2-25-9387/22 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

4.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi nõue, põhjendused ja menetluse käik 1.Hagiavalduse kohaselt määrati Harju Maakohtu 27.05.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-2720 kostja ja vanemate vaheline suhtluskord, mille kohaselt kostja viibib hageja juures üle nädala ühe nädala kaupa esmaspäevast esmaspäevani, mis tähendab, et lapse elukoht ja elamiskulude kandmine on jaotatud võrdselt mõlema vanema vahel. Lisaks on hagejale pandud kohustus tagada lapse transport, sidepidamise võimalus, osalemine lapse igapäevaelus, osalemine perepühadel ning hoolitsus lapse eest haiguse korral. Selline regulaarne, vahetu ja sisuline hoolitsemine lapse eest on võrreldav hooldusõiguse teostamisega ja arvestatav olulise kulukoormusega. Arvestades, et alates 13.06.2025 on lapse elamine ja kulude kandmine korraldatud vahelduva elukorralduse põhimõttel, ei ole põhjendatud ühe vanema (isa) kohustamine maksma elatist olukorras, kus lapse kulud ja aeg on jagatud võrdsetel alustel. Hageja palub vähendada Harju Maakohtu 05.12.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-12653 hagejalt välja mõistetud elatise suurus summale 0 eurot kuus alates 13.06.2025. Kostja igakuised kulutused lapsele on ligikaudu 300–400 eurot kuus. See summa hõlmab toitu, riideid, huvitegevust, mänge, mänguväljakute ja muude tegevuste külastamist ning muid lapsega seotud jooksvaid kulusid ajal, mil laps viibib minu juures. Hageja on perekonnaseisult vallaline. Hageja on andmeanalüütik ettevõttes nimega Q ning tema töötasu (neto) on 1100 eurot. Hageja kohustused teistele võlausaldajatele kogusummas 20830.62 eurot on järgmised: • Hille Kudu (46403214213) — 18.30 eurot • Y (XXX) — 3979.04 eurot • Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (70001975) — 9590 eurot • Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (70000349) — 7084.30 eurot • Aktiva Finance Group OÜ (10746479) — 158.98 eurot Hageja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulud (1 kuu kohta): • Eluasemekulud (laen/üür + kommunaalid): 300 eurot • Kulutused toidule: 400 eurot • Sidekulud: 48 eurot • Kulutused tervishoiule: 80 eurot • Kulutused laste koolikohustuse täitmisele: kunstistuudio 56 eurot Kostja vastuväited

üldse panustanud lapse ülalpidamisega seotud kulude kandmisesse. Tema elatisvõlg lapse ees ületab tänaseks 6000 eurot. Ema saab sel põhjusel riigilt ka igakuist elatisabi. Pärast tsiviilasjas nr 2-25-2720 tehtud lahendi jõustumist ei ole hageja rahaline panus ülalpidamiskuludesse ligilähedanegi lapse ema poolt tasutud kulutustega. Väljamõistetud elatis ei vasta 50%-le kostja ülalpidamiseks kuluvatele summadele. Isa panus ülalpidamiskuludesse peaks vastama 50%-le. Reaaleluline olukord on aga endiselt teistsugune. Ajal, mil laps viibib isaga, tagab isa küll lapsele peavarju ja kõhutäie ning tasub ühe 50-eurose kuumaksega huviringi eest (millesse ta lapse ema nõusolekuta registreeris), kuid see on ka kõik. Kõik muud lapsega seotud püsi- ja erakorralised kulud on endiselt ema kanda ning isa ei ole näidanud üles vähimatki valmidust neisse panustada. Ema on seni kandnud lapse elustiilile vastava ülalpidamisega seotud kulusid igakuiselt keskmiselt 1103,75 euro eest. Tegelikud kulud on aga veelgi suuremad, ulatudes ilmselt isegi kuni 1400 euroni. Aina kasvavat hinnatõusu arvestades on selge, et lapse vajadused suurenevad ajas veelgi. Juhul, kui hagi rahuldataks, kaotaks kostja õiguse elatisabile ning paratamatult oleks ema sunnitud kokkuhoiu eesmärgil lapsega seotud kulusid kärpima. Selline lahendus ei oleks kuidagi kooskõlas lapse huvidega ja halvendaks tema elukvaliteeti märgatavalt. Kostja ema ametikohaks on IT projektijuht ettevõttes F OÜ ning brutosissetulek on 2200 eurot kuus. Riigilt laekub elatisabi 200 eurot kuus ning lapsetoetust 80 eurot kuus kostja ülalpidamiseks. Kostja emale laekub ka ebaregulaarne juhutulu spordivõistluste kohtunikuna (~30 eurot mäng). Kostja emale kuulub korter Tallinnas (Õismäe tee; elukoht, soetatud eluasemelaenuga) ja kinnistu (talu) Märjamaal. Kostja emal on investeerimisportfell ~1000 eurot. Kostja emal on: • Eluasemelaen (leping 20.07.2020; lõpptähtaeg 25.06.2050; jääk 56 725,88 