X. X kaebus Eesti Töötukassa 06.03.2025 otsuse nr TVH/25/009101 ja 07.03.2025 otsuse nr TVT/25/012710 ja 16.04.2025 vaideotsuse nr VO/25/753 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – X. X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.07.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X esitas 19.02.2025 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused (dtl 33-41). ETK 06.03.2025 otsusega nr TVH/25/009101 hinnati, et X. X töövõime ei ole vähenenud (dtl 42-43). TK 07.03.2025 otsusega nr TVT/25/012710 jäeti X. Xle töövõimetoetus määramata (dtl 44). X. X esitas ETK-le nimetatud otsustele 12.03.2024 vaide. ETK jättis oma 16.04.2025 vaideotsusega nr VO/25/753 vaide rahuldamata (dtl 2-9).
2.13.05.2025 (allkirjastatud 19.05.2025) saabus Tallinna Halduskohtule X. X kaebus ETK 06.03.2025 otsuse nr TVH/25/009101 ja 07.03.2025 otsuse nr TVT/25/012710 ja 16.04.2025 vaideotsuse nr VO/25/753 tühistamiseks ja ETK kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi. Kohus võttis kaebuse oma 19.05.2025 määrusega menetlusse. 06.04.2026 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
3.1.Kaebaja selgitab, et tema terviseseisund on oluliselt halvenenud pärast esialgset hindamist, mida ETK ei ole piisavalt arvesse võtnud. Pärast vaideotsuse tegemist on kaebaja kaebused laienenud ka kaelapiirkonnale ja õlavöötmele, mis oluliselt halvendab kaebaja igapäevast toimetulekut.
3.2.Kaebaja toob välja uued meditsiinilised asjaolud: 1) kaebaja suunati taas neuroloogi vastuvõtule ja MRT uuringule kaelapiirkonnale, kuna sümptomid on levinud. 2) Kinnitatud on, et probleemid ei piirdu enam alaseljaga, vaid mõjutavad ka ülakeha funktsioone.
3.3.Töövõime tegelik piiratus, mida ETK hindas kergeks, ei vasta kaebaja tegelikule seisundile ja igapäevaelule. Valud ja piirangud takistavad töötamist rohkem, kui ETK on hinnanud.
3.4.Kaebaja leiab, et tal on õigus nõuda terviklikku ja objektiivset hindamist, lähtudes uutest asjaoludest ja seisundi muutusest. Kaebaja palub kohustada ETK-d hindama kaebaja töövõimet uute meditsiiniliste asjaolude alusel, võttes arvesse haiguse progresseerumist ja täiendavaid uuringuid.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
4.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu. Vastustaja seiskohad on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 19.02.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud viimase viie aasta terviseandmeid (Tervise infosüsteemi väljavõte seisuga 16.04.2025, so vaideotsuse tegemise seisuga dtl 47-292). Kaebaja on 19.02.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas. Lisaks on kaebaja märkinud piirangud ka ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas. Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido ekspertarst K. K (TTO), võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja viimase viie aasta terviseandmeid, koostas 06.03.2025 eksperdiarvamuse (dtl 293-304), mille vastustaja võttis vaidlusaluse töövõime 2(9)
hindamise otsuse koostamisel aluseks. ETK 06.03.2025 otsusega nr TVH/25/009101 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. 07.03.2025 otsusega nr TVT/25/012710 jäeti kaebajale töövõimetoetus määramata.
4.2.Kaebaja ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt on kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarst koostas ka vaidemenetluses 24.03.2025 eksperdiarvamuse (dtl 305-317), mille vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Eeltoodu alusel koostati vaidlustatud vaideotsus nr VO/25/753. Vastustaja rõhutab siinkohal, et juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr I. I, kes nõustus TTO eksperdiarvamuses toodud põhjendustega. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr I. I on ka käesoleva kohtuasja raames kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning on koostanud 25.07.2025 oma kokkuvõtliku seisukoha, mille vastustustaja palub lugeda vastustaja seisukohana (dtl 318-330).
