (sh arhitektuuriring, ujumine). Lapsel tekib õppimiskohustus 2026. Eelkool ei ole kohustuslik ja on mõeldud lisatoeks lapse kooliks valmistumisel, sh selleks, et laps harjuks koolikeskkonnaga, et tugevdada tema lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskusi ja toetada sotsiaalset küpsust ja iseseisvumist.
12.4.Vanemate vahel on vaidlus õppeasutuste valikute osas ja nad on teineteise valikuid kritiseerinud. Lapse isa elukohast on Liivamäe lasteaed oluliselt kaugemal kui oleks mõni lasteaed Pirital, kus asub ema töökoht. Lapse ema ja ka laps on olnud rahulolematud seoses lapse isa senise lasteaiavalikuga. Lapsevanematel on ka erinevad nägemused lapse hariduse ja huvihariduse osas – lapse ema soovib lapsele pakkuda tema huvidele vastavat haridust ja tegevust, isa aga peab oluliseks lasteaia- ja koolivälist vaba aega ning ei soovi, et lapsel oleks üle 1–2 huviringi nädalas. Ema on registreerinud lapse Vanalinna Hariduskolleegiumi eelkooli, arvestades mh lapse loomingulisust ja muusikahuvi, ning laps on hakanud käima eelkoolis. Lapse isa on registreerinud lapse Pirita Majandusgümnaasiumi eelkooli, kuid seal on laps ootejärjekorras.
12.5.Maakohus andis siinses asjas 12.02.2025 määrusega lapse emale esialgse õiguskaitse korras otsusõiguse lapse elukoha registreerimiseks ja lasteaia valikuks. Lapse ema registreeris lapse Liivamäe lasteaeda.
12.6.Maakohus oli jätkuvalt seisukohal, et otsustusõigus lapse lasteaia, eelkooli ja kooli ning sellega vahetult seotud elukoha registreerimise osas tuleb anda lapse emale. Asjas esitatud seisukohtadest ja lapse ärakuulamisest sai järeldada, et ehkki laps armastab mõlemat vanemat, on ta hingeliselt rohkem seotud emaga. Laps avaldas ärakuulamisel soovi, et ema otsustaks tema lasteaia valiku. Lapse ema on ka pakkunud lapsele huviringe, mida isa teinud ei ole. Kohus arvestas seejuures ka asjaoluga, et novembris–detsembris 2024, kui lapsevanemad olid juba lähedal kompromissi sõlmimisele perelepituse tulemusel, asus lapse isa nõudma lapse emalt digitaalset kinnitust isa vägivalduse puudumise tõttu, mille tõttu jäi sõlmimata vanemate kokkulepe mh ühiselt valitud lasteaia osas. Kohtu hinnangul näitab see, et isa ei ole lasteaiavaliku osas emaga kompromissläbirääkimisel seadnud fookusesse lapse huve, vaid hoopis teist menetlust ja elukaaslase last puudutava.
12.7.Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9574 oli lapse isal otsustusõigus lapse lasteaia valiku küsimuses. Isa valitud lasteaias Tiki-Triki käis laps ainult isa nädalal, ema sinna lasteaeda last ei viinud, vaid viis lasteaeda AVIV. Laps on korduvalt avaldanud, et talle isa valitud lasteaias ei meeldi. Lapse ema valitud lasteaed lapsele meeldis ja ta soovis seal jätkata. Lapse ema on järginud tsiviilasjas nr 2-22-9574 tehtud lõpplahendis antud selgitust, et kui vanemad soovivad lapsele anda eestikeelse hariduse, siis on äärmiselt oluline lapse eesti keele oskus, mh lapse kohanemisel kooliga. Ema on lapsele valinud
2-24-5913 Liivamäe lasteaia, mis on eestikeelne. Samuti on lapse ema valinud lapse huvidest lähtudes lapsele eelkooli ja huviringid. Vanalinna Hariduskolleegiumis on eestikeelne (eel)kool. Eeltoodut arvestades ei saa nõustuda isa väitega, et ema ei soosi lapse eestikeelset harimist ning on langetanud valikud juhinduvalt enda logistilisest mugavusest ja isiklikest huvidest.
12.8.Olukorras, kus lapse ema langetatud valikud on olnud lapse huvides ja laps asub määratava suhtluskorra alusel elama peamiselt ema juures, on põhjendatud anda lapse emale otsustusõigus lapse elukoha registreerimiseks ning lapse lasteaia, eelkooli, kooli ja huviringi valimiseks. Määruskaebus
13.Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada suhtluskorra määramise (maakohtu resolutsiooni p-d 2.1, 2.2 ja 2.8) ja kõigis küsimustes otsustusõiguse emale üleandmise osas (maakohtu resolutsiooni p-d 3–8) ning teha uue määruse, millega jätta rahuldamata ema 20.01.2025 ja 31.01.2025 taotlused, anda isale ainuotsustusõigus lapse välisriikidesse reisimise, huvihariduse, lapse rahvastikuregistri järgse elukoha ja tervist puudutavates küsimustes ning määrata kindlaks suhtluskord järgnevalt: laps viibib iga kahe nädala jooksul 12 päeva isaga ja 2 päeva emaga selliselt, et ema veedab lapsega iga teise nädala nädalavahetuse alates reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni; ema annab lapse isale üle esmaspäeviti kontaktivabalt, see tähendab selliselt, et tema või muu pereliige viib lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda või kooli vastavalt sellele, kus laps lasteaias või koolis vastavalt isa valikule käib, ning lapse kooli või lasteaeda viimise järel lahkub lasteaia või kooli territooriumilt ega viibi selle lähiümbruses; isa või tema pereliige võtab lapse üle lasteaiast või koolist esmaspäeval varaseimalt kell 12.00; isa annab lapse emale üle reedeti kontaktivabalt, see tähendab selliselt, et tema või tema pereliige viib lapse reede hommikul lasteaeda või kooli vastavalt sellele, kus laps lasteaias või koolis vastavalt isa valikule käib, ning lapse kooli või lasteaeda viimise järel lahkub lasteaia või kooli territooriumilt ega viibi selle lähiümbruses; ema või tema pereliige võtab lapse üle lasteaiast või koolist reedeti, alates keskpäevast, kuid mitte enne koolitundide lõppemist, kui laps käib koolis.
