Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4087,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu osaliselt.
2.Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks PLACET GROUP OÜ ja Xi vahel 20. mail 2022 sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK3812767 alusel välja põhivõlg 744,71 eurot ja ajavahemikul 20. mai 2023 – 15. juuni 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 259,86 ning viivis põhivõlalt (744,71 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. juunist 2026 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam kui koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku 744,71 eurot.
3.Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks PLACET GROUP OÜ ja Xi vahel 21. aprillil 2022 sõlmitud laenulepingu nr SR3800557 alusel välja põhivõlg 197,35 eurot ja ajavahemikul 8. aprill 2025 – 15. juuni 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 24,27 eurot ning viivis põhivõlalt (197,35 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. juunist 2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4.Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks PLACET GROUP OÜ ja Xi vahel 22. aprillil 2022 sõlmitud laenulepingu nr SR3801155 alusel välja põhivõlg 197,76 eurot ja ajavahemikul 8. aprill 2025 – 15. juuni 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 24,32 eurot ning viivis põhivõlalt (197,76 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. juunist 2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
5.Jätta menetluskulud 37% ulatuses Xi kanda ja 63% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 462,68 eurot.
7.Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (462,68 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada otsus kätte pooltele.
9.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 14. augustil 2025 (täiendatud 17. septembril 2025) Viru Maakohtule hagi Xi (kostja) vastu kostja ja PLACET GROUP OÜ ja Xi vahel 20. mail 2022 sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3812767, 21. aprillil 2022 sõlmitud laenulepingust nr SR3800557 ning 22. aprillil 2022 sõlmitud laenulepingust nr SR3801155 tuleneva põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viidatud lepingute alusel kokku põhivõla 1866,14 eurot, intressi 174,20 eurot, sissenõudmiskulud 110 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1491,02 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise igalt võlgnetavalt põhivõla osalt lepingujärgse intressimääraga võrdses määras. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda. Leping nr KK3812767 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ (krediidiandja) ja kostja 20. mail 2022 krediidikontolepingu nr KK3812767. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti 1300 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama arvete alusel. Leping sõlmiti krediidi kulukuse määraga 47,78%. Kostja ei täitnud lepingust nr KK3812767 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu krediidiandja saatis kostjale 20. juunil 2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg
võlgnevuse tasumiseks. Kostja oli 20. aprilli 2023, 20. mai 2023, 20. juuni 2023 osamaksete tasumisega võlgnevuses, mida krediidiandja on pidanud ülesütlemise aluseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges krediidiandja 5. juulil 2023 lepingu üles öelduks. Kostjal on lepingu ülesütlemise seisuga põhivõlg 1101 eurot. Kostja ei ole intressi maksnud, mistõttu on tal intressivõlg 107,14 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 ja lepingu üldtingimuste p 5.3 alusel välja sissenõudmiskulu 50 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 1101 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 6. juuli 2023 kuni hagi esitamiseni 13. augustini 2025 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 40% kooskõlas lepingu üldtingimuste p-ga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist 927,86 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning on kontrollinud pangakonto väljavõtet. Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmine igakuine sissetulek oli 559,68 eurot. Väljaminekuteks arvestati 118,66 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 69,33 eurot. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 146,69 eurot (559,68-118,66-225-69,33). Kostja sai lepingu alusel krediiti kokku 1300 eurot ning on teinud tagasimakseid 555,29 eurot. Juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud 744,71 eurot. Tulenevalt VÕS § 4061 lg 4 p 2 tuli kostjal saadud krediit 1300 eurot tagastada kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest, esimese tagasimakse tasumise tähtpäev 20. juuni 2022 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 20. mai 2023. Ehk lepingu lõpptähtpäev on saabunud. VÕS § 4034 lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole, kui kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud. Juhul kui kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, tuleb kostjalt välja mõista tagastamata põhivõlg 744,71 eurot ja viivis lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 40% aastas põhiosalt 744,71 eurolt alates 20. maist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Leping nr SR3800557 Krediidiandja ja kostja sõlmisid 21. aprillil 2022 laenulepingu nr SR3800557. Lepingu alusel sai kostja laenu 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel osamaksetena ajavahemikul 21. aprill 2022 – 7. aprill 2025. Leping sõlmiti krediidi kulukuse määraga 49%. Kostja ei täitnud lepingust nr SR3800557 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu krediidiandja saatis kostjale 7. juulil 2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja oli 7. mai 2023, 7. juuni 2023, 7. juuli 2023 osamaksete tasumisega võlgnevuses, mida krediidiandja on pidanud ülesütlemise aluseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges krediidiandja 22. juulil 2023 lepingu üles öelduks. Kostja tagastas põhivõlast 117,28 eurot. Seega on nõuab hageja kostjalt põhivõla 382,72 euro väljamõistmist. Kostjal on intressivõlg 33,55 eurot.
Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 ja lepingu üldtingimuste p 5.3 alusel sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 382,72 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 23. juuli 2023 kuni hagi esitamiseni 13. august 2025 aastase intressi määraga võrdses määras s.o 35,73% kooskõlas lepingu üldtingimuste p-ga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist 281,73 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o 14. augustist 2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 40% aastas. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning teinud päringu Maksu- ja Tolliametile. Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmine igakuine sissetulek oli 516,22 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 22,68 eurot. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 268,54 eurot (516,22-225-22,68). Kostja sai lepingu alusel laenu kokku 475 eurot, millele lisandus lepingutasu 25 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 277,65 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud 222,35 eurot (500-277,65). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut
22.juulil 2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kõigi osamaksete tasumise aeg on saabunud, mistõttu ei ole hagejal kohustust esitada ümberarvestust. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 17. septembri 2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa 500 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 277,65 eurot seega võlgnevuses on 222,35 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 26. osamaksest 7. maist 2024. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlalt 222,35 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 35,73% aastas. Leping nr SR3801155 Krediidiandja ja kostja sõlmisid 22. aprillil 2022 laenuleping nr SR3801155. Kostja sai lepingu alusel laenu 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel osamaksetena ajavahemikul 22. aprill 2022 – 7. aprill 2025. Leping sõlmiti krediidi kulukuse määraga 49%. Kostja ei täitnud lepingust nr SR3801155 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu krediidiandja saatis kostjale 7. juulil 2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja oli 7. mai 2023, 7. juuni 2023, 7. juuli 2023 osamaksete tasumisega võlgnevuses, mida krediidiandja on pidanud ülesütlemise aluseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges krediidiandja 22. juulist 2023 lepingu üles öelduks. Kostja tasus krediidiandjale põhivõla katteks kokku 117,58 eurot. Seega palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 382,42 eurot. Kostjal on intressivõlg 33,51 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 ja lepingu üldtingimuste p 5.3 alusel välja sissenõudmiskulu 30 eurot.
Hageja nõuab viivist põhivõlalt 382,42 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 23. juuli 2023 kuni hagi esitamiseni 13. august 2025 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 35,72% kooskõlas lepingu üldtingimuste p-ga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist 281,43 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o 14. august 2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 35,73% aastas. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning teinud päringu Maksu- ja Tolliametile. Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmine igakuine sissetulek oli 516,22 eurot. Väljaminekuteks arvestati 22,68 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 22,65 eurot. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 245,89 eurot (516,22-22,68-225-22,65). Kostja sai lepingu alusel laenu 475 eurot, millele lisandus lepingutasu 25 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 277,24 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud 222,76 eurot (500-277,24). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut
22.juulist 2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hagejal ei ole kohustust esitada nõude ümberarvestust, kui kõigi osamaksete tasumise aeg on saabunud. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 17. septembri 2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa 500 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 277,24 eurot, seega võlgnevuses on 222,76 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 26. osamaksest 7. maist 2024. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlalt 222,76 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 35,72% aastas. Krediidiandja loovutas lepingutest tulenevad nõuded 6. juulil 2023 ja 25. juulil 2023 hagejale.
