X kaebus Pärnu Linnavalitsuse laste ja perede heaolu osakonna 08.06.2026 e-kirja tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.07.2026 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Marko Tammann Vastustaja Pärnu linn
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.07.2026 määruse resolutsiooni punkti 4 peale menetlusse.
2.Rahuldada X määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.07.2026 määruse resolutsiooni punkt 4. Saata X esialgse õiguskaitse taotlus halduskohtule uueks lahendamiseks.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
1.Pärnu Linnavalitsuse laste ja perede heaolu osakonna lastekaitsespetsialist saatis 08.06.2026 mh kaebajale e-kirja, milles märkis, et kuni laste võimaliku väärkohtlemise kahtluse asjaolude lõpliku kontrollimise ja menetluse lõpuleviimiseni viibivad lapsed ema juures.
2.X vastas 09.06.2026 nimetatud e-kirjale ning esitas advokaadi vahendusel 16.06.2026 täiendavad seisukohad, millele Pärnu linn vastas samal päeval.
3-26-1964
3.X esitas 01.07.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse laste ja perede heaolu osakonna lastekaitsespetsialisti 08.06.2026 e-kirja kui haldusakti tühistamiseks.
4.Tallinna Halduskohus tegi asjaolude selgitamiseks Pärnu linnale kohtunõude, millele Pärnu linn vastas 07.07.2026. Pärnu linn selgitas kohtule esitatud vastuses, et tema hinnangul ei ole 08.06.2026 e-kiri haldusakt, kuna sellega ei loodud, muudetud ega lõpetatud ühegi isiku õigusi ega kohustusi. Vastustaja selgitas, et e-kirja eesmärk ei olnud muuta Pärnu Maakohtu 22.01.2024 määrusega nr 2-21-14005 kinnitatud suhtluskorda ega asendada selles küsimuses kohtu pädevust, vaid väljendada lastekaitse seisukohta olukorras, kus laste võimaliku ohustatuse kohta oli laekunud teave ning asjaolude kontrollimine toimus kriminaalmenetluse raames. Vastustaja hinnangul käsitles e-kiri sisuliselt lastekaitselist hinnangut lapse abivajaduse hindamise menetluses ning oli seotud kohaliku omavalitsuse ülesandega hinnata laste olukorda ning korraldada vajaduse korral edasist võrgustikutööd ja juhtumikorraldust. Vastusele olid lisatud Politsei- ja Piirivalveameti 18.05.2026 nõudekiri nr 3.2-1/9505-1 kriminaalasjas nr 26267000347 ning Pärnu Linnavalitsuse 19.05.2026 vastus nr 11-9/5349-1 sellele nõudekirjale. Kuna nimetatud dokumendid sisaldavad kriminaalmenetluse andmed, palus ta KrMS § 214 lg 1 alusel neid ilma prokuratuuri loata kaebajale mitte edastada.
5.Tallinna Halduskohus palus 07.07.2026 kaebajal selgitada, kas ta jääb kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse juurde arvestades kohtu esialgset hinnangut, et seni esitatud materjalide põhjal ei ole 08.06.2026 e-kiri käsitatav haldusaktina.
6.Kaebaja teatas 08.07.2026, et jääb kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse juurde. Vastuse kohtule esitas kaebaja ise, märkides, et tema esindaja viibib puhkusel.
