2-24-7685
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28.10.2024, Jõgeva
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-24-7685
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K.S.-S.-i ja T.S.S. vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kostjate kohustamiseks andma nõusolekud omanikukande muutmiseks ja tahteavalduste asendamiseks kohtulahendiga Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; asukoht: XXX-601, XXX, 10115 XXX), lepinguline esindaja Marjana Šestel (XXX); Kostja I: K.S.-S. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxlinn, xxxxxxx vald, xxxxxxxxxx e-post: XXX); Kostja II: T.S.-S. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxx linn, xxxxxxx vald, xxxxxxxxxx e-post: XXX), lepinguline esindaja Tiina Mölder (XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Kompromissi lõpetamine
Kohtuistung
Kirjalik menetlus
kinnitamine
ja
asja
menetluse
2-24-7685 kehtetuks tunnistamise ja vara omandiõiguse tagasivõitmise nõude esitamisega kaasnenud menetluskuludest summas 1022 eurot, s.o pool riigilõivust hagilt 525 eurot, riigilõiv hagi tagamise taotluselt 70 eurot ja lepingulise esindaja kulud 427 eurot. 2.2 Kostja II T.S.-S. tasub PlusPlus Capital AS, arveldusarvele EE082200221053320710 Swedbank, viitenumbriga 24832173, võlgnevuse tsiviilasjas nr 2-21-103846 summas 1295 eurot ja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-24-7685 summas 1022 eurot, kõik kokku 2317 eurot järgmise graafiku järgi: Jääk Tasumata peale Makse tähtaeg jääk Tasumisele kuuluv osa tasumist 15.08.2024
10.09.2024
10.10.2024
10.11.2024
10.12.2024
10.01.2025
10.02.2025
10.03.2025
10.04.2025
10.05.2025
10.06.2025
10.07.2025
10.08.2025
10.09.2025
10.10.2025
2.3 Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi sõlmimise seisuga kostja II T.S.-S. on tasunud hagejale 310 eurot 15.08.2024 ja 10.09.2024 osamakse katteks. 2.4 Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2.5 Juhul, kui kostja II T.S.-S. täidab punktis 2.2. kokkulepitud maksegraafiku täies ulatuses, kohustub hageja PlusPlus Capital AS andma nõusoleku hageja PlusPlus Capital AS kasuks kinnistule registriosa numbriga 925935 seatud keelumärke kustutamiseks. 2.6 Kui kostja II T.S.-S. jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, muutub kompromissisumma täies ulatuses sissenõutavaks ja hagejal PlusPlus Capital AS-il on õigus pöörduda viivitamatult kohtutäituri poole käesoleva kompromissilepingu punktist 2.1 ja 2.2 tuleneva nõude sundtäitmiseks kostja II T.S.-S. suhtes.
2-24-7685
Menetluskulude jaotus
2-24-7685 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse kostja II suhtes. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissis kokku leppinud hagi tagamise abinõud jäävad tagama kompromissi. TsMS § 463 lg 2 näeb ette, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled ei ole taotlenud hagi tagamise abinõude tühistamist. Seega jätab kohus hagi tagamise abinõud jõusse kompromissimääruse täitmist tagava abinõuna. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik. Kohus märgib, et määruskaebeõiguse välistamise saab kokku leppida üksnes kompromissi osas. Menetluse lõpetamine hagist loobumise tõttu on endiselt kaevatav. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole hagist kostja I suhtes loobunud seetõttu, et kostja I on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja I nõude osas on kompromiss sõlmitud kostjaga II, kes tasub
2-24-7685 võlgnevuse kostja I eest. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus ei määra menetluskulude rahalist suurust kindlaks, sest kostjal I ei ole tekkinud menetluskulusid. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja II on kompromissis kokku leppinud menetluskulude hüvitises, mille kohus kinnitas. Hüvitist ületavas osas ei ole pooled kokku leppinud teisiti. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõuete esitamise eest tasunud riigilõivu 1050 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 525 eurot hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.