EUR; intress 4,319%; igakuine makse 316,19 EUR). • Krediitkaart. • Järelmaks (telefon, tahvelarvuti, nutikell). Kostja ja tema ema vältimatud püsikulutused (1 kuu kohta) on järgmised: • Eluasemekulud: laen 316 EUR + kommunaalkulud 230 EUR (kokku 545 EUR). • Kulutused toidule: 650 EUR. • Sidekulud: 255 EUR. • Kulutused tervishoiule: 100 EUR. • Kulutused laste koolikohustuse täitmisele: ettevalmistuskool 65 EUR; võimlemine 95 EUR; tantsimine 30 EUR, lasteaed 90 EUR (kokku 285 EUR). • Muud vältimatud püsikulutused (loetelu): kindlustus jms ~80 EUR; esmatarbekaubad ja majapidamiskulud. Esimese astme kohtu otsus 3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, muutis Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-23-12653 tehtud 05.12.2023 tagaseljaotsuse punkti 2 ning vähendas X-ilt (endine X; isikukood XXX) Y (isikukood: XXX) kasuks välja mõistetud elatise suurust järgmiselt: mõista X-ilt välja Y kasuks igakuine elatis 74,24 eurot alates 13.06.2025 kuni Y täisealiseks saamiseni. Jättis menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt märgib kohus, et kostja väited, mis puudutavad vaidlustatud elatise lahendist tuleneva kohustuse täitmist ei ole käesoleva vaidluse puhul asjakohased. Varasem võlgnevus ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisele.

Kostja tugines mh sellele, et ajal, mil laps viibib isaga, tagab isa üksnes peavarju, toitlustamise ja tasub 50-eurose huviringi eest, samas kui kõik muud püsi- ja erakorralised kulud jäävad ema kanda. Lapse tegelikud kulud on keskmiselt üle 1100 euro kuus. Ema panus lapse ülalpidamiskuludesse on oluliselt suurem isa panusest ja ületab väljamõistetud elatise kahekordset korrutist. Kostja hinnangul peab elatise maksmise kohustus jätkuma sõltumata sellest, et laps viibib poole ajast isaga. Hageja ei ole kostja ema poolt esile toodud kulude suurust ja koosseisu vaidlustanud. Hageja väitel on tema igakuised kulutused lapsele 300–400 eurot - toit, riided, huvitegevus, mängud, mänguväljakud jms. Hageja ei ole kulude konkreetset suurust detailselt esile toonud ega esitanud selle kohta ka tõendeid. Kohus märgib, et kulud, mille kandmine sõltub lapse viibimiskohast, on eluase, toit, transport, hügieen ja meelelahutus. Viidatud kulud on põhjendatud kanda vastavalt suhtluskorra proportsioonile. Kõik hageja viidatud kulud (välja arvatud riided, mille osas on kostja hageja kantava kulu vaidlustanud ning huviring 56 eurot) ongi seotud lapse vahetu viibimisega hageja juures. Kulud, mis ei ole lapse viibimiskohaga seotud ning mida kannab hetkel lapse ema, on järgmised: • Lasteaia omaosalustasu 56 eurot • Lasteaia toiduraha 20,88 eurot • Võimlemisklubi Noorus 75 eurot • Väikekool L OÜ (eelkool väikelastele) 54,20 eurot • Sidekulud ja tehnika 49,90 eurot • Riided, jalanõud 28,50 eurot Kokku: 284,48 eurot. Ülejäänud kulude puhul on tegemist kuludega, mis on seotud lapse viibimisega konkreetse vanema juures. Kostja on esile toonud ka kulud seoses reisimisega, koolifondiga, spaaga jms meelelahutusega, kuid kohus leiab, et viidatud kulude ei ole lapse jaoks vältimatult vajalikud. Viidatud kulude tekkimine on sõltuv lapse ema ainuisikulisest otsusest. Käesoleval juhul on ilmne, et hageja majanduslik seisund ei ole piisavalt hea, et kõiki kostja poolt esile toodud kulusid kanda. Kostja sissetulek on alla Eesti keskmise, tal on hulganisti varalisi kohustusi ning talle ei kuulu vara, mille arvelt kanda lapse n.ö toreduslikki (s.o kulutusi, mis ei ole tingimata vältimatult vajalikud) kulutusi. Võttes arvesse: • hageja poolt kantavat huviringi kulu 56 eurot ning • kostja ema poolt kantavaid kulusid kogusummas 284,48 eurot ning • kostja emale makstavat lapsetoetust 80 eurot kuus leiab kohus, et hageja poolt makstavat elatist tuleb vähendada 74,24 euroni (284,48-56-80 = 148,48 / 2). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine alust ka vanemate võrdsusest kõrvalekaldumiseks. Olukorras, kus mõlemad vanemad on terved ja töövõimelised, st suutelised teenima sissetulekut, leiab kohus, et puudub alus esile toodud ja tõendatud asjaolusid arvestades ülalpidamiskohustuse jaotuse võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning vähendab hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise 74,24 euroni.