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata
tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
5.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas iga lepingu sõlmimisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
5.1.Hageja ja krediidiandja sõlmisid kostja 20. mail 2022 krediidikontolepingu nr KK3812767 (dtl 15-21). Kostja sai krediidiandjalt kasutusele laenulimiidi 1300 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november 2021 16,95% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 50,85%. Lepingus on krediidi kulukuse määr 47,78% (dtl 15), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid. Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
5.2.Hageja ja krediidiandja sõlmisid kostja 21. aprillil 2022 laenulepingu nr SR3800557. Lepingu alusel sai kostja laenu 500 eurot (dtl 23-31). Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november 2021 16,95%. Selle kolmekordne määr on 50,85%. Lepingus on krediidi kulukuse määr 49% (dtl 24), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid. Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
5.3.Hageja ja krediidiandja sõlmisid kostja 22. aprillil 2022 laenulepingu nr SR3801155. Lepingu alusel sai kostja laenu 500 eurot (dtl 33-41). Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november 2021 16,95%. Selle kolmekordne määr on 50,85%. Lepingus on krediidi kulukuse määr 49% (dtl 34), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid. Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
6.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud iga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).
VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
Leping nr KK3812767
7.1.Hageja selgituste kohaselt analüüsis krediidiandja 20. mai 2022 lepingu nr KK3812767 vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamiseks kostja laenutaotluses märgitud andmeid ja kontrollis pangakonto väljavõtet. Lisaks tegi krediidiandja päringu maksehäireregistritesse. Krediidiandja tuvastas pangakonto väljavõtte alusel, et kostja keskmine igakuine sissetulek on 559,68 eurot, väljaminekuteks arvestati 118,66 eurot. Lepingu igakuine osamaks oli 69,33 eurot. Seega jäi kostjale reserv vähemalt 146,69 eurot.
7.2.Hageja esitas tõendina krediidiandja koonddokumendi krediidivõimelisuse kontrolliks (dtl 162-165) ja pangakonto väljavõtte (dtl 166). Pangakonto väljavõte on Exceli failina, kuid kohtul puudub alus kahelda selles märgitud andmete õigsuses. Pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja on saanud töötasu 7. detsembrist 2021 kuni 7. maini 2022 vahemikus 427,44 eurot kuni 763,07 eurot. Krediidiandja on arvestanud keskmise sissetulekuga (559,68 eurot). Samas ei nähtu, et krediidiandja oleks arvestanud, et kostja töötasu oli enamustel kuudel tuvastatud keskmisest madalam. Samuti nähtub krediidiandja enda koonddokumendist, et Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt on keskmine sissetulek 516,22 eurot (dtl 163). Kohus leiab, et eelnevat arvestades ei ole krediidiandja nõuetekohaselt tuvastanud kostja sissetulekut. Konservatiivsuse põhimõtte kohaselt, kui krediidiandjale nähtuvad erinvatest allikatest sissetuleku kohta erinevad andmed, tuleb arvestada krediidivõime hindamisel väiksema sissetulekuga. Kostja töötasu ületas 600 eurot ainult ühel kuul (aprillis 2022).
7.3.Hageja ei ole esitanud nõuetekohaseid selgitusi, kas ja kuidas on krediidiandja tuvastanud lepingu nr KK3812767 sõlmimise eelselt kostja olemasolevate kohustuste suurused. Viidatud on üksnes „kostja väljaminekutele“. Seejuures ei ole täpsustatud, kas tegemist oli kostja majandamiskulude suuruse või muude finantskohustustega. Samuti ei ole hageja välja toonud, kuidas ja milliseid andmeid aluseks võttes krediidiandja kostja „väljaminekute“ suuruse tuvastas. Muude finantskohustuste osas on hageja ise hagiavalduses välja toonud, et enne 20. mail 2022 lepingu nr KK3812767 sõlmimist, sõlmis kostja kaks lepingut sama krediidiandjaga aprillis 2022 (millele tuginedes hageja hagi samuti esitas). Samas ei