13.1.Lapse ema väide, et tema olevat isapoolse vägivalla ohver, on sügavalt küüniline ja läheb vastuollu tema käitumisega (nt löömiste ja isa koju sissetungimise intsidentide osas), samuti menetluslike positsioonidega. Näiteks heidab ema isale ette seda, et isa ei taha temaga isiklikult kohtuda. Samas vägivalla ohver ei sooviks enda väärkohtlejaga regulaarselt kohtuda. Ema on teinud võrdse vanemluse enda provokatiivse, õigusvastase ja vägivaldse käitumisega võimatuks. See on isale päädinud tervisekahjustustega.
13.2.Maakohus kohaldas ebaõigesti PKS § 123 lg-t 2. Isa nõustub maakohtuga selles, et 50/50 suhtluskord ei ole enam lapse huvides ega teostatav. Samas ei ole maakohus tuvastanud ühtki asjaolu, mis räägiks selle kasuks, et laps peaks isaga vähem aega koos viibima, kui välja arvata kohtu enda tähelepanekud, et laps on ise väitnud eelistust emaga elamise suhtes.
13.3.Kuigi maakohus nõustus menetlusosalistega, et lapse üleandmine on mõistlik korraldada selliselt, et lapsevanemad kokku ei puutu, on määratud siiski, et isa peab lapse üle andma emale viimase elukohas. Mõlemad vanemad võiksid lapse üle anda kokkupuuteta lapse lasteaias/koolis.
2-24-5913
13.4.Maakohus ei selgitanud, milleks on määratud isaga täiendavad kohtumised teisipäeval ja neljapäeval. Sellised 3-tunnised kohtumised on transporti arvestades põhjendamatult koormavad.
13.5.Isa ei nõustu maakohtu järeldusega, et ema käitumisest ei nähtu lapse heaolu kahjustamist tervise küsimustes. Lapse ema on keeldunud last vaimse tervise spetsialistide vastuvõttudele viimast, samuti keelanud selle tegemise isale, keelanud isal last vaktsineerida ja evinud eelnevalt seisukohti, mis viitavad ebateaduslikele arusaamadele meditsiinist. Ema on eelnevalt mh keeldunud lapse eestikeelse logopeedi vastuvõttudele viimisest ja on last viinud vaid venekeelse logopeedi vastuvõttudele. Probleemid ja erimeelsused esinevad vaktsiinide, neuroerilisust puudutavate küsimuste (nt ATH ja autismispektrihäirete), vaimse tervise häirete ja raskete haiguste põdemise küsimuses.
13.6.Maakohus põhjendas määrust lapse haridust puudutavates küsimustes lakooniliselt ja lapse huvidest lähtumata. Maakohus ei viidanud ühelegi kaalukale asjaolule PKS § 123 lg 2 tähenduses, mis õigustaks lapse haridust puudutavates küsimustes otsustusõiguse isalt ära võtmist ja selle emale andmist.
13.7.Lasteaia küsimuses esineb maakohtu käsitluses mitmeid puudujääke. Isa juhib tähelepanu, et laps ei väljendanud korduvalt, et ta eelistab lasteaeda AVIV – laps ütles seda kohtunikule ühel korral, kui kohus lapse 11.02.2025 samas lasteaias ära kuulas. Maakohus samas märkis, et lapse selgitused ärakuulamisel olid ema poolt mõjutatud. Lapse väljendatut selgitab eeskätt asjaolu, et ema eiras jämedalt tsiviilasjas nr 2-22-9574 tehtud lahendit ja lapsel ei saanud kujuneda harjumust eestikeelses Viimsi lasteaias käimisest. Maakohtu enda selgituste järgi viis ema lapse ikka teise lasteaeda, kui see, mille suhtes laps eelistust olevat väljendanud, st laps ei saanud olenemata sellest enda väidetavalt eelistatud lasteaias käimist jätkata.
13.8.Lapse huvihariduse osas eiras maakohus menetluses esitatud tõendeid. Isa on lapse huviharidusega tegelenud ja pakkunud lapsele huviringe. Ema on keeldunud isa valikutest ning erinevalt emast, on isa hoidunud õigusvastasest isetegevusest. Kuivõrd laps peab asuma valdavalt isaga elama, tuleb talle anda üle ka ainuotsustusõigus lapse huvihariduse osas.