4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt toob apellant esile, et laps viibib kummagi vanema juures võrdselt. Seetõttu katavad vanemad lapse ülalpidamiskulud võrdselt. 50/50 elukorralduse korral on elatis eelduslikult 0 eurot ning elatise määramine on erandlik meede, mida saab kohaldada üksnes juhul, kui esinevad selgelt põhjendatud ja tõendatud erandlikud asjaolud PKS §102 lg 3 tähenduses. Selliseid erandlikke asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kulud, mille alusel kohus määras elatise ei ole vältimatult vajalikud, ei ole vanemate vahel kooskõlastatud, ei ole seotud lapse viibimisega apellandi juures, on juba faktiliselt jagatud, on kaetud riiklike toetustega Seetõttu puudub alus PKS §102 lg 3 kohaldamiseks Kostja vastuapellatsioonkaebus 5.Kostja palub maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Elatise suuruse kindlaksmääramisel pidanuks maakohus arvesse võtma kõiki kulutusi lapsele, millele ema hagivastuses osundas. Maakohus tuvastas õigesti, et ema panus lapse ülalpidamisse on vähemalt 1103,75 eurot ning isa panus ei ületa eelduslikult elatise miinimummäära (vt otsuse p 16). Ent maakohus ei arvestanud elatise suuruse väljaarvutamisel lapse kõikide eluvajadustega. Kõik kostja hagivastuses väljatoodud kulutused on lapse elulaadi arvestavad ja PKS § 99 lg 2 mõttes põhjendatud kulutused. Lapse vajadused ongi miinimumist oluliselt suuremad, ent maakohus jättis need ebaõigesti elatise väljaarvutamisel hõlmamata. Kulud, mis ei sõltu lapse viibimiskohast ning vastavad lapse vajadustele, olles samaaegselt ka põhjendatud ning mõistlikud, on järgmised: kulud sünnipäeva korraldamisele, reisidele, juuksurile, kindlustusmakse koolifondi jne. Pole ühtegi põhjust, miks isa peaks olema nende kulude kandmisest vabastatud. Vastavas osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja jätta isalt välja mõistetud elatise suurus vähendamata. See, et varasemalt on ema kujundanud lapse elulaadi välja üksi, on tingitud isa käitumisest ega saa olla emale ühelgi moel etteheidetav või isa ülalpidamiskohustust välistav/piirav. Kohtuotsus on vastuoluline. Ka see, et isa teenib emast mõnevõrra vähem (mitte oluliselt), ei saa olla vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Maakohtu otsus on ka vastuoluline (TsMS § 436 lg 1 rikkumine). Nimelt - p-s 17 leidis maakohus, et ema peab jätkama ainuisikuliselt paljude lapsega seotud kulude kandmist ning isa ei pea nendesse panustama. Seda mh põhjusel, et isal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, et panustada enamasse, kui vaid lapsele elementaarse peavarju, toidu, lasteaiahariduse ja riiete katmisesse. P-s 19 väljendus kohus aga ristivastupidiselt, leides, et vanemate võrdsusest kõrvalekaldumiseks aluseid ei esine, sest mõlemad vanemad on terved, töövõimelised ja suutelised teenima sissetulekut. Kostja nõustub viimati kirjeldatud käsitlusega - mõlemad vanemad on töövõimelised ja suutelised oma last ülal pidama võrdsetel alustel, st võrdselt panustades. Kirjeldatud vastuolulisus vaidluse keskses küsimuses on käsitletav menetlusõiguse olulise rikkumisena, mis toob kaasa vajaduse kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Uue otsusega tuleb hagiavaldus jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Otsuse p-s 22 lahendas kohus menetluskulude jaotuse küsimuse, lähtudes üldreeglist (TsMS § 164 lg 1). Sellega seoses jääb kostja 20.10.2025 hagivastuse p-s 22 toodud seisukoha ja taotluse juurde. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei hakka kostja taotlust sõna-sõnalt kordama, vaid tugineb selle põhjendustele ka

apellatsioonmenetluses. Menetluskulud tuleb jätta tervikuna hageja kanda, nagu on sarnastel juhtudel ka varasemates kohtuasjades tehtud. Vastused kaebustele 6.Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 7.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kaebused tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub: -Harju Maakohtu 05.12.2023 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-23-12653 on hagejalt (edaspidi ka isa) kostja (edaspidi ka laps) kasuks välja mõistetud seadusjärgses miinimummääras elatis alates 05.09.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Otsus jõustus 23.01.2024; -Harju Maakohtu 27.05.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-2720 (dtl 4-10) määrati kostja ja vanemate vaheline suhtluskord, mille kohaselt kostja viibib hageja juures üle nädala ühe nädala kaupa esmaspäevast esmaspäevani. Seega kehtivast suhtluskorra järgi viibib laps kummagi vanema juures võrdse osa ajast, suhtluskorra määrust täidetakse. 8.Hageja palub vähendada Harju Maakohtu 05.12.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-12653 hagejalt välja mõistetud elatise suurus summale 0 eurot kuus alates 13.06.2025. 9.TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel saab elatise saamist õigustatud isik nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1124-15, p 11).