nähtu hagivaldusest, kas ja kuidas krediidiandja oleks nendega lepingu sõlmimisel arvestanud. Krediidiandja koonddokumendist nähtub, et muu finantskohustusena on pangakonto väljavõtte alusel määratud Smsraha.ee 98,66 eurot ja väikelaen 20 eurot kuus. Samas ei tulene ei hagist, et krediidiandja koonddokumendist viiteid pangakonto väljavõttele, st milliseid kostja pangakontolt nähtuvaid summasid krediidiandja selle kohustuse tuvastamisel arvesse võttis. Pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja sai PLACET GROUP OÜ-lt laenu aprillis kahel korral 475 eurot. Hagi aluseks olevatest materjalidest nähtub, et kuumakse oli ühe lepingu puhul ca 22,65 eurot ja teise puhul ca 22,68 eurot. Samuti nähtub pangakonto väljavõttelt, et kostja on saanud IPF Digital AS-ilt aprillis kokku 700 eurot, mais 580 eurot. Hageja selgitustest ega krediidiandja koonddokumendist ei tulene, kas ja kuidas krediidiandja sellega laenuotsuse tegemisel arvestas. Majandamiskulude suuruseks on krediidiandja dokumendis määratud 225 eurot („Arvestatud Placeti poolt“). Seejuures ei nähtu, kas ja kuidas on krediidiandja kostja pangakonto väljavõtte põhjal kontrollinud, kas see vastab kostja tegelikele majandamiskuludele või üldse tuvastanud, millest kostja majandamiskulud koosnevad. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid see ei tähenda, et ta oleks võimeline täiendavaid kohustusi võtma. Kostja aprillikuu pangakonto väljavõttest tuleneb, et kostja oli juba aprillikuu lõpuks olukorras, kus ta ei tulnud ilma täiendava laenuta toime. Arvestades kostja võrdlemisi väikest sissetulekut ning olemasolevaid laenukohustusi, siis on vähetõenäoline, et kostja oli 2022 aprilli lõpuks võimeline täiendavaid laenukohustusi võtma ning end ülal pidama.
7.4.Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet jättes piisavalt kostja krediidivõimelisuse kohta teabe saamise kohustuse täitmata ja kostja esitatud teabe kontrollimata (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg lg 3 esimene lause, lg 2 teine lause ning lg 4 teine lause). VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.5.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
7.6.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles öelnud ka võla ümberarvestuse korral. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud, et tegemist oli tähtajatu krediidilepinguga ning kostjal tuli saadud krediit 1300 eurot tagastada 12 võrdse tagasimaksena alates 20. juunist 2022 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev saabus 20. mail 2023. Seega on lepingu lõpptähtaeg saabunud ning põhivõlg sissenõutavaks muutunud sõltumata lepingu ülesütlemise kehtivusest.
7.7.Hageja palub vastutustundliku laenamise rikkumise tuvastamise korral kostjalt välja mõista põhivõla 744,71 eurot.
Kostja sai lepingu alusel krediidiandjalt 1300 eurot (dtl 298). Kostja on maksnud kokku 555,29 eurot (dtl 299). Hageja on kõik tagasimaksed arvestanud põhivõla katteks. Hageja ei ole esitanud intressinõude ümberarvestust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Järelikult kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlg 744,71 eurot.
7.8.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt alates 20. maist 2023 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 40% aastas. See ei ole kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Kuivõrd lepingujärgne viivisemäär on seadusjärgses kõrgem (alates 20. maist 2023), siis rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt viivise välja seadusjärgses määras. Alates 20. maist 2023 kuni otsuse tegemiseni 15. juuni 2026 on põhivõlalt 744,71 eurot sissenõutavaks muutunud viivis kokku 259,86 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil). Samuti kuulub rahuldamisele hageja edasiulatuva viivise nõue seadusjärgses määras TsMS § 367 alusel.
7.9.Hageja palus hagis kostjalt välja mõista intressivõla. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral hageja intressivõlga ei nõua. Kuivõrd kohus tuvastas, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti lepingus kokku lepitud intressimäär. Hageja ei ole ka ümberarvestatud intressinõuet esitanud. Lepingujärgne intressimäär ületab VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Seega jätab kohus hagi intressinõude osas rahuldamata.
7.10.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr KK3812767 põhinõude 744,71 eurot ja ajavahemikul 20. mai 2023 – 15. juuni 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 259,86 eurot. Hageja on piiranud sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisesummat põhinõude summani, s.o 744,71 eurot. Seega mõistab kohus hagipiire arvestades kostjalt välja viivise mitte enam kui 744,71 eurot.
