Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
750,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu osaliselt.
2.Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja X vahel 25. oktoobril 2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89014103228 alusel välja põhivõlg 224,73 eurot ja ajavahemikul 16. november 2024 kuni 15. juuni 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 37,76 eurot ning viivis põhivõlalt (224,73 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. juunist 2026 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja X vahel 18. aprillil 2024 sõlmitud „jaga osadeks“ makseviis lepingu nr L89015957703 alusel välja põhivõlg 159,66 eurot ja ajavahemikul 19. juuli 2024 kuni 15. juuni 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 33,24 eurot ning viivis põhivõlalt (159,66 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. juunist 2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Jätta menetluskulud 90% ulatuses X kanda ja 10% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 542,70 eurot.
6.Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (542,70 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Toimetada otsus kätte pooltele.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 5. veebruaril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 660,65 saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 6. märtsil 2025 maksekäsu kiirmenetluse, sest kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle menetlemiseks Viru Maakohtule.
2.Hageja esitas 3. aprillil 2025 Viru Maakohtule hagiavalduse (täiendatud 6. mail 2025), milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: -
kostja ja AS Inbank Finance (krediidiandja) vahel 25. oktoobril 2023 sõlmitud lepingu nr L89014103228 alusel välja põhivõla 361,98 eurot, intressi 23,31 eurot, haldustasu 7,80 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 23,20 eurot ning viivise alates 4. aprillist 2025 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras 15,9% aastas,
-
kostja ja krediidiandja vahel 18. aprillil 2024 sõlmitud lepingu nr L89015957703 alusel välja põhivõla 159,66 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 16,78 eurot ning viivise alates 4. aprillist 2025 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras 24% aastas.
Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda. Leping nr L89014103228 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja 25. oktoobril 2023 järelmaksulepingu nr L89014103228. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 779,90 eurot ja krediidiandja võimaldas selle osta järelmaksuga. Leping sõlmiti krediidi kulukuse määraga 40,48% ning krediidi kogukulu oli 951,60 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 779,90 eurot, intressimäära 15,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15. november 2024, osamaksete arvu 12 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 15 eurot, igakuist lepingu haldustasu 1,95 eurot, kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21.
Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja
4.oktoobril 2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja lepingust nr L89014103228 tulenevalt võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega: 15. juuli 2024, 15. august 2024 ja 15. september 2024.
25.oktoobril 2024 saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 18. oktoobriks 2024. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Lepingu nr L89014103228 otsuse tegemisel lähtus esialgne võlausaldaja kostja laenutaotluses esitatud andmetest, milleks olid sissetulekud 1600 eurot kuus ja muud finantskohustused 100 eurot kuus. Laenutaotluse otsus oli automaatselt positiivne. Krediidiandja on kogunud ja kontrollinud kostja majanduslikku seisu. Kostja kohustus kauba eest tasuma 779,90 eurot lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel ajavahemikul 15. detsember 2023 – 15. november 2024. Kostja tagastas lepingu alusel põhiosa katteks 417,92 eurot. Seega on tasumata põhiosa 361,98 eurot. Kostja kohustus lepingu p 6 alusel maksma intressi 15,9% aastas. Kostjal on intressivõlg alates 8. osamaksest, s.o 15. juulist 2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 25. oktoobril 2024 kokku 23,31 eurot. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu 1,95 eurot kuus. 25. oktoobri 2024 lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15. juulist 2024 – 15. oktoobrini 2024 osamaksete haldustasud, s.o 7,80 eurot (4 × 1,95). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulud on 30 eurot. Lepingu nr L89014103228 alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 361,98 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26. oktoobrist 2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 3. aprillil 2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras (15,9% aastas ehk 0,04% päevas). Sissenõutavaks muutunud viivis on 25,20 eurot. Samuti palub hageja välja mõista edasiulatuva viivise alates 4. aprillist 2025. Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu, esitab hageja ümberarvestuse. Käesolevaks hetkeks kõigi osamaksete tähtaeg saabunud, kuivõrd viimane osamakse tuli tasuda 15. novembril 2024. Antud lepingu alusel on kostja tagasimakseid teinud kokku 555,17 eurot. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, tuleb kostjal tagastada põhiosa 224,73 eurot (779,90-555,17). Hageja jääb ümberarvestuse korral lepingujärgse viivisenõude juurde, mille palub välja mõista lepingu lõppemisele järgmisest päevast, s.o alates 16. novembrist 2024. Leping nr L89015957703 Krediidiandja ja kostja sõlmisid 18. aprillil 2024 „jaga osadeks“ makseviisi lepingu nr L89015957703. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 479 eurot järelmaksuga. Leping võimaldas kostjal jagada ostukorvi kolmeks igakuiseks
osamakseks ilma ühegi lisatasuta. Seega ei olnud tegemist tarbijakrediidilepinguga. Kostja pidi lepingu järgi maksma osamakseid järgneval kolmel kuul 18. kuupäeval. Kostja jäi lepingu nr L89015957703 täitmise võlgu viimase ehk kolmanda (18. juuli 2024) osamaksega. Lepingu nr L89015957703 puhul on tegemist makseviisiga Slice, mis võimaldab kliendil jagada ostukorvi kolmeks kuiseks osamakseks ilma ühegi lisatasuta. Leping on sõlmitud krediidiandja koostööpartneri Jõhvi Quest OÜ esinduses. Kliendi isikusamasus on tuvastatud tema poolt esitatud passi alusel. Edasi tehakse juba automaatne otsus, mille käigus toimuvad päringud erinevatesse maksehäireregistritesse ning krediidiandja enda baasidesse. Positiivse otsuse korral saab klient oma meilile makseviisi kohta üldise ülevaate koos maksete tegemiseks vajaliku infoga. Otsuse tegemisel lähtuti kostja poolt antud regulaarsest sissetulekust. Maksehäireid ei tuvastatud. Krediidiandja on kogunud ja kontrollinud kostja majanduslikku seisu. Kostja kohustus kauba eest tasuma 479 eurot lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel ajavahemikul 18. mai 2024 – 18. juuli 2024. Kostja tagastas lepingu alusel põhiosa katteks 319,34 eurot. Seega on tasumata 159,66 eurot. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulusid 30 eurot lähtudes VÕS § 1132 lg 2. Lepingu nr L89015957703 alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 159,66 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26. oktoobrist 2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 3. aprill 2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24% aastas vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hageja nõuab viivist 16,78 eurot. Samuti palub hageja välja mõista edasiulatuva viivise alates 4. aprillist 2025. Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, esitas hageja ümberarvestuse. Kõigi osamaksete tähtaeg saabunud, kuivõrd viimane osamakse tuli tasuda 18. juulil 2024. Lepingu alusel on kostja tagasimakseid teinud kokku 319,34 eurot. Arvestades kõik maksed põhiosa katteks, tuleb kostjal tagastada põhiosa 159,66 eurot (479-319,34). Viivise palub hageja välja mõista lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o 19. juuli 2024 lepingujärgses määras. Krediidiandja loovutas 31. oktoobril 2024 lepingutest tulenevad nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti teatis nõude loovutamisest.
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kohus menetleb asja lihtmenetluses ja piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku ja põhjenduste ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 405 lg 1).
6.Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele
krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46). Kuna tarbijakrediidilepinguks võib VÕS § 402 lg 1 järgi olla ka laenuleping, siis ainuüksi asjaolu, et kostja ei pidanud tasuma lepingu alusel intressi ega muid lisakulusid, ei välista osamaksetega vara müügilepingu lugemist ühtlasi tarbijakrediidilepinguks (vt ka TrtRnKo 09.10.2025, 2-24-134862/24, p 10).
7.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas iga lepingu sõlmimisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
7.1.Hageja ja krediidiandja sõlmisid kostja 25. oktoobril 2023 järelmaksulepingu nr L89014103228 (dtl 40-41). Kostja sai krediidiandjalt krediiti kauba maksumusega 779,90 eurot ostuks. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 31. mail 2023 16,72% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 50,16%. Lepingus on krediidi kulukuse määr 40,48% (dtl 40), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 779,90 eurot, intressimäära 15,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15. november 2024, osamaksete arvu 12 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 15 eurot, igakuist lepingu haldustasu 1,95 eurot, kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid. Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
7.2.Hageja ja krediidiandja sõlmisid kostja 18. aprillil 2024 „jaga osadeks“ makseviisi lepingu nr L89015957703. Lepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 479 eurot osamaksetega tasumiseks krediiti 479. Lisatasusid lepinguga ei kaasnenud (dtl 43).
