Hageja K.Q (isikukood XXX), seaduslik esindaja A.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Kostja X.H (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
13. november 2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi ja mõista X.H-lt K.Q kasuks välja elatis alates 1. veebruarist 2025 kuni 31. oktoobrini 2025 kokku 2215 eurot 66 senti.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.K.Q (hageja) esitas 5. septembril 2025 Tartu Maakohtule hagi X.H (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 1. veebruarist 2025 seaduses sätestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt elab laps alates 1. veebruarist 2025 emaga. Kostja ei maksa lapsele elatist. Perioodil 1. veebruar 2025 kuni 5. september 2025 viibis laps isa juures kokku viis päeva. Kostja ei ole tasunud hageja ülalpidamiseks 4520 eurot. Hageja seaduslik esindaja (ema) sai 2. oktoobril laenu Bondora AS-ilt ja samal päeval kandis kostjale 2000 eurot. Hageja seaduslik esindaja saatis 24. aprillil 2025 kostjale veel 250 eurot ja 19. juunil 2025. a 25 eurot. Seega ei ole 25. juulil 2025 kantud summad elatiseks lapsele. Kostja tagastas
hagejale võetud laenu. Kostja kandis 100 eurot hageja seadusliku esindaja transpordikulude kandmiseks. Hageja nõustub, et kostja on tasunud elatisena 6. septembril 2025. a 125 eurot, 19. septembril 2025. a 125 eurot, 4. oktoobril 2025. a 90 eurot, 17. oktoobril 2025. a 90 eurot ja 24. oktoobril 2025. a 70 eurot. Summad laekusid pärast hagi esitamist. Enne hagi esitamist ei tasunud kostja lapsele elatist.
2.Kostja on nõus maksma lapsele elatist 200 eurot kuus. Kostja on teinud rahaülekandeid lapse emale kokku 4520 eurot. Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja väitel ei ole tehtud ülekanded seotud Bondora AS-ilt võetud laenudega.
3.Kohus kinnitas 14. novembri 2025. a määrusega osalise pooltevahelise kompromissi, mille kohaselt tasub kostja hagejale elatist alates 1. novembrist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni vastavalt 1. aprillil muutuvale miinimummäärale igakuiselt 301 eurot 74 senti (s.o 282 eurot 31 senti (baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kohus on kinnitanud pooltevahelise kompromissi edasiulatuva elatise (s.o elatise alates
1.novembrist 2025) osas. Kompromiss on jõustunud. Kohus hindab, kas elatise väljamõistmine alates 1. veebruarist 2025 kuni 31. oktoobrini 2025 on põhjendatud ja millises ulatuses. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ema ja isa elavad alates 1. veebruarist 2025 eraldi, sh laps elab koos emaga ning ema kannab lapsega seotud kulud. Kuivõrd hageja palub kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgi, siis ei ole hagejal vaja tema vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Miinimumelatis alates 1. veebruarist 2025 kuni
31.märtsini 2026 oli 301 eurot 74 senti (s.o 282 eurot 31 senti (baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus märgib, et vanemal lasub seadusest tulenev kohustus pidada oma alaealist last ülal vastavalt lapse vajadustele ja vanema varalisele seisundile. Elatise miinimummäär on seadusandja poolt kehtestatud eelduslikult lapse tavapäraste vajaduste katmiseks ning sellest väiksema elatise väljamõistmine on põhjendatud üksnes seaduses sätestatud või muude erandlike asjaolude esinemisel. Praeguses asjas ei ole kostja esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuksid PKS § 102 lg-s 2 sätestatud asjaolud elatise vähendamiseks või muud erandlikud asjaolud, mis annaksid aluse mõista elatis välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemas ulatuses. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, et tema ülalpidamiskohustuse täitmist takistaksid tema tervislik seisund, töövõime, sissetulekute puudumine, teiste ülalpeetavate olemasolu või muud asjaolud, mis õigustaksid kõrvalekaldumist seaduses eeldatud miinimumelatisest.
Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et vaidlusalusel perioodil elas laps koos emaga ega viibinud isa juures rohkem kui seitse ööpäeva kuus, sh selles osas, et lapse lapsetoetus laekub emale. Kohus leiab, et lapse huvidest lähtudes ning arvestades vanemate võrdset ülalpidamiskohustust on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates 1. veebruarist 2025 kuni 31. oktoobrini 2025.