Leping nr SR3800557
8.1.Hageja selgituste kohaselt analüüsis krediidiandja 21. aprillil 2022 lepingu nr SR3800557 vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamiseks kostja laenutaotluses märgitud andmeid ning tegi päringu Maksu- ja Tolliametile. Lisaks tegi krediidiandja päringu maksehäireregistritesse. Krediidiandja tuvastas Maksu- ja Tolliameti päringu alusel, et kostja keskmine igakuine sissetulek on 516,22 eurot, väljaminekuteks arvestati 225 eurot (majandamiskulud) ja laenu osamakse 22,68 eurot. Seega jäi kostjale reserv vähemalt 268,54 eurot.
8.2.Hageja on esitanud krediidiandja koonddokumendi krediidivõimelisuse päringute kohta (dtl 289-292). Sellest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt saadud andmetest.
8.3.Krediidiandja on kostja majandamiskuludeks arvestanud 225 eurot (dlt 291). Samas ei ole kohtule esitatud andmeid ega selgitusi, kuidas krediidiandja kostja majandamiskulude suuruse tuvastas. Krediidiandja ei ole kogunud kostja pangakonto väljavõtet, millest oleks saanud kontrollida, kas ja kui suured on kostja tegelikud majandamiskulud.
8.4.Samuti ei nähtu krediidiandja koonddokumendist, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud teavet kostja igakuiste muude finantskohustuste suuruse kohta. Seda oleks saanud teha kostja pangakonto väljavõtet küsides. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid see ei tähenda, et ta oleks olnud võimeline kohustusi võtma.
8.5.Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet jättes piisavalt kostja krediidivõimelisuse kohta teabe saamise kohustuse täitmata ja kostja esitatud teabe kontrollimata (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg lg 3 esimene lause, lg 2 teine lause ning lg 4 teine lause). Kohus leiab seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.6.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles öelnud ka võla ümberarvestuse korral. Hageja märkis, et juhul, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei saa lugeda lepingut 22. juulil 2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Seega ei ole hageja toonud kohtu ette ka asjaolusid, mille alusel kohus saaks tuvastada, et lepingu ülesütlemine 22. juulil 2023 oli kehtiv. Samas on kõigi graafikujärgsete osamaksete tähtaeg saabunud (dtl 24), viimase osamakse tähtaeg oli 7. aprillil 2025.
8.7.Hageja palub kostjalt välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral põhivõla 222,35 eurot. Kostja sai lepingu alusel laenu 475 eurot (500 eurost arvestati maha lepingutasu 25 eurot, dtl 301). Kostja tagastas 277,65 eurot (dtl 302). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 197,35 eurot (475-277,65 eurot). VÕS § 4034 lg 7 alusel ei võlgne kostja lepingutasu 25 eurot, mis väljamakse tegemisel laenusummast maha arvutati.
8.8.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise. Hagis palub hageja viivise välja mõista alates lepingu ülesütlemisest 23. juulist 2023 kuni hagi esitamiseni ja edasiulatuvalt kuni 281,73 eurot lepingujärgses määras 35,73% aastas kuni põhivõla täitmiseni (dtl 13, p 3). Kuivõrd hageja kinnitas ja kohus tuvastas, et lepingu ülesütlemine ei ole ümberarvestuse korral kehtiv, ei ole hagejal õigust viivist nõuda alates 23. juulist 2023. Hageja selgitas 17. septembri 2025 menetlusdokumendis, et ümberarvestuse korral jäi kostja viivitusse 7. maist 2024. Samas ei ole kohtule esitatud kontrollitavat ümberarvestust, mis võimaldaks hageja esitatud väidet kontrollida. Seega on võimalik sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldada alates maksegraafiku viimase makse kuupäevale järgmisest päevast, s.o alates 8. aprillist 2025 (dtl 24). Viivisenõue kuulub rahuldamisele seadusjärgses määras (vt põhjenduste p 7.8), kuivõrd lepingujärgne määr ületab seadusjärgset viivisemäära. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt viivise välja seadusjärgses määras. Alates 8. aprillist 2025 kuni otsuse tegemiseni 15. juuni 2026 on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 24,27 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil). Samuti kuulub rahuldamisele hageja edasiulatuva viivisenõue seadusjärgses määras TsMS § 367 alusel kuni põhivõla tasumiseni.
