Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-23-1385 30. juuni 2026 Maria Lõbus S kaebus Sotsiaalkindlustusameti 8. juuni 2023. a otsuse nr P26O2023-41293 ja 20. juuni 2023. a vaideotsuse nr 5.2-3/22413-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus puude raskusastme tuvastamiseks uuesti läbi Kaebaja – S , esindaja X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Livia Kask Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta S kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30. juuli 2026. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.S (edaspidi kaebaja) esitas 7. juunil 2023 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA või vastustaja) ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks. Eesti Töötukassa tuvastas isikul osalise töövõime.
2.Sotsiaalkindlustusameti 8. juuni 2023. a otsusega nr P26O-2023-41293 kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud ning puuetega inimeste sotsiaaltoetust ei määratud.
Kaebaja esitas 9. juunil 2023 SKA 8. juuni 2023. a otsuse peale vaide.
SKA jättis 20. juuni 2023. a vaideotsusega nr 5.2-3/22413-2 vaide rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 20. juunil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 8. juuni 2023. a otsuse ja 20. juuni 2023. a vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus puude raskusastme tuvastamiseks uuesti läbi. Tallinna Halduskohus andis 4. juuli 2023. a määrusega asja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kaebaja leiab, et SKA otsus rikub tema õigusi. SKA otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Eksperdi hinnang Töötukassale on ekslik ega ole põhjendatud. Ekspert hindas vaid kaebaja võimet elada terve inimese normaalset elu. Tegelikkuses seab kaebaja tervislik seisund tema igapäevastele tegevustele suuri piiranguid: - “liikuvusega toimetulemine” – kaebaja jaoks on see seotud suurte füüsiliste kuludega; - “käsitöö” – kaebaja jaoks on see seotud suure füüsilise pingutusega ja mõnikord isegi võimatusega; - “suhtlemine ja teadlikkus” – kui eksperdi jaoks on TV ja telefon suhtlemise faktid; - “enda eest hoolitsemine” – mõnel päeval ei saa kaebaja iseseisvalt riietuda ja pöördub kõrvalise abi poole. Kaebaja jaoks apteeki või poodi jõudmine on füüsiliselt väga koormav; - “koolitus, tegevus, muutustega kohanemine, ohu tajumine” – ekspert esitab üldlevinud fraasid. Kaebaja jaoks on reaalne pidev oht töö kaotada. Riikliku toetusega on raske ära elada ja töö on seotud teise linna kolimisega, suure füüsilise koormusega (üle 7 tunni jalgadel seista ja ülejäänud aja ettevõtte territooriumil ringi käia). Ekspert eiras seda asjaolu; - "kontaktid ja suhtlemine inimestega" – ekspert peab seda asjaolu kaebaja eeliseks. Tegelikult suhtleb kaebaja kolleegidega ainult tööga seotud teemadel. Kaebaja ei saa külla minna, külalisi enda juurde kutsuda. Tervislik seisund ei võimalda tal pikka aega kõndida ja istuda. See on füüsiliselt raske. Sellega seoses tekib kiiresti väsimus ja kaebaja saab ainult pikali heita. Pärast tööd tunneb kaebaja end väga väsinuna ega lahku kahe päeva jooksul korterist.