8.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud mõlema lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (teabe kontrollimise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
9.Hageja selgituste kohaselt analüüsis krediidiandja lepingu nr L89014103228 kostja krediidivõimelisuse hindamiseks kostja laenutaotluses märgitud andmeid ja tegi päringu maksehäireregistritesse. Krediidiandja tuvastas laenutaotluselt, et kostja sissetulekute suurus on 1600 eurot ja finantskohustused 100 eurot. Maksehäireid ei tuvastatud. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et krediidiandja oleks laenutaotluses (dtl 56) märgitud teavet kostja sissetulekute ja finantskohustuste kohta kontrollinud. Krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause, vt ka RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50 p 20). Samuti ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et krediidiandja oleks tuvastanud kostja majandamiskulude suuruse. Maksehäireregistri väljavõte on kohtule esitatud seisuga 2. aprill 2025 (dtl 55), mis ei tõenda, et krediidiandja maksehäireregistrit lepingu sõlmimise hetkel kontrollis. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid see ei tähenda, et ta oleks võimeline täiendavaid kohustusi võtma.
10.Hageja selgituste kohaselt tegi krediidiandja lepingu nr L89014103228 sõlmimisel kostja krediidivõimelisuse hindamiseks päringud maksehäireregistritesse ning krediidiandja enda andmebaasidesse. Hageja on tõendina esitanud üksnes krediidiandja e-kirja (dtl 57). Sellest ei nähtu, millised andmed kostja sissetulekute, finantskohustuste, majandamiskulude osas tuvastati ning millised andmed võeti aluseks laenu andmisel. Seega ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks järginud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (küsinud tarbijalt vajaliku teabe ning seda kontrollinud ja analüüsinud).
11.Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet jättes piisavalt kostja krediidivõimelisuse kohta teabe saamise kohustuse täitmata ja kostja esitatud teabe kontrollimata (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 403 4 lg lg 3 esimene lause, lg 2 teine lause ning lg 4 teine lause). VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul
intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
13.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingud kehtivalt üles öelnud ka võla ümberarvestuse korral. Hageja ei ole kohtu ette toonud andmeid, mis võimaldaksid tuvastada, et lepingu nr L89014103228 ülesütlemise hoiatuse 4. oktoober 2024 ja ülesütlemise ajaks 23. oktoober 2024 oli kostja osamaksetega tasumisega viivituses ka võla ümberarvestuse korral. Küll aga nõustub kohus hagejaga, et mõlema lepingu lõpptähtaeg saabunud ning põhivõlad on sissenõutavaks muutunud lepingute lõppemisel sõltumata lepingu ülesütlemise kehtivusest.
14.Hageja palub vastutustundliku laenamise rikkumise tuvastamise korral kostjalt välja mõista lepingu nr L89014103228 alusel põhivõla 224,73 eurot. Kostja sai lepingu alusel krediidiandjalt 779,90 eurot sama maksumusega kauba ostmiseks (dtl 40). Kostja on tagasi maksnud kokku 555,17 eurot (dtl 116-118). Hageja on kõik tagasimaksed arvestanud põhivõla katteks. Hageja ei ole esitanud intressinõude ümberarvestust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Järelikult kuulub kostjalt väljamõistmisele põhinõue 224,73 (779,90 - 555,17) eurot.
14.1.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt alates lepingu nr L89014103228 lõppemisele järgnevast päevast 16. november 2024 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 15,9% aastas. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Kuivõrd lepingujärgne viivisemäär on seadusjärgsest kõrgem, siis rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt viivise välja seadusjärgses määras. Alates 16. novembrist 2024 kuni otsuse tegemiseni 15. juunil 2026 on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 37,76 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil). Samuti kuulub rahuldamisele hageja edasiulatuva viivisenõue seadusjärgses määras TsMS § 367 alusel.
14.2.Hageja palus hagis kostjalt välja mõista lepingust nr L89014103228 tuleneva intressivõla. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral hageja intressivõlga ei nõua. Kuivõrd kohus tuvastas, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti lepingus kokku lepitud intressimäär. Hageja ei ole ka ümberarvestatud intressinõuet esitanud. Lepingujärgne intressimäär ületab VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Seega jätab kohus hagi intressinõude osas rahuldamata.
14.3.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr L89014103228 põhinõude 224,73 eurot ja ajavahemikul 16. november 2024 – 15. juuni 2026 sissenõutavaks muutunud 37,76 eurot ning edasiulatuva viivise.
15.Hageja palub vastutustundliku laenamise rikkumise tuvastamise korral kostjalt välja mõista lepingu nr L89015957703 alusel põhivõla 159,66 eurot.