8.9.Hageja palus hagis kostjalt välja mõista intressivõla. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral hageja intressivõlga ei nõua. Kuivõrd kohus tuvastas, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti lepingus kokku lepitud intressimäär. Hageja ei ole ka ümberarvestatud intressinõuet esitanud. Lepingujärgne intressimäär ületab VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Seega jätab kohus hagi intressinõude osas rahuldamata.
8.10.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr SR3800557 põhinõude 197,35 eurot ja ajavahemikul 8. aprill 2025 – 15. juuni 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 24,27 eurot ning viivise alates 16. juunist 2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Leping nr SR3801155
9.1.Hageja selgituste kohaselt analüüsis krediidiandja 22. aprilli 2022 lepingu nr SR3801155 vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamiseks kostja laenutaotluses märgitud andmeid ning tegi päringu Maksu- ja Tolliametile. Lisaks tegi krediidiandja päringu maksehäireregistritesse. Krediidiandja tuvastas Maksu- ja Tolliameti päringu alusel, et kostja keskmine igakuine sissetulek on 516,22 eurot, väljaminekuteks arvestati 225 eurot (majandamiskulud), varasema laenu kuumakse 22,68 ja laenu osamakse 22,65 eurot. Seega jäi kostjale reserv vähemalt 245,89 eurot.
9.2.Hageja on esitanud krediidiandja koonddokumendi krediidivõimelisuse päringute kohta (dtl 293-296). Sellest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt saadud andmetest.
9.3.Krediidiandja on kostja majandamiskuludeks arvestanud 225 eurot (dtl 293). Samas ei ole kohtule esitatud andmeid ega selgitusi, kuidas krediidiandja kostja majandamiskulude suuruse tuvastas. Krediidiandja ei ole kogunud kostja pangakonto väljavõtet, millest oleks saanud kontrollida, kas ja kui suured on kostja tegelikud majandamiskulud. Seega ei saanud krediidiandja olla veendunud, et kostja majandamiskuludeks piisas 225 eurost.
9.4.Samuti ei nähtu krediidiandja koonddokumendist, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud teavet kostja igakuiste muude finantskohustuste suuruse kohta (välja arvatud kostja finantskohustus, mis oli võetud eelmisel päeval sama krediidiandja käest). Seda oleks saanud teha kostja pangakonto väljavõtet küsides. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid see ei tähenda, et ta oleks võimeline kohustusi võtma.
9.5.Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet jättes piisavalt kostja krediidivõimelisuse kohta teabe saamise kohustuse täitmata ja kostja esitatud teabe kontrollimata (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg lg 3 esimene lause, lg 2 teine lause ning lg 4 teine lause). Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.6.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles öelnud ka võla ümberarvestuse korral. Hageja märkis, et juhul, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei saa lugeda lepingut 22. juulil 2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas.
Seega ei ole hageja toonud kohtu ette ka asjaolusid, mille alusel kohus saaks tuvastada, et lepingu ülesütlemine 22. juulil 2023 oli kehtiv. Samas on kõigi graafikujärgsete osamaksete tähtaeg saabunud (dtl 34), viimase osamaksete tähtaeg oli 7. aprillil 2025.
9.7.Hageja palub kostjalt välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral põhivõla 222,76 eurot. Kostja sai lepingu alusel laenu 475 eurot (500 eurost arvestati maha lepingutasu 25 eurot, dtl 304). Kostja tagastas 277,24 eurot (dtl 305). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 197,76 eurot (475-277,24 eurot). VÕS § 4034 lg 7 alusel ei võlgne kostja lepingutasu 25 eurot, mis väljamakse tegemisel laenusummast maha arvutati.