6.Vastustaja palus 19. aprilli 2024. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst Lauri Laas hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumune“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste
3-23-1385 aritmeetiline keskmine 1,33. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,33, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud isikul piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus; suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine); teadvusel püsimine ja enesehoolduse; õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; inimestevaheline lävimine ja suhted. Võttes aluseks Eesti Töötukassa eksperdiarvamuse, on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine alla arvväärtuse 2 ja teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine alla arvväärtuse 2,76. Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkondades. Puude raskusastme tuvastamisel tuli toetuda töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele ja töötukassa antud töövõime hindamise otsusele. Eesti Töötukassa on teinud dokumendipõhise hindamise ja SKA on lähtunud sellest kehtiva metoodika alusel. Eesti Töötukassale ekspertarvamuse andnud arst on seega tutvunud kõigi isiku kohta käivate terviseandmetega terviseinfosüsteemis ning andnud kõigile esinevatele piirangutele arvväärtused, mille SKA on oma puude raskusastme hindamisel aluseks võtnud ning antud metoodikast tulenevalt ei ole arvväärtused olnud piisavad vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. SKA kaasas vaidemenetluses ekspertarsti Julia Aleksandrova, kes andis 16. juunil 2023 järgneva arvamuse: Taotleja ei ole rahul puude raskusastme mittetuvastamisega. 6. detsembri 2022. a nahaarsti sissekande alusel taotlejal diagnoositud nahahaigus on raviga paranemas. Hilisemalt sama kaebusega isik ei ole nahaarsti konsultatsiooni vajanud. 9. novembri 2022. a neuroloogi sissekande alusel taotlejal on kaebuseks hulgiliigeste valu. Objektiivsel läbivaatusele taotleja kõikide liigeste liikuvus on vaba ja valutu. Närvikahjustuse sümptomeid ei esine. Püsivate piirangute esinemist liikumisel sissekanne ei kinnita. Valu on mõjutatav valuraviga. 13. oktoobri 2022. a silmaarsti sissekande alusel taotleja nägemisteravus on piisav igapäevaelu põhitoimingute sooritamiseks. 4. mai 2022. a töötervishoiuarsti sissekande alusel taotlejal töötab administraatorina, töö on kuvariga. Tööga saab hakkama. Töövõime säilitamiseks on soovitatud taastusravi. Sissekanne ei kinnita selliste liikumispiirangute esinemist, mis oleks aluseks vähemalt keskmise liikumispuude tuvastamisel. Kokkuvõtteks: Terviseandmete alusel taotleja liigub, siirdub, seisab ja istub iseseisvalt ning on käelises tegevuses teistest sõltumatu. Taotleja on normintellektiga ning oma otsustes ja tegevustes iseseisev. Vaimse tervise haigust isikul diagnoositud ei ole. Fikseerunud ja raviga mittekorrigeeritavaid piiranguid tegevustes, mis oma ulatusest tingituna põhjustaksid hakkamasaamisraskusi ühiskonnaelus ja igapäevaelu põhitoimingute sooritamisel raskusastmes, mis oleks aluseks vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks, terviseandmed ei kinnita. Puudub alus vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks sealhulgas ka erijuhtumina. Seega on ekspertarst Julia Aleksandrova ja Eesti Töötukassa ekspertarsti Lauri Laas andnud samasuguse hinnangu valdkondade võtmetegevustele. Puude raskusastme mittetuvastamise otsus on piisavalt põhjendatud ja tugineb õiguslikule alusele. Otsuses on märgitud, mida on puude raskusastme tuvastamisel hinnatud ja millisele infole on otsuse tegemisel tuginetud ning seda, et terviseandmete alusel ei tuvastatud kaebaja
3-23-1385 terviseseisundist tulenevalt igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises piiranguid vähemalt keskmise puude raskusastme ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7.Kaebaja on esitanud kaebuse SKA 8. juuni 2023. a otsuse ja 20. juuni 2023. a vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus puude raskusastme tuvastamiseks uuesti läbi. Vaidlus käib selle üle, kas SKA on õiguspäraselt leidnud, et kaebajal ei saa puude raskusastet tuvastada.
8.Haldusmenetluse seaduse § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
9.HKMS § 158 lõige 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Vaidlustatud haldusaktid on antud 8. juunil 2023 ja 20. juunil 2023. Seega kontrollib kohus nende õiguspärasust nende andmise seisuga. Hiljem tekkinud asjaolud ei saa tagantjärgi mõjutada haldusaktide õiguspärasust.
10.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on puude raskusastme tuvastamine hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11. detsembri 2020. a otsus asjas nr 3-20-1198, p 12; 20. juuni 2022. a otsus asjas nr 3-20-2474, p 17). Hindamisotsuse õiguspärasuse hindamisel on halduskohus pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lõiked 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 24). Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et kohus ei saa asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2022. a otsus asjas nr 3-20-2474, p 20). Seega, kohtupraktikast tulenevalt ei hinda kohus sarnaste vaidluste lahendamisel ise kaebaja tervislikku seisundit, vaid kontrollib vaidluse lahendamisel kas haldusorgan (sh ekspertarstid) on kaebaja tervisliku seisundi hindamisel võtnud arvesse kõiki hindamise hetkel olemasolevaid asjakohaseid andmeid ning neile tuginedes teinud põhjendatud otsuse. Kohus ei asu eksperdiarvamuse andja asemele ega anna meditsiinilisi hinnanguid.