13.9.Maakohus on lapse kooli otsustusõiguse osas diametraalselt teistsugust lahendit tehes jäänud samuti võrdlemisi kidakeelseks ning põhjendanud seda asjaoludega, millel puudub äratuntav seos lapse huvidega kooli ja haridust puudutavas. Kuivõrd laps peab valdavalt asuma isaga elama, tuleb isale anda ainuotsustusõigus lapse kooli ja eelkooli küsimustes. Samuti on see vajalik emapoolsete otsustusõiguse isa ja lapse läbikäimise raskendamisele suunatud kuritarvituste vältimiseks. Lapse huvides on kodulähedane ja eestikeelne haridus – isa soov on see lapsele võimaldada.
13.10.Kuivõrd lapse elukoht, kool, huvitegevused jne peavad olema tema kodu lähedal ning nendega seonduvate hüvede ja teenuste saamine kohalikult omavalitsuselt eeldab kohalikku sissekirjutust, palub isa kohtul anda endale üle ainuotsustusõigus lapse rahvastikuregistri järgse elukoha küsimuses.
13.11.Isa jääb enda taotluse juurde anda talle üle ainuotsustusõigus lapse välisriikidesse reisimise küsimuses. Ei ole mõistlik võimaldada lahus elavale vanemale võimalust torpedeerida teisel vanemal lapsega välisriikides käimist. Ema käitumise pinnalt on ilmne, et selliselt ta oma sõnaõigust lapse reisimise küsimuses kuritarvitaks, nagu tegi seda vaktsineerimise küsimuses.
2-24-5913 Menetluse edasine käik
14.Lapse ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
15.Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) hinnangul on lapse parimates huvides, et otsustusõigus oleks selgelt määratletud ja ei looks lapse jaoks kahe paralleelse „vanemliku süsteemi” olukorda, samuti et suhtluskord oleks rahumeelne, turvaline ja kontaktivaba ning vanemad väldiksid lapse kaasamist oma vaidlustesse.
16.Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) lapse isa määruskaebust ei toeta ning palub see jätta valdavas osas rahuldamata, samas nõustub sellega, et suhtluskord vajab muutmist osas, et lapse üleandmine toimuks kontaktivabalt.
17.Lapse esindaja hinnangul ei anna määruskaebuses toodud asjaolud alust maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
19.Lapse isa esitas koos määruskaebusega esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, milles muu hulgas taotles anda talle ainuotsustusõigus lapse tervist puudutavates küsimustes. Lapse isa esitas 11.12.2025 taotluse, milles isa palub esialgse õiguskaitse korras anda isale üle ainuotsustusõigus lapse vaimse tervise küsimustes või anda isale ainuotsustusõigus lapse 19.12.2025 psühhiaatri vastuvõtu küsimuses. Ringkonnakohus jättis 12.12.2025 määrusega lapse isa taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
20.Lapse isa esitas 12.12.2025 taotluse, milles isa palub uuesti esialgse õiguskaitse korras anda isale üle ainuotsustusõigus lapse vaimse tervise küsimustes või anda isale ainuotsustusõigus lapse 19.12.2025 psühhiaatri vastuvõtu küsimuses. Ringkonnakohus jättis 15.12.2025 määrusega lapse isa taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
21.Ringkonnakohus andis 05.03.2026 kirjaga menetlusosalistele võimaluse täpsustada oma seisukohti suhtluskorra vaidlustatud punktide osas ja otsustusõiguse küsimuses.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja §-le 667 tuginedes seisukohal, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning vaidlustatud määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus määras suhtluskorra tingimusega, et isa suhtleb lapsega igal paaris nädalal teisipäeviti ja neljapäeviti kell 17.30–20.30 (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.2) ja paaritul nädalal suhtleb neljapäevast pühapäeva õhtuni (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.1), ning teha selles osas uus määrus, millega määrata, et isa suhtleb lapsega igal paaritul nädalal neljapäevast esmaspäeva hommikuni. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus andis emale üle otsustusõiguse lapse eelkooli, kooli ja huvihariduse valiku küsimustes ning teha selles osas uus määrus, millega lõpetada nendes küsimustes vanemate ühine hooldusõigus ja anda nendes küsimustes ainuhooldusõigus emale. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub osas, milles maakohtu määrus muutmata jääb, selles toodud maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-test 5 ja 6 ning §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
2-24-5913
23.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1). Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.
24.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata taotlused (TsMS § 659 koosmõjus § 442 lg-ga 5).
24.1.Isa määruskaebusele, 11.12.2025 ja 12.12.2025 menetlusdokumentide lisadena esitatud tõendid ning ema 12.12.2025 esitatud tõendid võttis ringkonnakohus vastu 12.12.2025 ja 15.12.2025 määrustega. Isa esitas täiendavad tõendid 12.03.2026 ja 06.04.2026 seisukohtadega ning ema 16.03.2026 ja 16.04.2026 seisukohtadega. Ringkonnakohus leiab, et need on TsMS § 662 lg 3 järgi lubatavad ja kohus võtab tõendid vastu.