9.8.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise. Hagis palub hageja viivise välja mõista alates lepingu ülesütlemisest 23. juulist 2023 kuni hagi esitamiseni ja edasiulatuvalt kuni põhinõude täimiseni lepingujärgses määras 35,72% aastas (dtl 13, p 4). Kuivõrd hageja kinnitas ja kohus tuvastas, et lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, ei ole hagejal õigust viivist nõuda alates 23. juulist 2023. Hageja selgitas 17. septembri 2025 menetlusdokumendis, et ümberarvestuse korral jäi kostja viivitusse 7. maist 2024. Samas ei ole kohtule esitatud kontrollitavat ümberarvestust, mis võimaldaks hageja esitatud väidet kontrollida. Seega on võimalik sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldada alates maksegraafiku viimase makse kuupäevale järgmisest päevast, s.o alates 8. aprillist 2025 (dtl 34). Viivisenõue kuulub rahuldamisele seadusjärgses määras (vt põhjenduste p 7.8), kuivõrd lepingujärgne määr ületab seadusjärgset viivisemäära. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt viivise välja seadusjärgses määras. Alates 8. aprillist 2025 kuni otsuse tegemiseni 15. juunil 2026 on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 24,32 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil). Samuti kuulub rahuldamisele hageja edasiulatuva viivisenõue seadusjärgses määras TsMS § 367 alusel kuni põhivõla rahuldamiseni.
9.9.Hageja palus hagis kostjalt välja mõista intressivõla. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral hageja intressivõlga ei nõua. Kuivõrd kohus tuvastas, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti lepingus kokku lepitud intressimäär. Hageja ei ole ka ümberarvestatud intressinõuet esitanud. Lepingujärgne intressimäär ületab VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Seega jätab kohus hagi intressinõude osas rahuldamata.
9.10.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr SR3801155 põhinõude 197,76 eurot ja ajavahemikul 8. aprill 2025 – 15. juuni 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 24,32 eurot ning viivise alates 16. juunist 2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
10.Kuivõrd krediidiandja on laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigus nõuda lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu ja haldustasu kui muud tasu VÕS § 4034 lg 7 tähenduses. Seega saab hageja nõuda sissenõudmiskuluna ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama arvestades VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatud ülempiiriga. Hageja ei ole kahju tekkimist eraldiseisvalt põhjendanud ega tõendanud. Kohus jätab eelnevat arvestades sissenõudmiskulude nõuded (110 eurot) rahuldamata.
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja: -
20. mai 2022 lepingu nr KK3812767 alusel põhivõla 744,71 eurot ja ajavahemikul 20. mai 2023 – 15. juuni 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 259,86 ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. juunist 2026 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam kui koos sissenõutavaks muutunud viivisega 744,71 eurot,
-
21.aprillil 2022 lepingu nr SR3800557 põhivõla 197,35 eurot ja ajavahemikul 8. aprill 2025 – 15. juuni 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 24,27 eurot ning viivise alates 16. juunist 2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni,
-
22.aprillil 2022 lepingu SR3801155 alusel põhivõla 197,76 eurot ja ajavahemikul 8. aprill 2025 – 15. juuni 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 24,32 eurot ning viivise alates 16. juunist 2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Arvestades hageja nõudeid (hagi esitamise seisuga 3641,36 eurot) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1351,60 eurot (viivised hagi esitamise seisuga), rahuldab kohus hagi ca 37% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 37% kostja kanda ja 63% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
12.Hageja esitas menetluskulude nimekirja (dtl 138-139), mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 490 eurot ja esindajakuludest 1098,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 490 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb selles summas kindlaks määrata (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).
13.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).
14.Hagejat esindas lepinguline esindaja Sigrid Rahkema tunnitasuga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
15.Hageja esindaja osutas õigusabi järgmiste toimingutena: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule (4 tundi), 17. septembri 2025 seisukoha koostamine ja esitamine (2 tundi), 5. mai 2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 tundi).
16.Kohtu hinnangul oli tsiviilasi keskmisest väiksema keerukuse ja mahukusega, arvestades hageja nõude alust ning et kostja vastuväiteid ja tõendid puudusid. Samas oli hagi esitatud kolme lepingu alusel. Kohus leiab, et täies ulatuses ei ole põhjendatud
puuduste kõrvaldamise ajakulu. Arvestades esindaja võrdlemisi kõrget tunnitasu, võib oodata temalt ka tõhusamat ajakasutust. Kohus leiab, et hageja põhjendatud esindajakulu on 4,5 tunni ulatuses, s.o 760,50 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 1250,50 eurot (490+760,50). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 462,68 eurot (37% 1250,50 eurost). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
17.Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt 19. novembri 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.