7.Tallinna Halduskohus jättis 08.07.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus märkis, et kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk on tagada Pärnu Maakohtu määrusega kinnitatud suhtluskorra järgimine ning välistada 8.06.2026 e-kirjas väljendatud laste viibimiskorra kohaldamine. Sisuliselt soovib kaebaja saavutada olukorra, kus lapsed viibiksid tema juures kohtu kinnitatud suhtluskorra kohaselt. Kohus selgitas, et esialgne õiguskaitse on ajutine õiguskaitsevahend, mille eesmärk on tagada kaebaja õiguste tõhus kaitse kohtumenetluse ajaks. Esialgset õiguskaitset saab kohaldada üksnes juhul, kui hilisema kohtulahendiga ei oleks enam võimalik või oleks ebamõistlikult raske kõrvaldada tagajärgi, mis võivad kohtumenetluse kestel tekkida. Esialgse õiguskaitse lahendamisel võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla veel lõplikult välja selgitamata, mistõttu peab kohus hindama kaebuse eduväljavaadet ning kaaluma taotletava abinõu võimalikke tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele. Seejuures ei pea kõik asjaolud olema lõplikult tõendatud, kuid need peavad olema piisavalt põhistatud ning kohtu prognoosid põhjendatud. Kuna kohus leidis eelnevalt, et 08.06.2026 e-kiri ei ole haldusakt, millel oleks vahetu mõju kaebaja õigustele või kohustustele seoses laste viibimiskohaga, puudub kaebajal õiguskaitsevajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Seetõttu jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
8.Kaebaja esitas 24.07.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määruse osas, millega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, ning teha uus määrus, millega peatada 08.06.2026 e-kirja kehtivus kuni kohtumenetluse lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. 2(4)
3-26-1964 Kaebaja hinnangul on vaidluse keskseks küsimuseks 8.06.2026 e-kirja õiguslik olemus. Tema arvates on tegemist HMS § 51 lg 1 tähenduses haldusaktiga, kuna e-kirjas väljendatud seisukoht keelab sisuliselt täita maakohtu määrusega kindlaks määratud suhtluskorda ning piirab kaebaja õigust lastega suhelda. Seetõttu on e-kirjal vahetu õiguslik mõju ning see kujutab endast iseseisvat reguleerivat tahteavaldust, millega muudetakse või vähemalt ajutiselt lõpetatakse kaebaja õiguste teostamine. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et e-kiri on üksnes toiming või lastekaitseline hinnang. Tema hinnangul kaasneb e-kirjaga õiguslik tagajärg, sest selles väljendatud keeld välistab kohtu kinnitatud suhtluskorra täitmise, millest tulenevalt ei ole põhjendatud ka halduskohtu järeldus õiguskaitsevajaduse puudumise kohta. Kaebaja leiab, et tema õiguste tõhusaks kaitseks ei ole piisav üksnes e-kirja õigusvastasuse tuvastamine, vaid vajalik on selle tühistamine. Tühistamisnõude rahuldamine lõpetaks haldusakti õigusjõu ning võimaldaks taastada maakohtu määrusega kindlaks määratud suhtluskorra. Seetõttu ei ole põhjust suunata kaebajat esitama üksnes tuvastamiskaebust. Esialgse õiguskaitse vajadust põhjendab kaebaja sellega, et e-kirja tõttu ei ole tal olnud võimalik lastega kohtu määruses sätestatud ajal kohtuda ning samasugune olukord kordub ka edaspidi. Tema hinnangul võimaldaks e-kirja kehtivuse peatamine kohtumenetluse ajaks taastada kohtu kinnitatud suhtluskorra ning vältida edasist õiguste rikkumist. Kaebaja märgib, et pooleliolev kriminaalmenetlus ei õigusta tema hinnangul suhtluskorra sisulist peatamist. Ta rõhutab, et tema suhtes ei ole taotletud ajutist lähenemiskeeldu ega kohaldatud muid kriminaalmenetluses ette nähtud piiranguid ning lastekaitse ei ole algatanud ka lastekaitseseaduses sätestatud menetlusi, mis võimaldaksid lapse perekonnast eraldamist või muid piiravaid meetmeid. Seetõttu puudus tema hinnangul lastekaitsetöötajal pädevus piirata maakohtu määrusega kindlaks määratud suhtluskorra täitmist. Kaebaja leiab samuti, et vaidlustatud e-kiri piirab tema perekonnapõhiõigust ning rikub seaduslikkuse põhimõtet, kuna ametnikul puudus seadusest tulenev volitus sellise sisuga otsuse tegemiseks. Lisaks märgib kaebaja, et kriminaalmenetluse kestus võib olla pikk ning ilma esialgse õiguskaitseta võib ta olla pikema aja vältel ilma võimaluseta kasutada kohtuotsusega tagatud suhtlusõigust. Tema hinnangul põhjustab see jätkuvat ja olulist õiguste riivet, mida hilisema kohtulahendiga ei ole võimalik täielikult heastada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
10.Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
11.Halduskohus leidis, et ametniku 08.06.2026 e-kiri ei olnud haldusakt. Viidatud e-kirjas oli märgitud järgmist: „kuni laste väärkohtlemise kahtluse asjaolude lõpliku kontrollimise ja 3(4)
3-26-1964 menetluse lõppemiseni viibivad lapsed ema [---] juures.“ Samas vanemate suhtluskord on kindlaks määratud maakohtu lahendiga.