24.2.Lisaks esitas isa määruskaebuses taotluse koguda tõendeid ja edastada Qle järgnevasisuline päring: 1) kas lapse ema on visiitide käigus avaldanud (öelnud, või muul moel märku andnud), et ta on lapse suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda? 2) kui eelneva kohta on Q valduses märkmed, edastada need kohtule. Isa esitas samasisulise taotluse ka maakohtule (dtl 353). Maakohus ei pidanud isa taotlust põhjendatuks (maakohtu 06.03.2025 määrus, dtl 1220–1223). Asja materjalidest nähtuvalt tegi lapse heaolu spetsialist päringu EELK Diakoonia Perekeskusesse, et saada terapeut Q seisukoht võimaliku lapse kehalise väärkohtlemise kohta. Keskuse juhataja Keili Randeri 12.08.2025 edastatud vastusest päringule nähtub, et teenuse käigus ei kinnitatud konkreetseid juhtumeid, mida oleks füüsilise vägivallana saanud käsitleda. Perekond osales pereteraapias ajavahemikul 28.01.2022–18.03.2022, kokku toimus viis kohtumist, kahel neist osalesid lapsevanemad koos (dtl 1691). Seega on eestkosteasutus juba vastava päringu teinud ja sellele on ka vastus saadud. Menetluses ei ole peale 2022 toimunud väidetavat ühekordse lapse löömise ülestunnistamist esitatud muid asjaolusid, mis viitaksid füüsilisele vägivallale lapse suhtes kummagi vanema poolt. Lapse esindaja ja lapse heaolu spetsialist on esile toonud, et lapsel on mõlema vanemaga tugev ja turvaline side. Samale järeldusele jõudis ka maakohus lapse ärakuulamise tulemusena. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul isa taotluse lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Päringuga soovis isa kindlaks teha, kas terapeudi hinnangul on last kehaliselt väärkoheldud ja lapsele teenust osutanud perekeskus on juba vastanud, et andmeid selle kohta ei tuvastatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega tõendi kogumine TsMS § 238 lg 1 p 1 mõistes asjakohane. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus isa määruskaebuses esitatud tõendi kogumise taotluse rahuldamata.
25.Maakohus kohaldas õigesti kuni 31.08.2022 kehtinud TsMS § 563, mille järgi toimub vanema ja lapse suhtlemist korraldava jõustunud kohtumääruse rikkumise korral rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus lepitusmenetlus. Lepitusmenetlust alustatakse TsMS § 563 lg 1 esimese lause järgi juhul, kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist. Lepitamiseks võib kohus sama sätte järgi kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks.
2-24-5913
25.1.Kohtu funktsioonid lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse rikkumise tõttu toimuvas lepitusmenetluses on sätestatud TsMS § 563 lg-tes 3 ja 4. Kuna kohus peab eelkõige suunama vanemaid lapse huvides kokkuleppeid sõlmima, saab kolleegiumi arvates lugeda lepitusmenetluse kokkuleppe saavutamatuse tõttu ebaõnnestunuks juhul, kui kohus on teinud kokkuleppe saavutamiseks kõik endast sõltuva, sh selgitanud vanematele lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse täitmise kohustust ja rikkumise tagajärgi, samuti arutanud vanematega seda, milliseid meetmeid võib kohus kohaldada lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral, aidanud vanematel kokkuleppele jõuda, pakkudes lapse huvidega kooskõlas olevaid alternatiive lapsega suhtlemist korraldava määruse muutmiseks, ning saatnud vajadusel vanemaid isiklike konfliktide lahendamiseks perenõustaja juurde.
25.2.Kui vanematega arutamine ei anna tulemusi ja kohus ei suuda vanemaid lepitada, võib kohus lepitusmenetluse ebaõnnestumisel TsMS § 563 lg 7 p 1 järgi rakendada sunnivahendeid jõustunud kohtumääruse täitmiseks. Sunnivahendite kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma. Kohus võib ka TsMS § 563 lg 7 p 2 järgi otsustada suhtlemist reguleerivat määrust muuta ja sätestada lapse huvide ning vanemate võimalustega paremas kooskõlas oleva suhtlemiskorra. Kui kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel veendunud, et lapsega suhtlemise korra täitmise tagamiseks ei piisa lapsega suhtlemise korra muutmisest, saab kohus teha omal algatusel muudatusi ka vanema õigustes lapse suhtes (TsMS § 563 lg 7 p 3). Lepitusmenetluse raames saab kohus otsustada ka PKS §-de 137 ja 138 alusel hooldusõiguse muudatuste üle (RKTKm 16.06.2010, 3-2-1-64-10, p-d 34-35).
25.3.Siinses asjas esitas lepitusmenetluse alustamise avalduse lapse isa, kes soovis lapsega suhelda vastavalt suhtluskorrale. Menetluse ajal on isa muutnud enda seisukohta ja isa leiab, et 50/50 suhtluskord ei ole enam lapse huvides ega teostatav. Ka ema on esitanud avalduse ja leidnud, et suhtluskorda on vaja muuta. Mõlemad vanemad soovivad, et laps elaks suurema osa ajast temaga, samuti ainuotsustusõigust erinevates valdkondades.
