M.Z kaebused seoses Tallinna linna tegevusega sotsiaalabi andmisel (2026.a. jaanuar ja mai) kahju hüvitamise nõue ja kohustamisnõue
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – M.Z Võimalik vastustaja – Tallinna linn Kaebuste liitmine; kaebuse tagastamine; esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse lahendamine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Liita kohtuasjad 3-26-1561 ja 3-26-1587 ühte menetlusse, liidetud kohtuasja numbriks jääb 3-26-1561.
Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Haldusasi 3-26-1561
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 25.05.2026 M.Z (kaebaja) kaebus Tallinna linna tegevusele seoses sellega, et ta on pöördunud 02.01.2026 Tallinna lina poole sotsiaalabi saamiseks ja13.01.2026 määras linn talle toetuse summas 220 eurot ning märkis, et kaebajal on õigus toiduabile (RIMI toiduabi kaart), kuid selle andmine lükati edasi järgmisesse kvartalisse. Kaebaja väitel ei ole linn talle lubatud RIMI toiduabi kaarti kaebuse esitamise ajaks kätte toimetanud. Seega peab kaebaja õigusvastaseks seda, et Tallinna linn ei ole talle lubatud toiduabi õigeaegselt osutanud. Kaebaja hinnangul on linn tekitanud talle oma
3-26-1561; 3-26-1587 õigusvastase tegevusega mittevaralist kahju, mille suuruseks ta hindab 2000 eurot, alternatiivselt soovib kaebaja, et kohus määraks kahju suuruse. Lisaks viitab kaebaja sellele, et ta nõuded puudutavad eluruumi mittevõimaldamist ja sotsiaaltoetuste väljamaksmata jätmist. Haldusasi 3-26-1587
2.Tallinna Halduskohtusse saabus 27.05.2026 M.Z (kaebaja) kaebus Tallinna linna tegevusele seoses sellega, et
2.1.Tallinna linn on jätnud talle õigeaegselt määramata toimetulekutoetuse, jätnud osutamata vältimatu, jätnud täitmata haldusakti (kohus saab aru, et kaebaja peab silmas linna 21.01.2026 otsust nr KES-20260121-00790, millega määras kaebajale eluruumi tagamise teenuse Tallinna linna eluruumi kasutusse andmise kaudu ja suunas kaebaja toimetulekunõustamise teenusele) ja põhjendamatult venitanud menetlust. Seeläbi on alandatud kaebaja inimväärikust, põhjustatud tervisekahju süvenemist ning linna tegevus on ohtu seadnud kaebaja tervise. Linna tegevusetuse tõttu on kaebaja tervis halvenenud seoses pikaajalise vältimatu abi puudumisega, hügieenitingimuste puudumisega, elamistingimuste puudumisega, ravi puudumisega, pideva külma ja stressi tõttu.
2.2.Tallinna linn on korduvalt viidanud võimalusele kasutada Toidupanga abi. Kaebaja on siiski korduvalt pöördunud linna poole küsimustega: 1) millise päritoluga on jagatavad toiduained; 2) kuidas kontrollitakse nende kvaliteeti; 3) kas arvestatakse terviseseisundit ja võimalikke terviseriske; 4) kas vastustajad või Toidupank annavad garantiid, et pakutavad toiduained ei halvenda kaebaja tervislikku seisundit. Kaebaja on saatnud linnale rohkem kui 10 pöördumist nende küsimuste kohta. Kaebajale ei ole antud selgeid ega piisavaid vastuseid toodete koostise, kvaliteedikontrolli ega võimalike terviseriskide kohta. Arvestades kaebaja tervislikku seisundit, kroonilist stressi, ravivõimaluste puudumist ning tervise jätkuvat halvenemist, ei pea kaebaja võimalikuks võtta vastu teadmata koostise ja kvaliteediga toiduabi ilma piisava informatsiooni ja garantiideta. Täiendavalt peab kaebaja oluliseks oma eraelu ja terviseseisundi konfidentsiaalsust. Kaebaja hinnangul võivad Toidupanga abi kasutavad inimesed sattuda avaliku tähelepanu, halvustamise või sotsiaalse stigmatiseerimise alla. Kaebaja hinnangul ei saa vältimatu sotsiaalabi asenduda üksnes heategevusliku toiduabi soovitamisega. Kaebaja ei ole rahul sellega, et toiduabi andmise kohta avaldatakse sotsiaalmeedias fotosid ja videosid ning nendel nähtavaid abisaajaid, kes võivad sattuda avaliku halvakspanu osaliseks. Kaebaja hinnangul ei saa riiklik ega kohaliku omavalitsuse sotsiaalabi praktikas taanduda olukorrale, kus inimene peab oma elementaarsete vajaduste rahuldamiseks osalema avalikult eksponeeritud heategevuslikes järjekordades, riskides seejuures oma väärikuse, privaatsuse ja vaimse heaoluga.