4.3.Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile (vähemalt kuus kuud kestev). Töövõime hindamise metoodika kohaselt antakse töövõime hindamisel hinnang inimese pikaajalisele tervisekahjustusele, ehk püsivale terviseseisundile, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältel oluliselt ei muutu (töövõime hindamise metoodika, lk 6). Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale (lk 12) hinnatakse piiranguid koos adekvaatse ravi, abivahendite ja kompenseerivate meetoditega. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed (töövõime hindamise metoodika, lk 7). Määruse § 6 lõike 3 punktide 1-3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste raskusastet arvväärtusega: -
0 (piirangut ei tuvastatud);
-
1 (kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast). 3(9)
2 (mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel); 3 (raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); 4 (täielik piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub). Määruse § 6 lg 5 kohaselt võrdub valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kaebaja on 19.02.2025 töövõime hindamise taotluses märkinud tegutsemispiirangud järgmistes valdkondades: liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Lisaks on kaebaja kirjeldanud ravimite kõrvaltoimest ja muudest tervisehäiretest põhjustatud piiranguid. TTO ekspertarst hindas võtmetegevused järgmiselt:
06.03.2025
eksperdiarvamuses
kaebajal
valdkondade
Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.
Kaebajal hinnati TTO ekspertarsti poolt liikumise valdkonnas kokkuvõtlikult tegutsemispiirang, mille põhjuseks on dorsopaatiad. Kaebajal on hootiste vasakusse jalga kiirguvate ja ägenemistega kulgevate alaseljavalude, seljalihaste ülepinge ning selja liikuvuse piiratuse tõttu häiritud pikemate vahemaade käimine, eri tasapindadel liikumine, kummardumine ning staatilistes asendites pikemalt viibimine. Liikumisel abivahendeid ei kasuta. TTO ekspertarst jäi ka vaidemenetluses oma seisukoha juurde. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muid piiranguid on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kirjeldatud piiranguid tegevuste alustamise ja lõpetamise osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes hindas TTO ekspertarst kaebaja töövõimeliseks.
4(9)
Eelnevast tulenevalt on vaidlustatud 06.03.2025 otsuses nr TVH/25/009101 õigesti märgitud, et püsivalt üldist töövõimet mõjutavana on kaebajal põhjendatud hinnata kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Nii vaidemenetluse kui käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst dr I. I TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja viimase viie aasta objektiivsed terviseandmed (sh vaidemenetluses lisandunud terviseandmed) uuesti üle ja nõustub TTO ekspertarsti arvamusega. Nii vaide raames kui kaebusele vastamisel on üle vaadatud ka lisandunud terviseandmete sissekanded, mis ei muutnud aga hinnangut kaebaja tegutsemispiirangutele ning töövõime ulatusele.
4.4.Vastustaja selgitab, et on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise piirang liikumise valdkonnas kergeks, arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja objektiivseid terviseandmeid. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja tingimusi on võimalik vältida. Olemasolevate andmete alusel ei esine kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis põhjustaks mõõdukaid või raskeid tegutsemispiiranguid ja/või üldise töövõime osalise või täieliku puudumise. Töötukassa ekspertarst on käesolevale vastusele lisatud seisukohas märkinud, et ei ole objektiviseerivaid andmeid, et kaebaja ei oleks võimeline tööturul osalema.