25.4.Maakohus on kohtule esitatud asjaolude põhjal õigesti leidnud, et lepitusmenetlus tuleb lugeda ebaõnnestunuks, kuna menetlusosalised ei saavutanud suhtlemise korraldamises üksmeelt. Maakohus asus seisukohale, et senine suhtluskord ei vasta enam lapse huvidele. Sellest tulenevalt asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kohtul tuleb muuta Harju Maakohtu 13.03.2023 määrusega kinnitatud ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2023 määrusega muudetud kokkulepet suhtluskorra kohta, et kõrvaldada suhtlemise korraldamise takistused.
25.5.Maakohus on kuulanud ära kõik puudutatud isikud ja lisaks on siinses asjas andnud oma arvamuse ka kliiniline psühholoog. Maakohus on hinnanud kõiki asjaolusid ja tõendeid ning kujundanud menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul muutis maakohus põhjendatult suhtluskorda, kuid arvestades, et asja materjalidest nähtuvalt on vanematel vähene võimekus omavahelisi kokkuleppeid sõlmida suhtluskorra ajajaotuse ja lapse üleandmisega seonduvalt, peab ringkonnakohus vajalikuks kehtestatud suhtluskorda detailides muuta.
25.6.Vanemad vaidlevad lapsega suhtlemise korra üle alates 2022 ning siinse lepitusmenetluse asja materjalidest nähtuvalt on võimalik teha järeldus, et nende omavahelised suhted on muutunud veelgi konfliktsemaks. Vanematel tuleb arvestada ja
2-24-5913 lähtuda eelkõige lapse huvidest ja tagada talle elukorralduse ettenähtavus, stabiilsus ja rutiin, mis looks lapsele turvatunde. Siinsel juhul muutis maakohus ka menetluse ajal suhtluskorda, et leida lapse huvidele kõige paremini vastav suhtluskord. Maakohus kuulas ära lapse, kes avaldas, et seni elas ta nädala emaga ja nädala isaga, kuid väljendas soovi olla edaspidi pikemat aega ema juures ja lühemat aega isa juures. Maakohus võttis vaidlustatud määruse tegemisel arvesse muu hulgas lapse seisukohta ja suurendas lapse ja ema koosviibimise aega. Isa väited ema vägivaldsuse kohta ei ole menetluses tuvastamist leidnud ning seda ei ole võimalik tuvastada ka määruskaebuse p-s 60 viidatud tõendite alusel. Video- ja helisalvestiste järgi saab järeldada, et lapse üleandmine on pingeline ja konfliktne, kuid järeldusi vägivalla esinemise kohta teha ei saa. Ringkonnakohus on seisukohal, et konkreetse lapse huviks tuleb pidada lapse elus stabiilsuse ja turvatunde saavutamist ning säilitamist. Maakohus lähtus suhtluskorra määramisel muu hulgas sellest, millist elukorraldust laps ise eelistaks, s.t milline elukorraldus tundub lapsele endale turvaline ja stabiilne. Ka lapse esindaja ja eestkosteasutuste seisukohtadest määruskaebusele nähtub, et maakohtu määratud suhtluskord on nende hinnangul vähemalt kummagi vanemaga suhtlemise ajamahu osas lapse huvides. Maakohus on võtnud õigesti arvesse kõigi menetlusosaliste arvamusi, kuid seadnud põhjendatult esiplaanile lapse huvid, määrates, et laps elab rohkem emaga ja viibib isa juures võrreldes varem kehtinud suhtluskorraga vähem aega. Kuna kolleegium nõustub selles osas maakohtu sisukohtadega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi TsMS § 659 ja § 654 lg 6 juhinduduses korrata.
25.7.Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks muuta suhtluskorda osas, milles maakohus määras paaris nädalal kaks 3-tunnist kohtumist isaga ning lapse üleandmist puudutavas osas. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada selles osas oma seisukohad.
25.8.Ringkonnakohus tegi vanematele ettepaneku asendada kaks lühikest nädalasisest kohtumist ühe nädalasisese ööbimisega kohtumisega. Kumbki vanem kohtu ettepanekuga ei nõustunud ega pidanud seda lapse huvidega kooskõlas olevaks. Oma 12.03.2025 seisukohas leiab isa, et lapse huvides on ühetaoline rutiin ja täiendav lühem osa tekitab talle täiendavat stressi ja koormust. Samuti leiab isa, et siinses asjas ei esine põhjusi, miks lühikesi nädalasiseseid kohtumisi korraldada. Vastuses kohtunõudele märgib isa, et ei mõista, millist eesmärki täidab täiendav „liikuv osa“ nädala sees. Isa hinnangul oleks põhjendatud liita nn lisaaeg ülejäänud ajale, mil isa lapsega viibib, kuigi ringkonnakohtu väljapakutu on võrreldes maakohtu määrusega siiski parem lahendus. Ka lapse ema leiab, et nädala keskel ööbimisega kohtumine ei ole lapse huvides, kuna eeldab vanemate väga head koostööd. Ema hinnangul on nädalasiseste kohtumiste mõte võimaldada lapsel veeta kvaliteetset aega oma isaga, olla isaga kahekesi ning saada isa tähelepanu lapse igapäevaelu loomulikes tegevustes – näiteks ühises ajaveetmises pärast kooli, lapse treeningutes või muudes vaba aja tegevustes. Arvestades, et väljakujunenud olukorras toimub lapse põhiline tegevus Tallinna kesklinnas ja isa elab Viimsis, siis suure tõenäosusega saaksid isa ja laps veeta paaris nädalal ühist aega üksnes avalikes kohtades. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus lapse isa ei soovi täiendavaid nädalasiseseid kohtumisi ja nende ärajätmine ei vähenda oluliselt ka isa ja lapse koosveedetava aja mahtu, on põhjendatud need ära jätta. Kuna lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele on konfliktne ja vanemad ei suuda seda korraldada lapse huve kahjustamata, siis määrab ringkonnakohus, et isa viib lapse esmaspäeva hommikul kooli, mitte maakohtu määruse järgselt pühapäeva õhtul ema juurde (täpsemad põhjendused allpool). Selliselt pikeneb ka isaga järjest veedetav aeg. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et võrdne ajajaotus vanemate vahel ei ole konkreetse lapse huvides. Seepärast ei pea ringkonnakohus põhjendatuks määrata isa ja lapse koosviibimisi selliselt, et lapse ema võtaks lapse koolist alles teisipäeva pärastlõunal. Selline
2-24-5913 ajajaotus (neljapäevast teisipäevani) on juba samastatav võrdse ajajaotusega, mis ei ole lapsele sobilik.