2.3.Kaebaja hinnangul on tekkinud olukord, kus vastustajate pikaajaline tegevusetus ja vältimatu abi tagamata jätmine on muutunud reaalseks ohuks kaebaja elule ja tervisele. Kaebaja elab jätkuvalt ebastabiilsetes tingimustes ilma piisava toidu, ravi, ravikindlustuse, normaalse hügieeni ja tervishoiuteenusteta. Kaebaja terviseseisund halveneb jätkuvalt ning vastustajad olid sellest teadlikud vähemalt alates 12.02.2026 pöördumisest
2.4.Tallinna Halduskohtus on juba menetluses kaebajat puudutav haldusasi nr 3-26560 ja haldusasi nr 3-26-1561. Need vaidlused puudutavad sama haldusorgani tegevusetust, haldusakti täitmata jätmist, vältimatu abi viivitamist, Rimi toidukaardi andmisega viivitamist ning menetluse põhjendamatut venitust. Kaebaja on olnud 2(9)
3-26-1561; 3-26-1587 sunnitud algatama järjest uusi kohtuvaidlusi üksnes selleks, et saada elementaarset abi. See kinnitab süsteemset probleemi.
2.5.Kaebaja palub käsitleda kaebust ühtlasi kiireloomulise menetlusena ning taotlusena esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Viivitus põhjustab tervise halvenemist, ravi edasilükkamist, täiendavat kahju ning olukorra süvenemist. Kaebajal puuduvad reaalsed vahendid olukorra iseseisvaks lahendamiseks.
2.6.Kaebaja palub vajadusel tagada riigi õigusabi ning vene keelt valdav tõlk või menetlusosaline, arvestades asja keerukust, kaebaja tervislikku seisundit, ulatuslikku tõendikogumit ning asjaolu, et kaebaja emakeel on vene keel.
2.7.Kaebaja taotleb kohtult: 1) tuvastada Tallinna Kesklinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna tegevusetuse õigusvastasus; 2) tuvastada, et Tallinna linn on venitanud 2026. aasta mai toimetulekutoetuse menetlust põhjendamatult; 3) tuvastada, et Tallinna linn ei ole täitnud haldusakti KES-20260121-00790 nõuetekohaselt; 4) kohustada Tallinna linna viivitamatult tegema kirjalik haldusotsus kaebaja 01.05.2026 taotluse kohta; 5) kohustada Tallinna linna viivitamatult välja maksma 2026. aasta mai toimetulekutoetus; 6) kohustada Tallinna linna tagama vältimatu sotsiaalabi kuni lõpliku kohtulahendi tegemiseni; 7) kohustada Tallinna linna uuesti sisuliselt läbi vaatama kaebaja 12.02.2026 pöördumine, mis puudutas ravikulude, rehabilitatsiooni ja tervisekahju vältimise taotlust.; 8) kohustada Tallinna linna andma motiveeritud haldusakt tervisekahju, ravi ja vältimatu abi küsimuses.; 9) Võtta arvesse, et tervisekahju on jätkuvalt süvenenud.; 10) kohustada Tallinna linna menetlema asja kiireloomulisena.; 11) kohaldada esialgset õiguskaitset; 12) kohustada Tallinna linna esitama kohtule kogu kaebajaga seotud sisemine menetlusmaterjal, sealhulgas menetluslogid, sisekommunikatsioon, märkmed ja otsuse ettevalmistamise dokumendid seoses kaebaja 01.05.2026 taotlusega.