4.5.Vastustaja peab vajalikuks selgitada, et töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse hindamise hetkel olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Töövõime hindamise metoodika ja töövõime hindamise ekspertarvamuse andmise juhendi kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate tegutsemispiirangute põhjal, st kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, arvestades, et ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud vajaduspõhist ravi. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Hindamisel on arvestatud kaebajal esinevate püsivaid tegutsemispiiranguid põhjustavate haigustega, milleks on dorsopaatia, vasakusse jalga kiirguvate, hootiste ägenemistega seljavalud, seljalihaste ülepinged, selja liikuvuse piiratus, mille tõttu on häiritud pikemate vahemaade käimine, eri tasapindadel liikumine, kummardumine ning staatilistes asendites pikemalt viibimine. Terviseandmetes on kirjeldatud kaebaja lülisamba nimmeosa lihaspinget ja seljavalude ägenemist, kuid valude ägenemised on olnud TIS andmetel harva, valuravi püsivalt ei vaja. Kõnnihäireid või liikumishäireid ning olulisi asendivahetuse häireid ega ka neuroloogilisi ärajäämanähte ei ole TIS-is kirjeldatud. Lülisamba nimmeosa 28.06.2023 MRT piltuuringul on kirjeldatud võimalikku 5. nimmelüli närvijuurte pitsumist, kuid see ei avaldu olulise kliinilise leiuna (kirjeldatud on valutundlikkuse häiret, mitte motoorika häiret) ja sarnast leidu on kirjeldatud ka varasematel uuringutel MRT 11.06.2020 neuroloog R. R epikriis 04.08.2021. Taastusravile ei ole perearst vajalikuks pidanud hilisemalt suunata. Ravi vajadus on olnud minimaalne. Kaebaja liikumispiirang erinevatel tasapindadel on hinnatud kergeks. Samuti on kaebaja asendivahetuse piirang hinnatud kergeks, töövõime hindamise metoodika alusel mõistetakse istumise kirjeldamisel käetugedeta toolil istuvas asendis püsimist. Istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2–3 minutit ja vastupidi (töövõime hindamise metoodika lk 33). Kaebaja ei vaja asendivahetuseks kõrvalabi aga abivahendeid. Kaebaja valud on treeninguga ja vähese valuraviga leevenduvad.
5(9)
4.6.Kaebaja märgib kaebuses, et pärast vaideotsuse tegemist on kaebused laienenud ka kaelapiirkonnale ja õlavöötmele, mis oluliselt halvendab tema igapäevast toimetulekut. Kaebaja on suunatud taas neuroloogi vastuvõtule ja kaelapiirkonna MRT uuringule. Vastustaja selgitab, et kaebaja on vaidlustanud töötukassa 06.03.2025 töövõime hindamise otsuse nr TVH/25/009101 ja 16.04.2025 vaideotsuse nr VO/25/753. Antud töövõime hindamise otsus on tehtud võttes aluseks kaebaja 19.02.2025 esitatud taotluse. Töövõime hindamisel ning seejärel vaidemenetluses oli võimalik hinnata objektiivseid meditsiinilisi andmeid ja nende alusel kinnitatud piiranguid kuni vaideotsuse tegemise kuupäevani, st vaidlustatud otsuste tegemise seisuga. Hilisemaid terviseandmeid arvesse ei saa võtta. Kaebaja oma 19.02.2025 taotluses ega ka vaides kaelapiirkonna ja õlavöötme valusid välja toonud ei ole. Kaelavalu ei ole ei perearsti ega neuroloogi poolt perioodi 08.12.202307.02.2025 terviseandmetes objektiivselt käsitletud. Neuroloogi dr R. R epikriisi 08.12.2023 alusel on kaebaja pöördunud kaelavalu tõttu 01.11.2023, 30.11.2023 teostatud kaelalülide MRT uuringu alusel seljaaju ega närvijuurte kompressioonile viitavat ei ole, objektiivselt on kirjeldatud kaelavalu painutamisel, kuid muud objektiivset neuroloogilist leidu ei esine. Seega saab järeldada, et vaidlustatud otsuste tegemise seisuga ei mõjutanud kaelavalu objektiivselt kaebaja liikumist ega põhjustanud ka muid püsipiiranguid. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst on TIS-i on lisandunud neuroloogi dr R. R epikriisi 28.05.2025, sh 21.05.2025 teostatud lülisamba kaelaosa MRT uuringu tulemused (dtl 331-334) üle vaadanud. Ekspertarst selgitab oma vastuse lk 11, et lisandunud epikriisi on toodud kaebaja enesehinnangulised kaebused: krooniline valu kaelas nimmes ja vasakus jalas, valu ravile ei allu. Samas neuroloogi objektiivse leiu kirjelduse ja MRT uuringu tulemusel ei ole alust muuta töövõimet mõjutavaid piiranguid raskemaks ka kohtumenetluse käigus. Objektiivselt ei leia kinnitust kaebaja poolt viidatud seisundi halvenemine. Juhul, kui kaebaja tervislik seisund edaspidi muutub ja esinevad ravile allumatud piirangud, on võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Töövõime hindamise otsuste kohtus vaidlustamise osas on aga Riigikohus selgitanud, et hilisemad terviseandmed ja nende põhjal antud ekspertide hinnangud võivad aidata kindlaks teha, kas töövõime hindamise taotluse lahendamise ajal antud hinnangud on õiged (Riigikohtu Halduskolleegiumi otsus nr 3-21-629, p 15). See tähendab, et hilisemad terviseandmed mõjutavad töövõime hindamise taotluse lahendamise tulemust, juhul, kui need tõendavad terviseseisundeid ja piiranguid, mis olid juba olemas taotluse lahendamise ajal. Vastustaja selgitab, et antud juhul ei ole kohtumenetluse ajal TIS-i lisandunud sissekannetes selliseid andmeid, mille põhjal järeldada, et kaebaja piirangutele ja töövõimele antud hinnangud ei ole õiged. Vastustaja jääb kokkuvõtlikult oma seisukoha juurde, et on kaebaja taotluse hindamisel ja vaidemenetluses on arvestanud kõikide hindamise hetkel tervise infosüsteemi alusel kinnitust leidnud haigusseisunditest põhjustatud püsivate tegutsemispiirangutega. Ka kohtumenetluses lisandunud terviseandmed ekspertarstide hinnangut ei muuda. Kaebajal küll esinevad piirangud liikumise valdkonnas, kuid hindamisel lähtutakse asjaolust, millises ulatuses need on väljendunud. Antud juhul on ekspertarstid hinnanud tegutsemispiirangud, arvestades kaebaja enda antud hinnanguid oma tegutsemisvõimele ja tervise infosüsteemis kajastuvaid kinnitavaid objektiivseid terviseandmeid, samuti haiguse prognoosi regulaarse adekvaatse ravi foonil. Ekspertarstid leidsid, et kaebaja tegutsemispiirangud ei esine sellises ulatuses, mis püsivalt takistaksid tema töötamist Eeltoodu alusel on vaidlustatud otsused õiguspärased.
6(9)
Kui kaebaja töövõime edaspidi muutub ning seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uuringud ja/või diagnoosid), on tal võimalik esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.
4.7.Vastustaja selgitab, et TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud ja see on Töötukassa 06.03.2025 otsuse nr TVH/25/009101 kohaselt õigesti tuvastatud, puudub alus 07.03.2025 töövõimetoetuse otsuse nr TVT/25/012710 muutmiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud Eesti Töötukassa 06.03.2025 otsust nr TVH/25/009101 (dtl 42-43) ja 07.03.2025 otsust nr TVT/25/012710 (dtl 44) ja nende suhtes 16.04.2025 tehtud vaideotsust nr VO/25/753 (dtl 2-9) asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud otsus ja selle suhtes tehtud vaideotsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluksid tühistamisele. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka kaebaja kohustamisnõue.
6.Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2). Seega tuleb jätta kaebaja väited uute terviseandmete esinemise osas tähelepanuta, kuivõrd need andmed ei olnud vastustajale vaidlusaluste otsuste ja vaideotsuse tegemise ajal teada. Vastustaja on asjakohaselt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et kui kaebaja töövõime on vahepeal muutunud ja seda kinnitavad ka terviseandmed, siis on kaebajal võimalik esitada vastustajale uus taotlus.
7.HKMS § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsustes (dtl 42-44) ja nende suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 2-9), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal) sh kohtumenetluse ajal täiendavalt koostatud ETK ekspertarsti seisukohaga (dtl 318-330). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida lühidalt üksnes järgmist.