kasutada olev telefon või tahvelarvuti jääb kostja tema juures viibides kostja ema juurde). Eluliselt usutav ei ole ka see, et laps jätab hageja juurde minnes oma mobiiltelefoni ema juurde ning kasutab helistamiseks ja/või kõnede vastuvõtmiseks isa telefoni. Maakohus arvestas tehnikakulude sisse ka sideteenuse kulu, mille arvestamine väljamõistetava elatise suuruse tuvastamisel (va väga vähesel määral õppeotstarbel tehtud lisateenuse kulud) on ringkonnakohtu arvates mõnevõrra kaheldav, sest asjas puudub vaidlus, et ka isa juures tarbib kostja sideteenuseid. See ei ole siiski aluseks maakohtu väljamõistetud elatise vähendamiseks, sest kostja on esile toonud, et näiteks juuksuri teenuse kulud tasub samuti kostja ema. Asjas ei väida samas hageja, et ka tema käib lapsega juuksuri juures. Apellatsioonkaebuses on hageja esile toonud, et lapse emale laekub ka riiklik lapsetoetus, kuid ringkonnakohus osutab, et väljamõistetava elatise suuruse arvestamisel on kohus lapsetoetuse laekumisega kostja emale arvestanud. 14.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et põhimõtteliselt ekslik on kostja seisukoht, et hageja peab tasuma pooles ulatuses kõik kulud mida kostja ema kostja ülalpidamiseks teeb. Kuigi elatise suurus sõltub lapse tavalisest elustandardist ei tähenda see seda, et hageja peaks tasuma lapse puhukusekulud (reisid, SPA-d jne) emaga või kostja restoraniarved, Wolti ja Bolti kaudu tellitavad toitude kulud ajal, kui laps viibib emaga. Kui isal selliseid kulusid lapse tema juures viibides pole võimalik teha, ei saa ka asuda seisukohale, et tegemist on lapse tavalise elustandardiga, mille jätkumise peab isa tagama. 15.Ringkonnakohus ei nõustu vastuapellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus asus seisukohale, et vanemate võrdsusest kõrvalekaldumine lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel ei ole õigustatud, kuna mõlemad vanemad on töövõimelised. Sellega tuvastas maakohus, et kostja huvides tehtavaid mõistlikke kulusid peavad vanemad tasuma võrdselt. Maakohus hindas samas isa ülalpidamisvõimet ning väljendas, et hageja majanduslik olukord ei ole piisavalt hea, et kostja poolt ema juures tehtavaid kulusid võrdselt kanda. Sellega andis maakohus hinnangu, et põhjendatud ei ole kostja väidetud tavaline elustandard, mille kohaselt teevad vanemad lapse ülalpidamiseks kokku kulutusi 1400-1800 eurot kuus ja seda olukorras kus mõlema vanema sissetulek kokku on vähem kui 3 000 eurot kuus (netosummana). 16.Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Käesoleval juhul leidis elatise vähendamise hagi menetlemise raames tõendamist, et kostja vajab jätkuvalt hageja poolt ülalpidamiseks elatise tasumist, kuigi märkimisväärselt väiksemas ulatuses, võrreldes varasemalt väljamõistetud elatise suurusega. Maakohus rahuldas põhjendatult hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus 17.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega ei eksinud maakohus jättes menetluskulud poolte endi kanda Ringkonnakohus leiab eeltoodud sättest juhindudes, et arvestades vaidluse olemust ja asjaolusid tuleb poolte menetluskulud ka ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Ringkonnakohus peab vajalikuks esile tuua ka seda, et kuivõrd hagi rahuldati osaliselt ning apellatsioonimenetluses esitatud kaebused jäävad rahuldamata ei õigustaks ka erilised asjaolud hageja menetluskulude kostja kanda jätmist, arvestades TsMS §163 lg-s 1 sätestatut. /allkirjastatud digitaalselt/