6.Samas on kostja esitanud väite, et ta on vaidlusalusel perioodil tasunud hagejale elatist rahaliste ülekannetega kokku 4520 eurot, mida tuleb arvestada elatise tasumisena. Kostja on esitanud konto väljavõtte (dtl 32), mille kohaselt on kostja kandnud hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 25. juulil 2025. a 2000 eurot, 25. juulil 2025. a veel 2420 eurot (dtl 33) ja
26.juulil 2025. a 195 eurot (dtl 34, kostja hinnangul on elatisena tasutud 100 eurot). Hageja seaduslik esindaja vaidleb vastu sellele, et kostja on tasunud 2025. a juulis elatisena 4520 eurot. Hageja seaduslik esindaja on selgitanud (dtl 50), et ta sai 2. oktoobril 2024. Bondora AS-ilt laenu 4100 eurot ning kandis samal päeval kostjale 2000 eurot (ülekanded tõendatud esitatud kontoväljavõttega). 24. aprillil 2025 saatis ta kostjale veel 250 eurot (dtl 51) ja 19. juunil 2025. a 25 eurot (dtl 55). Hageja väitel on tegemist Bondora AS-ilt võetud laenu ja kostjale saadetud summade tagastamisega. Kostja kandis 100 eurot emale transpordikulude kandmiseks. Kohus ei pea põhjendatuks lugeda kostja poolt 2025. aasta juulis emale tehtud ülekandeid kokku 4520 eurot lapsele elatisena tasutud summadeks. Kohus arvestab, et vaidlusaluste ülekannete väljavõtetel puudub viide elatisele, lapse ülalpidamisele või muule sarnasele eesmärgile. Seetõttu ei võimalda üksnes ülekannete tegemine järeldada, et kostja täitis nendega oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Kostja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et pooled käsitlesid vaidlusaluseid makseid lapse elatisena või et maksete tegemise eesmärk oli täita kostja ülalpidamiskohustust lapse ees. Asjaolu, et raha laekus lapse teisele vanemale, ei ole iseenesest piisav, et lugeda see elatise maksmiseks. Samuti on kostja ise 13. novembri 2026. a kohtuistungil (dtl 44 jj) avaldanud, et ta kandis 4250 eurot, sest ta tahtis aidata (ema oli võtnud laene). Samuti selgitas kostja istungil, et neil oli omavaheline kokkulepe, et kostja kannab iga kuu elatist 250 eurot kuus. Kostja enda selgitustest nähtub seega, et vaidlusalused ülekanded ei olnud käsitatavad kokkulepitud igakuise elatise maksmisena, vaid nende tegemise aluseks oli muu põhjus. Kui poolte kokkuleppe kohaselt oli kostja elatise suuruseks 250 eurot kuus, siis puudub alus järeldada, et samal ajal kujutas 4520 euro suurune ülekanne endast samuti elatise tasumist. Järelikult ei ole kohtu hinnangul tõendatud ega kostja kohtuistungil antud selgitustega kooskõlas see, et kostja kandis 2025. a juulis lapsele elatisena kokku 4250 eurot. Kohtu hinnangul on hageja seaduslik esindaja esitanud usutava ja eluliselt põhjendatud selgituse ülekannete tegeliku eesmärgi kohta. Hageja selgituste kohaselt võttis ta varasemalt Bondora AS-ilt laenu, millest osa raha kandis poolte kokkuleppel kostjale. Hiljem, pärast korteri müüki, tagastas kostja nimetatud summad hagejale. Ema selgitus annab mõistliku põhjenduse, miks kostja tegi emale vaidlusalused ülekanded. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et 2025. aasta juulis hagejale üle kantud summad kogusummas 4520 eurot kujutasid endast lapsele makstud elatist. Seevastu hageja on usutavaks teinud ja esitanud tõendid ülekannete kohta, et tegemist võis olla pooltevahelise kokkuleppe alusel antud laenu tagastamisega. Seetõttu puudub alus arvata nimetatud summad tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise katteks ning kohus ei võta neid elatise tasumisel arvesse.
7.Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil omaks võtnud, et kostja on tasunud elatisena
6.septembril 2025. a 125 eurot, 19. septembril 2025. a 125 eurot, 4. oktoobril 2025. a 90
eurot, 17. oktoobril 2025. a 90 eurot, 24. oktoobril 2025. a 70 eurot. Kohus arvestab tasutud summasid elatise tasumisena. Kohus arvestab nimetatud summade tasumisega. Järelikult tuleb kostjal tasuda hagejale 2025. a septembri eest elatist veel 55 eurot 74 senti (301,74 250) ja 2025. a oktoobri eest samuti 51 eurot 74 senti (301,74 – 250).
8.Kohus leiab, et tagasiulatuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates
1.veebruarist 2025 kuni 31. oktoobrini 2025 kokku 2215 eurot 66 senti (elatis 2025. a veebruarist kuni augustini seitsme kuu eest 7 x 301,74 eurot, s.o 2112,18 eurot ja elatis 2025. a septembri eest 51 eurot 74 senti ja 2025. a oktoobri eest 51 eurot 74 senti).
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.