3.Kohus palus 29.05.2026 kohtunõudega Tallinna linnalt mõlema haldusasja raames teavet, kas linn on tänaseks päevaks lahendanud M.Z maikuu sotsiaaltoetuse taotlused ning esitada kogu asjassepuutuv kirjavahetus ja muud dokumendid. Samuti soovib kohus infot, kas asjaomane RIMI toidukaart on tänaseks päevaks kaebajale kätte toimetatud. Samuti palus kohus linna seisukohta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
4.1.Kaebaja esitas 02.01.2026 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale (edaspidi TKV SHO ja linn) esmakordselt taotluse sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks (dtl 636-649). Linn määras 12.01.2026 otsusega kaebajale toimetulekutoetust perioodi jaanuar 2026 eest toimetulekupiiri määras s.o summas 220 eurot (dtl 650-651). Sellest tulenevalt tekkis kaebajal ka õigus Rimi toidukaardile alates järgmisest kvartalist, millest teda ka 13.01.2026 kirjaga nr 5-42.6/4117 – 6 teavitati, samuti teavitati kaebajat võimalikust Toidupanga toiduabist (dtl 652-653). Lisaks on kaebajat Rimi toidukaardi teemal teavitatud korduvalt 15.01.2026, 05.02.2026, 12.02.2026, 02.03.2026, 04.03.2026, 14.04.2026 ja 23.04.2026 (dtl 654678).
4.2.23.04.2026 kirjas nr 5-42.6/4117 – 65 teatati kaebajale Rimi toidukaardi osas, et Rimi toidukaartide jagamist koordineerib Sotsiaalministeerium. Märgiti, et 14.04.2026 kirjas nr 5-42.6/4117 – 60 edastatud üldine teave on saadud Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud Rimi toidukaardi flaierilt, mis edastati ka kaebajale 02.03.2026 ekirjas. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale edastatud Rimi 3(9)
3-26-1561; 3-26-1587 toidukaardi saajate nimekirjast nähtus, et kaebaja elukoha aadressina on märgitud andmebaasidest saadud teabe alusel XXX ja puudus teave, et tegeliku viibimiskoha andmed nimekirja andmebaasidest ei liigu. Seetõttu tõi Omniva töötaja kaebaja Rimi toidukaardi Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda 23.04.2026 kell 10.45 ehk eelnevalt kõnealuse 23.04.2026 kirja nr 5-42.6/4117 – 65 väljasaatmise päeval. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltöö spetsialist helistas kaebajale kaardi kättesaamise osas telefoninumbrilt 645 7848, kuid kaebaja kõnele ei vastanud. Sellest tulenevalt paluti kaebajal esimesel võimalusel teada anda e-posti aadressil [email protected], millal ta saab kaardile Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda osakonna tööaegadel järele tulla või kui kaebaja soovib, et osakond korraldab kaardi toomise tema viibimiskohta (dtl 676-678). Kaebaja vastustaja kirjale ei reageerinud ega tagasi ei helistanud. Küll aga oli kaebaja vastustajale teadaolevalt asunud suhtlema Rimi Food Eesti ASiga, nõudes kaardi uuesti kättetoimetamist tema poolt nõutud viisil Omniva kaudu (dtl 679686).