25.9.Lisaks on määruskaebuses rõhutatud, et lapse isa eelistab lapse üleandmist selliselt, et vanemad omavahel ei kohtuks. Lapse ema hinnangul ei ole lapse üleandmise küsimus takistuseks, mistõttu ei pea ta vajalikuks täiendavate piiravate või keeruliste regulatsioonide kehtestamist. Arvestades, et vanemate vahel esinevad konfliktid lapse üleandmisel, peab ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu määratud suhtluskorda muuta ning pikendada paaritu nädala isa juures viibimist ühe öö võrra mh selleks, et vältida vanemate omavahelisi kohtumisi. Lapse huvides on rahumeelne liikumine ühe vanema kodust teise. Tegemist ei ole täiendava keeruka regulatsiooni kehtestamisega. Maakohtu määratud suhtluskorra alusel pidi laps minema isa juurest lasteaeda/kooli üle nädala reede hommikuti. Selles osas emal etteheiteid ei ole. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul olla lapsele oluliselt koormavam, kui laps läheb lisaks reedele ka esmaspäeva hommikuti isa juurest lasteaeda/kooli. Selline muudatus võimaldaks lapsel kauem isaga olla ja tingiks ühtlasema igapäevaelu korralduse.
25.10.Seoses lapse üleandmise kellaajaga selgitas ema, et laps võib oodata isa koolis pikapäevarühmas, huvikoolis või trenni järgselt kokkulepitud kellaajani. Samas ei ole emal vastuväiteid ka selles osas, kui isa tuleb lapsele järele koolipäeva lõpus või pärast lapse huvitegevust, samuti juhul, kui isa ise viib lapse huvitegevusele. Lapse ema hinnangul on oluline, et lapse isa osaleks aktiivselt lapse igapäevaelus, sealhulgas ka lapse kooli- ja huvitegevustega seotud korraldustes. Oma 06.04.2026 seisukohas peab ka isa mõistlikuks lahenduseks, et kui koolipäev lõpeb varem, siis ootab laps isa pikapäevarühmas või tuleb isa lapsele järele otse huviringi või trenni. Ringkonnakohus nõustub isaga, et lapse ema kodus lapse üleandmine ei ole siinseid vaidluse asjaolusid arvesse võttes heaks alternatiiviks. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus lapse neljapäevase üleandmise paindlikumalt.
25.11.Kokkuvõttes on siinsel juhul lapsele vähem koormav ja tagab isaga kvaliteetsema koosviibimise aja ühe öö võrra pikem kohtumine isaga paaritul nädalal, samas arvestab endiselt lapse soovi olla pikemat aega ema juures ja lühemat aega isa juures. Samuti nähtub asja materjalidest, et lapsel on emaga mõnevõrra tugevam kiindumussuhe. Vastuseks isa pahameelele seoses logistikaga selgitab ringkonnakohus, et määratud suhtluskorra eesmärk ei ole olnud asetada isa transporditeenuse osutaja rolli. Tekkinud olukorras saab kohus üksnes hinnata, milline suhtlus vastab kõige enam lapse huvidele. Paratamatult peavad vanemad arvestama ka transpordi ajakuluga. Ringkonnakohtu hinnangul tagab maakohtu määratud suhtluskord koos ringkonnakohtu muudatustega tasakaalustatud võimaluse lastele suhelda mõlema vanemaga ja mõlema vanema õiguse osaleda lapse elus ja teda kasvatada.
25.12.Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.2 ja muudab punkti 2.1 järgmiselt: „Isa suhtleb lapsega igal paaritul nädalal neljapäevast esmaspäevani. Lapse üleandmine toimub selliselt, et lapse isa tuleb neljapäeval lapsele järele lasteaeda, eelkooli, kooli või huviringi/trenni pärast lapse vastava tegevuse lõppu, kuid mitte hiljem kui kell 17.00–17.30, ning esmaspäeva hommikul viib lapse lasteaeda, eelkooli, kooli või huviringi/trenni (juhul, kui huviring/trenn on hommikul).“
26.Järgmisena käsitleb ringkonnakohus vanemate ühise hooldusõiguse ja otsustusõiguse küsimust.