11.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lõike 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lõike 21 järgi tuvastatakse tööealisel inimesel piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue lähtuvalt igapäevastest tegutsemis-ja ühiskonnaelus osalemise. Keskmine puue on PISTS § 2 lõike 21 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi (p 3);
3-23-1385 raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud (p 2) ning sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (p 1).
12.Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) § 4 lõike 5 kohaselt annab tööealise inimese puhul ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud. Määruse nr 18 § 4 lõike 6 kohaselt hindab ekspertiisi teostav arst antud valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0 – tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang.
13.Kaebaja taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme tuvastamiseks. Tulenevalt PISTS § 23 lõikest 7 kasutab SKA sellisel juhul puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud ekspertarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Samas võib SKA PISTS § 23 lõike 1 kohaselt puude tuvastamiseks kaasata vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.
14.Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töövõime hindamine kui ka puude raskusastme tuvastamine lähtuvad taotleja terviseseisundist, on nende menetluste eesmärk erinev ning seetõttu ka rakendatav metoodika erinev (nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. mai 2022. a otsus nr 3-20-1141, p 12, 3. juuni 2021. a otsus nr 3-20-1281, p 17; Riigikohtu 20. veebruari 2026. a otsus nr 3-22-938, p 19). Seetõttu võib mõnel juhul inimesel töövõime puududa osaliselt või täielikult, kuid puude raskusastet temal ei tuvastata.
15.Töövõime hindamisel võrdub valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (terviseja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 6 lõige 5). Töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse, välja arvatud arvväärtused 0 ja 1 (sama paragrahvi lõige 6). Puude raskusastme tuvastamise metoodika tööealisel inimesel tugineb eespool viidatud määruse nr 18 regulatsioonile. Tööealisel inimesel puude raskusastme tuvastamisel arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määrus nr 18 § 6 lõige 3). Keskmise puude raskusastme saab tuvastada, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75 (määruse nr 18 § 6 lõike 6 punkt 1).
3-23-1385
16.Kohus märgib kõigepealt, et vaidlustatud SKA 8. juuni 2023. a otsus on oluliste põhjendamispuudustega. SKA on vaidlustatud otsuses märkinud, et on otsuse tegemisel aluseks võtnud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, Eesti Töötukassa töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse, töövõime hindamise otsuse ning tervise infosüsteemis sisalduvad andmed. SKA viitab otsuses, et eeltoodud andmete alusel puude raskusastet tuvastada ei saa, sest terviseseisundist tulenevalt ei esine kaebaja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises piiranguid. Samas puuduvad otsuses igasugused täpsemad põhjendused, milliste kaebaja terviseandmete põhjal on SKA sellisele järeldusele jõudnud. Puuduvad täpsemad viited kaebaja terviseseisundile ja/või viited töövõime hindamise ekspertarvamusele konkreetsemalt. Otsusest ei ole seega aru saadav, milliseid andmeid on SKA analüüsinud, jõudmaks järeldusele, et kaebaja osas vähemalt keskmise puude raskusastet tuvastada ei saa. Viited õigusaktidele on küll olemas, kuid õigusaktide viited ja otsuse põhjendused ei ole omavahel seotud. Siiski on vastustaja esitanud põhjalikumad põhjendused 20. juuni 2023. a vaideotsuses, millest kohus saab vastustaja tegevuse õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda. Seega oli ka kaebajal võimalik enne kohtusse pöördumist tutvuda vastustaja põhjendustega, miks ei peetud põhjendatuks kaebajal puude raskusastet tuvastada.
17.SKA lähtus 8. juuni 2023. a otsuse tegemisel töövõime hindamise käigus antud L. Laasi eksperdiarvamusest ning küsis vaidemenetluse käigus täiendavalt eksperdiarvamust J. Aleksandrovalt. Mõlemad eksperdid asusid seisukohale, et kaebajal ei esine selliseid piiranguid, mis annaksid aluse vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks.