12.Halduskohus tugines Pärnu linna 06.07.2026 vastusele, milles linn toob kokkuvõtlikult välja, et tema tahe ei olnud anda haldusakti. Vastusele on lisatud Pärnu linnavalitsuse laste ja perede heaolu osakonna juhataja selgitus, milles märgitakse, et tahe ei olnud muuta kohtulahendiga otsustatut, vaid tagada laste heaolu ajutise ja preventiivse meetmena olukorras, kus esines põhjendatud kahlus laste võimaliku väärkohtlemise kohta. Viimati viidatud selgitus lubab järeldada, et ametniku tahe oli kohaldada antud olukorra reguleerimiseks ajutisi meetmeid.
13.LasteKS § 33 reguleerib seda, millal ja kuidas toimub hädaohus oleva lapse ajutiselt perekonnast eraldamine. Viidatud normi kohaselt saab last ühest vanemast eraldada ajutiselt kuni 72 tunniks. Kui see periood on pikem kui 72 tundi, siis tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel pöörduda maakohtusse hooldusõiguse ja vajaduse korral suhtlusõiguse piiramiseks perekonnaseaduses sätestatud alustel. Kas need eeldused on täidetud, siis see puudutab asja perspektiivi hindamist ja ka asja sisulist arutamist.
14.Vaieldav on, kas lapse ühest vanemast ajutine eraldamine saab toimuda ka LasteKS § 40 lg-s 2 sätestatud ettekirjutuse alusel, kui seda küsimust on seaduse tasandil juba asutud reguleerima LasteKS §-ga 33 (vt üld- ja erinormi suhe). Vajadusel vajab see küsimus asja sisulist arutamist.
15.E-kirja sõnastus ja Pärnu linna 06.07.2026 lisatud selgitus võimaldavad järeldada, et ametniku tahteks oli siiski asuda ajutiselt reguleerima seda, kelle juures lapsed süüteomenetluse ajal viibivad. Sellega on vastustaja asunud suhtluskorda reguleerima teisiti, kui see, mis oli ette nähtud maakohtu lahendis. Meetmena ajutiselt lapse vanemast eraldamist võimaldab ka kehtiv õigus, kui selle eeldused on täidetud. Sellest tulenevalt ei ole õige järeldus, et Pärnu linn ei asunud viidatud e-kirjaga kaebaja ja tema laste suhteid ajutiselt reguleerima. Seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
16.Halduskohus pole hinnanud, kas praeguses asjas on teised esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud. Ringkonnakohus ei pea õigeks, arvestades ühelt poolt laste heaolu ja teiselt poolt kaebaja õigusi, ise asuda esimesena selles küsimuses seisukohta võtma. Seetõttu tuleb halduskohtul esialgse õiguskaitse taotlus – lähtudes eeldusest, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 202 lg 2 ja § 203 lg 2) – uuesti lahendada, hinnates sisuliselt HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3 sätestatud eeldusi.
17.Eeltoodut arvestades tuleb määruskaebus rahuldada ning halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 4 tühistada.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.