26.1.PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ka
2-24-5913 juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, millised on konkreetse lapsega seotud olulised ja millised igapäevaelu küsimused (RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 16; RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 13).
26.2.Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise (PKS § 137) kaudu.
26.3.Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, kuna vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Kohus ei ole seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust, kuid peab menetlusosalistega õiguslikku kvalifikatsiooni arutama ja andma menetlusosalistele võimaluse avaldada selle kohta arvamust. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (PKS § 123, TsMS § 477 lg 5; RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 25; RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 14–15).
26.4.Asja materjalidest ei nähtunud, et maakohus oleks eelmenetluses välja selgitanud, mida vanemad lapse elukoha, lasteaia, kooli ja huvihariduse valiku osas oma avaldustega saavutada soovivad – kas üksnes ühekordset õigust otsustada üksi lapse viibimiskoha, lasteaia, kooli ja huvihariduse muutmise üle (otsustusõigust PKS § 119 tähenduses) või õigust otsustada üksi lapse elukohta ja kõiki lapse haridust puudutavaid küsimusi kuni lapse täisealiseks saamiseni (ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetada ja anda selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse PKS § 137 tähenduses). Eeltoodust tulenevalt pidas ringkonnakohus vajalikuks selgitada menetlusosalistele hooldusõiguse ja otsustusõiguse erinevust.
26.5.Isa täpsustas 12.03.2026 seisukohas, et palub lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ja anda isale üle ainuhooldusõigus lapse välisriikidesse reisimise, huvihariduse, lapse viibimiskoha ja tervist puudutavates küsimustes ning anda isale ainuotsustusõigus lapse rahvastikuregistri järgse elukoha küsimuses.
26.6.Ema jäi 16.03.2026 seisukohas arvamusele, et kuigi tema hinnangul said maakohtu määrusega vajalikud küsimused (lasteaia, eelkooli, huvitegevuse ja kooli valikud) lahenduse, näeb ta, et edasine koostöö lapse huvihariduse korraldamisel ja kooli valimisel on isa poolt takistatud. Seetõttu leiab ema, et lapse kooli ja huvihariduse valdkonna küsimustes tuleb ainuhooldusõigus anda emale.
26.7.Vanemate hooldusõiguse üle otsustamisel arvestab kohus kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest peaks tulema kõne alla siis, kui see on lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna
2-24-5913 puhul ning hooldusõigust ei pea tervikuna lahendama tingimata ühtemoodi (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 22.2).
26.8.Kolleegiumi hinnangul on maakohus teinud kaalutletud otsustuse ja õigesti leidnud, et lapse elukoha registreerimise, eelkooli, kooli ja huvihariduse küsimusi peab otsustama lapse ema. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, § 659). Kuid kolleegiumi hinnangul ei kaitse lapse eelkooli, kooli ja huvihariduse valiku osas ühekordse otsustusõiguse andmine PKS § 119 alusel lapse huve pikemas perspektiivis. Lapse esindaja on esile toonud, et vanemate koostöö on siinses asjas erakordselt puudulik. Samuti nähtub see ringkonnakohtule mõlema vanema esitatud seisukohtadest, seejuures mõlemad vanemad leiavad, et on ise koostööaltid, kuid suhtus on konfliktne teise vanema käitumise tõttu. Sama ilmestab ka asjaolu, et vanemad ei suuda korraldada lapse üleandmist isiklikult vanemalt vanemale. Lapse esindaja arvates vastaks lapse huvidele olukord, kus vanemad lõputult omavahel last puudutavates küsimustes ei vaidleks ja sellele aitaks kaasa vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha, hariduse, huvihariduse ja tervise küsimustes.
26.9.Kolleegiumi hinnangul tuleb lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse haridusküsimuste korraldamisel ja anda nendes valdkondades ainuhooldusõigus lapse emale. Ringkonnakohus põhjendab seda alljärgnevalt.
26.9.1.Ema taotles oma 12.08.2025 seisukohas anda talle otsustusõigus lapse haridusega (kaasa arvatud huviharidus, eelkool, lasteaed) seotud küsimustes, et lapsele võimaldatakse külastada lapse ema valitud lasteaeda, eelkooli või kooli Tallinnas (dtl 1619). Samas nähtub avalduse põhjendustest, et ema soov on lahendada mitte üksnes üks konkreetne küsimus, vaid ema soovib endale õigust otsustada lapse haridusküsimusi (huviharidus, lasteaed, eelkool ja kool) edasiulatuvalt, sest vanemad ei suuda nendes küsimustes kokkuleppeid saavutada. Ka 16.03.2026 seisukohas ringkonnakohtule selgitas ema, et arvestades seniseid arvukaid eriarvamusi lapse huvihariduse, lasteaia ja eelkooli küsimustes on ema arvates mõistlik anda hooldusõigus lapse haridusküsimustes emale.