18.Liikumise valdkonna kohta on kaebaja kaebuses märkinud, et „kaebaja jaoks on see seotud suurte füüsiliste kuludega“. Taoline väide jääb liialt üldsõnaliseks ning pole võimalik aru saada, millises osas konkreetselt kaebaja ekspertide arvamustega ei nõustu. L. Laasi eksperthinnangust nähtuvalt on kaebaja liikumise valdkonnas kirjeldanud piiranguid järgmistes võtmetegevustes: liikumine eri tasapindadel ning seismine ja istumine. L. Laas ongi tuvastanud kaebajal mõlemas võtmetegevuses mõõduka piirangu arvväärtusega 2. L. Laas on tuvastanud, et kaebajal esineb mõõdukas piirang intensiivsemal liikumisel nahakahjustuse, seljavalu ja alajäseme valude tõttu (võtmetegevus liikumine eri tasapindadel). Samuti on L. Laas kindlaks teinud, et kaebajal esineb mõõdukas piirang sundasendites töötamisel seljavalu ja alajäseme valu ning nahakahjustuse tõttu (võtmetegevus seismine ja istumine). L. Laas on oma seisukoha kujundamisel arvesse võtnud dermatoveneroloogi 13. detsembri 2022. a sissekande, neuroloogi 19. oktoobri 2022. a sissekande, töötervishoiuarsti 4. mai 2022. a sissekande ja radioloogi 30. jaanuari 2020. a sissekande. J. Aleksandrova on märkinud, et „06.12.2022 nahaarsti sissekande alusel taotlejal diagnoositud nahahaigus on raviga paranemas. Hilisemalt sama kaebusega isik ei ole nahaarsti konsultatsiooni vajanud. 09.11.2022 neuroloogi sissekande alusel taotlejal on kaebuseks hulgiliigeste valu. Objektiivsel läbivaatusele taotleja kõikide liigeste liikuvus on vaba ja valutu. Närvikahustuse sümptomeid ei esine. Püsivate piirangute esinemist liikumisel sissekanne ei kinnita. Valu on mõjutatav valuraviga. 04.05.2022 töötervishoiuarsti sissekanne ei kinnita selliste liikumispiirangute esinemist, mis oleks aluseks vähemalt keskmise liikumispuude tuvastamisele.“ Kohtule ei nähtu, et eksperdid oleksid jätnud liikumise valdkonnas kaebaja terviseandmed tähelepanuta või et nende põhjal tuleks hinnata kaebaja piirangud mõõdukast raskemaks.
19.Käelise tegevuse valdkonna kohta on kaebaja kaebuses märkinud, et „kaebaja jaoks on see seotud suure füüsilise pingutusega ja mõnikord isegi võimatusega“. Ka see väide jääb
3-23-1385 üldsõnaliseks – kaebaja pole täpsemalt selgitanud, milles piirangud käelises tegevuses seisnevad. L. Laasi eksperthinnangust nähtuvalt on kaebaja käelise tegevuse valdkonnas kirjeldanud piiranguid järgmistes võtmetegevustes: käte sirutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud. L. Laas ei ole kaebajal piiranguid käelise tegevuse valdkonnas tuvastanud, märkides, et taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust, püsivatest tavalise käelise tegevuse piirangutest ei ole kinnitavat sissekannet, kinnitavat eriuuringut ega ravi digiloos. J. Aleksandrova on märkinud, et kaebaja on käelises tegevuses teistest sõltumatu. Ka kohtule ei nähtu selliseid arsti sissekandeid, mis kinnitaks kaebajal käelise tegevuse valdkonnas piirangute esinemist ulatuses, mis annaks valdkonna aritmeetiliseks keskmiseks vähemalt 2.
20.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei ole kaebaja kaebuses asjassepuutuvaid piiranguid kirjeldanud. Samuti ei tuvastanud eksperdid selles valdkonnas kaebajal piiranguid. Kohtule ei nähtu, et eksperdid oleksid jätnud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas kaebaja terviseandmed tähelepanuta.