8.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3). Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (Määrus nr 39) § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel 7(9)
olevate, TIS-i kantud ning täpsustamise vajaduse korral kogutud muude andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0–4. Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (p 1); arvväärus 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (p 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25– 50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel (p 3); arvväärtus 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav (p 4); arvväärtus 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub (p 5). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4–6). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määruse nr 39 § 8 lg 1). Kaalutlusõiguse kasutamisel arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele (määruse nr 39 § 8 lg 2).
9.Kohus leiab, et eksperdihinnangust (AS Arstikeskus Confido ekspertarst K. K, dtl 293-304) ei nähtu ilmselgeid ja kohtule tajutavaid ning arusaadavaid eksimusi seoses piirangute raskusastmete määramisega ja selles arvestatud ka kaebaja enda antud hinnangutega ning põhjendatud nendega mittenõustumist. Vaidemenetluses on vastavad terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud üle kontrollinud 24.03.2025 K. K (dtl 305-317). Kohtumenetluses on vastavad terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud täiendavalt üle kontrollitud töötukassa ekspertarst dr. I. I, kes on piirangute raskusastete osas jõudnud samale seisukohale (dtl 318330). Samuti on kontrollitav, et TIS andmeid (dtl 47-292) on õigesti kajastatud. Kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on küll oluline, kuid hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad kinnitama ka terviseandmed. Isiku töövõime ulatuse tuvastamine on meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hinnanguline otsus (TVTS § 7 lg 1; määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole töötukassale vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (vt ka Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui taotleja on seadnud eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei pruugi töötukassal olla muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata seejärel taotleja piirangute ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise hinnangu võib anda ka töötukassa enda ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid töötukassa ja halduskohus ei saa ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust. Kohus kontrollib seda, kas eksperdiarvamuses on esitatud nõutud andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata eksperdiarvamust sisuliselt, sest selleks puudub tal arsti erialaline ettevalmistus ja väljaõpe, 8(9)
kuid kohus saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega. Käesoleval juhul kohus selliseid rikkumisi ei tuvastanud. Eksperdihinnangutes on kaebaja esitatud andmed välja toodud. Olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja hinnanguga nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti hinnangud ja põhjendused. Eksperdiarvamustes on esitatud andmed kooskõlas määruse nr 39 § 7 lg 1 p-dega 1‒6. Eksperdihinnangutest nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt määruse nr 39 §-s 6 kirjeldatule (määruse nr 39 § 7 lg 1 p 1). Kaebaja ei ole väitnud, et eksperdihinnangutes aluseks võetud TIS-i andmed oleks valed. Töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel piirangud ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud. Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle kontrollinud töötukassa ekspertarst. Kaebaja ei ole eksperdihinnangus esile toodud tegevuste sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda arstide poolt tuvastatud asjaoludes. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid piiranguid, mis oleks esinenud vaidlusaluste otsuste tegemise aja seisuga. Töövõime hindamise regulatsioon annab selged juhised, millistest asjaoludest tuleb töövõime hindamisel lähtuda ja mida hinnata. Kaebaja poolt kohtumenetluses välja toodud argumendid ei anna alust ekspertarstide hinnanguid valeks pidada. Arvestades kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti hinnanguid ja töötukassa ekspertarsti hinnangut, on selge, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkondades, mille põhjuseks on dorsopaatiad. Selle tulemusena on õigesti jõutud järeldusele, et võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse summa on kaebaja puhul 0, kuna piirangu raskusastmeid 0 ja 1 ei summeerita. Kohtul puudub alus kahelda selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses. Kaebaja ei ole kohtumenetluses vastavaid andmeid ümber lükanud.
10.Kokkuvõtvalt puuduvad kohtu hinnangul käesoleval juhul mistahes seadusest tulenevad alused kaebuse rahuldamiseks.
11.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.
12.Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.