26.9.2.Kahtlemata on tegemist lapse kasvatamisel olulistes küsimustes hooldusõiguse üleandmisega ühele vanematest. Samas ainuhooldusõiguse andmine emale lapse kogu hariduse korraldamise küsimustes ei tähenda, et isal kaob vanemlike õiguste ja kohustuste teostamise võimalus. Lapse ema on rõhutanud, et ta ei soovi isa oluliste valikute tegemisest kõrvale jätta, kuid vanemad on ise loonud omavahelises suhtlemises olukorra, kus nad ei ole võimelised lapse huvides otsuseid ühiselt langetama. Reeglina ei saa last panna samaaegselt mitmesse kooli, osalema kõikidesse vanemate soovitud huvitegevustesse jms, mistõttu ei ole antud küsimustes ühine vanemaõiguste teostamine võimalik ja lapse huvides. Teise vanema otsustusõiguse piiramisest kui riivest tähtsam ning ka lapse huvides on see, et vanemate vahelise koostöö mittetoimimisel langetab otsuse üks vanem. See ei vähenda teise vanema olulist rolli ja panust lapse kasvatamisel ja toetamisel. Eeltoodust tulenevalt on mõistlik ja lapse huvides lahendada need küsimused vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamisega ja emale neis küsimustes ainuhooldusõiguse andmisega.
26.9.3.Mõlemad vanemad on taotlenud anda talle ainuotsustusõigus lapse elukoha valimisel (dtl-d 690 ja 755). Samas on avaldustest nähtuvalt elukoha määramisena sisustatud peamiselt lapse elukoha registreerimist rahvastikuregistris. Ringkonnakohus palus vanematel täiendavalt selgitada, kas vanemate tahe oli lahendada üksnes ühekordne lapse elukoha registreerimise küsimus või soovisid vanemad lahendada küsimuse, kellele kuulub hooldusõigus lapse elukoha määramisel üldiselt, sh tulevikuks. Reeglina kuulub lapse elukoha otsustamine
2-24-5913 viibimiskoha reguleerimise hulka – viibimiskoha määramine hõlmab lisaks võimalusele määrata, kus laps peamiselt elab, ka seda, kellega, kus ja millal laps viibib. Siia juurde kuulub ka õigus saada teavet lapse viibimiskoha kohta. Vanemate maakohtule esitatud taotlustest nähtuvalt on soovinud vanemad reguleerida just kitsalt elukoha registreerimist rahvastikuregistris, aga mitte üldiselt viibimiskoha küsimust. Kuigi isa kordas 12.03.2026 seisukohas enda taotlust anda talle ainuotsustusõigus lapse rahvastikuregistri järgse elukoha küsimuses, nähtub seisukoha põhjendustest isa soov saada selles küsimuses ainuhooldusõigus. Ema 16.03.2026 seisukoha kohaselt ei näe lapse ema probleemi reisimisega, on nõus, et isa lapsega reisib, ja elu- või viibimiskoha muude aspektidega seoses ei avaldanud ema seisukohta. Ema taotles 31.01.2025 menetlusdokumendis üksnes elukoha registreerimise ainuotsustusõigust, kuna rahvastikuregistri kanne võimaldas lapsel osaleda ema valitud lasteaias, eelkoolis või koolis. Ema sai elukoha registreerimise otsustusõiguse maakohtus esialgse õiguskaitse määruse alusel, millele järgnevalt on lapse elukoht registreeritud ja sellega antud küsimus lahendatud. Kuigi isa on selgitanud, et ta on pidanud silmas elukoha küsimuses ühise hooldusõiguse lõpetamist ja talle andmist, ei ole ringkonnakohtu hinnangul seda põhjendatud teha. Lapse peamine elukoht on ema juures ning põhjendatud ei ole elukoha osas ühist hooldusõigust lõpetada ja seda isale üle anda.
26.10.Maakohus ei pidanud põhjendatuks anda isale otsustusõigust lapse tervise küsimustes, kuna mõlemad vanemad hoolitsevad lapse tervise eest, sh on isa pakkunud lapsele psühholoogilise abi saamist ja hambaravi, ema tegelenud lapse perearsti visiitidega ja viinud lapse vajadusel pediaatri juurde. Isa täpsustas 12.03.2026 menetlusdokumendis, et ta taotleb vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ja isale ainuhooldusõiguse üleandmist ka lapse tervise küsimustes. Asja materjalide põhjal ei ole lapse tervise osas probleemiks üldised tervist puudutavad küsimused, st lapsele on olnud tagatud juurdepääs terviseteenustele. Vanematel on olnud erimeelsusi vaktsiinide osas, kuid määruskaebemenetluse ajal eelkõige lapse vaimse tervise küsimustes. Isa heitis emale ette, et ema organiseeris lapsele jõulureisi, takistades nii isal last psühhiaatri vastuvõtule viia. Ema selgitas, et ta on valmis koostööks ja broneeris lapsele uue visiidiaja spetsialisti juurde, keda isa on aktsepteerinud. Seega on mõlemad vanemad kiiduväärselt pidanud vajalikuks saada selgust lapsel ATH diagnoosi osas ja andnud seeläbi endast parima lapse vaimset tervist puudutavates otsustes. Lapse vaimse tervise ja heaolu toetamiseks on äärmiselt oluline mõlema vanema lähedus lapsega ja nende toetus. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ema käitumisest ei nähtu lapse heaolu kahjustamist tervise küsimustes, mis õigustaks selles küsimuses vanemate hooldusõiguses muudatuste tegemist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vaidluse olemust ja asjaolusid arvestades TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 järgi jaotada samal viisil ka määruskaebuse menetlemise kulud. Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
2-24-5913 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.