21.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna kohta on kaebaja kaebuses märkinud, et mõnel päeval ei saa ta iseseisvalt riietuda ja vajab kõrvalist abi ning et tema jaoks on apteeki või poodi jõudmine füüsiliselt väga koormav. L. Laasi eksperthinnangust nähtub, et kaebaja ei ole haldusmenetluses riietumisega seotud raskustele osutanud. Ka kaebaja terviseandmetest ei ole võimalik sellisele piirangule kinnitust leida. L. Laas ega J. Aleksandrova ei tuvastanud kaebajal teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas piiranguid. Kaebaja viited füüsilistele raskustele apteeki ja poodi liikumisel on asjassepuutuvad liikumise valdkonnas, mida kohus eespool juba analüüsis.
22.Õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondade kohta on kaebaja kaebuses märkinud, et tal on reaalne pidev oht töö kaotada, riikliku toetusega on raske ära elada ja töö on seotud teise linna kolimisega, suure füüsilise koormusega (üle 7 tunni jalgadel seista ja ülejäänud aja ettevõtte territooriumil ringi käia). Kaebaja väited on jällegi liialt üldsõnalised ning ta ei ole konkreetsemalt selgitanud asjassepuutuvate võtmetegevuste osas, milles tema piirangud seisnevad. L. Laasi eksperthinnangust nähtuvalt ei osutanud kaebaja haldusmenetluses õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades piirangute esinemisele. L. Laas kaebajal nimetatud valdkondades piiranguid ei tuvastanud. J. Aleksandrova märkis, et kaebaja on normintellektiga ning oma otsustes ja tegevustes iseseisev, vaimse tervise haigust kaebajal diagnoositud ei ole. Kohtule ei nähtu, et eksperdid oleksid jätnud nimetatud valdkondades kaebaja terviseandmed tähelepanuta.
23.Suhtlemise valdkonna kohta on kaebaja kaebuses märkinud, et suhtleb kolleegidega ainult tööga seotud teemadel, kaebaja ei saa külla minna ega külalisi enda juurde kutsuda, tervislik seisund ei võimalda tal pikka aega kõndida ja istuda, see on füüsiliselt raske ja tekib kiiresti väsimus ja kaebaja saab ainult pikali heita, pärast tööd tunneb kaebaja end väga väsinuna ega lahku kahe päeva jooksul korterist. L. Laasi eksperthinnangust nähtuvalt ei osutanud kaebaja haldusmenetluses suhtlemise valdkonnas selliste piirangute esinemisele. L. Laas ega J. Aleksandrova ei tuvastanud kaebajal
3-23-1385 suhtlemise valdkonnas piiranguid. Kohtule ei nähtu, et eksperdid oleksid jätnud nimetatud valdkonnas kaebaja terviseandmed tähelepanuta.
24.Mõlemad ekspertarstid on hinnanud, kas kaebajal tuleks puude raskusaste tuvastada erijuhtumina, kuid kumbki pole selleks alust leidnud. Ka kohtule ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja puhul oleks olnud põhjendatud puude raskusastme tuvastamine erijuhtumina.
25.Eelnevat arvestades tuleb ekspertarst L. Laasi hinnanguid põhjendatuks pidada. Kaebajal esinevad piirangud üksnes liikumise valdkonnas, kuid piirangute aritmeetiline keskmine on väiksem kui 2. See ei võimalda kaebajal tuvastada isegi mitte keskmise puude raskusastet. Puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et kaebajat peetakse terveks. SKA tuvastab puude raskusastme, kui puudeline seisund küündib vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku lävendini. Sellest lävendist allapoole jäävaid seisundeid ehk selliseid, kus taotlejal esinevad piirangud on kas kerged või ei esine oluliselt igapäevaste tegevuste sooritamisel (PISTS § 2 lõike 2 1 punkt 3) või mida saab kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega, vastustaja ei tuvasta ning selliste seisundite puhul vormistatakse puude raskusastme mittetuvastamise otsus. SKA 8. juuni 2023. a otsuse ja 20. juuni 2023. a vaideotsuse tühistamiseks ei ole alust. Tühistamist ei tingi ka 8. juuni 2023. a otsuse põhjendamispuudused, sest ka põhjendamiskohustuse nõuetekohase täitmise korral tulnuks vastustajal ikka välja anda sama lõppjäreldusega haldusakt. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
26.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
27.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.