Kostja sai lepingu alusel kauba maksumusega 479 eurot ostmiseks laenu ning kohustus sama summa tagastama kolme osamaksega (159,67 eurot kuus) hiljemalt iga kuu 18. kuupäevaks perioodil 18. mai 2024-18. juuli 2024. Seega on käesolevaks hetkeks lepingu lõpptähtpäev saabunud, s.o kõigi osamaksete tähtaeg saabunud. Kostja on lepingu alusel tagastanud 319,34 eurot (dtl 115). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 159,66 eurot (479-319,34).
15.1.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise. Hagis palub hageja viivise välja mõista alates 26. oktoobrist 2024 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast). Ümberarvestuses palub hageja viivise välja mõista alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o 19. juulist 2024 lepingujärgses määras 24% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Viivisenõue kuulub rahuldamisele seadusjärgses määras (vt põhjenduste p 14.1.), kuivõrd lepingujärgne määr ületab seadusjärgset viivisemäära. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt viivise välja seadusjärgses määras alates lepingu lõppemisest. Alates 19. juulist 2024 kuni otsuse tegemiseni 15. juuni 2026 on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 33,24 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil). Samuti kuulub rahuldamisele hageja edasiulatuva viivisenõue seadusjärgses määras TsMS § 367 alusel kuni põhivõla tasumiseni.
15.2.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr L89015957703 põhinõude 159,66 eurot ja ajavahemikul 19. juuli 2024 – 15. juuni 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 33,24 eurot ning viivise alates 16. juunist 2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
16.Kuivõrd krediidiandja on laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu ja haldustasu kui muud tasu VÕS § 4034 lg 7 tähenduses. Seega saab hageja nõuda sissenõudmiskulu ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama arvestades VÕS § 113 2 lg-s 1 sätestatud ülempiiriga. Hageja ei ole kahju tekkimist eraldiseisvalt põhjendanud ega tõendanud. Kohus jätab eelnevat arvestades sissenõudmiskulude nõuded (60 eurot) rahuldamata.
17.Kohus selgitab, et nõuete ümberarvestuste esitamise puhul ei ole tegemist alternatiivsete nõuetega ning hagi rahuldamine ümberarvestatud määras ei tähenda hagi täielikku rahuldamist. Hageja ei saa sama nõude näilikult järjestatud nõuetena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (sh riski, et hageja peab § 163 järgi kandma osa menetluskuludest) (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj. § 370, p 3.5.3.c.).
18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 25. oktoobril 2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89014103228 alusel välja põhivõla 224,73 eurot ja ajavahemikul 16. november 2024 kuni 15. juuni 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 37,76 eurot ning viivis põhivõlalt (224,73 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. juunist 2026 kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 18. aprillil 2024 sõlmitud „jaga osadeks“ makseviis lepingu nr L89015957703 alusel välja põhivõla 159,66 eurot, ajavahemikul 19. juuli 2024 kuni 15. juuni 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 33,24
eurot ning viivise põhivõlalt (159,66 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. juunist 2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
19.Arvestades hageja nõudeid (3. aprilli 2025 seisuga 448,29 eurot) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 407,64 eurot (viivised 3. aprilli 2025 seisuga), rahuldab kohus hagi ca 90% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
20.Hageja esitas menetluskulude nimekirja (dtl 97-98 ja 132), mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 245 eurot, esindajakuludest 780,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 245 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb selles summas kindlaks määrata (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (TsMS § 172 lg 9, § 4842).
21.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).
22.Hagejat esindas lepinguline esindaja Sigrid Rahkema tunnitasuga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
23.Hageja esindaja osutas õigusabi järgmiste toimingutena: maksekäsu täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule (3 h), Viru Maakohtu 11. aprilli 2025 määrusega tutvumine, seisukoha koostamine, dokumentide esitamine kohtule (1 h) ja lõpliku seisukoha koostamine, menetluskulude nimekirja täiendamine, arvete komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule (0,5 h).
24.Kohtu hinnangul oli tsiviilasi keskmisest väiksema keerukuse ja mahukusega, arvestades hageja nõude alust ning et kostja vastuväiteid ja tõendid puudusid. Samas oli hagi esitatud kahe lepingu alusel. Puuduste kõrvaldamise tingis asjaolu, et hageja ei olnud hagiavalduses esitanud nõude ümberarvestust. Arvestades esindaja võrdlemisi kõrget tunnitasu, võib oodata temalt ka tõhusamat ajakasutust. Kohus leiab, et hageja põhjendatud esindajakulu on 2 tunni ulatuses, s.o 338 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 603 eurot (245 + 20 + 338). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 542,70 eurot (90% 603 eurost). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
25.Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt 8. septembri 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.