4.3.Kuivõrd kaebaja jäi seisukohale, et soovib saada Rimi toidukaardi kätte Omniva kaudu, anti kaebaja toidukaart üle Rimi Food Eesti ASi esindajale (dtl 687), kes korraldas kaardi kaebajale kätte toimetamise, andes sellest teavet ka vastustajale (dtl 688-704). Selles osas vastati ka kaebajale 15.05.2026 kirjas nr 5-42.6/4117-78 (dtl705-708). 9. Seega on kaebajale Rimi toidukaart kätte toimetatud ja teadaolevalt on ta seda ka kasutanud (dtl 698-704). Kaebaja 01.05.2026 toimetulekutoetuse taotlus ja 24.04.2026 (07.05.2026) sissetulekust sõltuva toetuse taotlus
5.Kaebaja esitas 01.05.2026 (kätte saadud 04.05.2026, kuna saadetud riigipühal) linnale riikliku toimetulekutoetuse taotluse (dtl 712-728).
5.1.Kuivõrd taotlusega esitatud teave ei olnud menetlemiseks piisav, paluti 06.05.2026 kirjaga nr 5- 8/766-2 kaebajal esitada täiendav teave hiljemalt 20.05.2026 (dtl 729-732). Kaebaja vastas linna 06.05.2026 taotlusele 07.05.2026 pöördumises, väljendades lisaks rahulolematust talle pakutud abi osas ning palus täiendavaid vastuseid tema varasematele lisatud pöördumistele ((dtl 733-743), failide mahukuse tõttu lisatud PDF formaadis ainult vastus vastustaja kirjale). Pöördumisele lisatud failidest selgus, et kaebaja oli varasema 24.04.2026 pöördumisega (dtl 744-746) edastanud ka Tallinna linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva toetuse taotluse lingina dokumendis, mida vastustaja turvakaalutlustel ei avanud ((dtl 747-752) Tallinna linna menetlusdokument haldusasjas nr 3-26-1561 ja 3-26-1587 3 25, failide mahukuse tõttu lisatud PDF formaadis). Nimetatut selgitati ka kaebajale 15.05.2026 kirjas nr 5-42.6/4117-78 ning paluti edaspidi saata pöördumised failidega, lisades need saadetavale e-kirjale (dtl 705-7108).
5.2.15.05.2026 kirjas nr 5-42.6/4117-78 selgitas linn kaebajale mh seda, et sissetulekust sõltuva toetuse määramise kord ei võimalda kompenseerida side- ja internetiteenuste kulu kompenseerimist. Sellest tulenevalt paluti esitada asjakohased dokumendid ja vastata juba 06.05.2026 kirjas nr 5- 8/766-2 esitatud küsimustele hiljemalt 20.05.2026. Kaebaja küll pöördus vastustaja poole 20.05.2026 pöördumisega, kuid ei esitanud sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks asjakohaseid kuludokumente ega taotluste juurde palutud selgitusi (dtl 753-770).
5.3.Vastustaja otsustas kaebajale siiski 27.05.2026 otsusega toimetulekutoetust määrata, millest teavitati kaebajat 28.05.2026 kirjas nr 5-42.6/4117-83 (dtl 709-711 ja 771-773). Sissetulekust sõltuva toetuse taotluse jättis vastustaja 28.05.2026 otsusega 4(9)
3-26-1561; 3-26-1587 rahuldamata, otsus edastati kaebajale Tallinna linna universaaltoetuse andmekogu (UNTO) kaudu tema e-posti aadressile 28.05.2026 (dtl 774-776).
5.4.Ühtlasi märgib linn (millele ka kaebaja oma kaebustes viitab), et tegi 21.01.2026 otsuse nr KES-20260121-00790, millega määras kaebajale eluruumi tagamise teenuse Tallinna linna eluruumi kasutusse andmise kaudu ja suunas kaebaja toimetulekunõustamise teenusele (vastuse lisa 26). Kaebajale on pakutud kolme Tallinna linna korteri kasutusse andmist, millest kaebaja on ilma asjakohaste põhjendusteta keeldunud. Nimetatud otsuse on kaebaja kohtus vaidlustanud ja see on menetluses haldusasjana nr 3-26-560 (viimati esitas kaebaja nimetatud asjas Riigikohtule määruskaebuse, mis on menetlusse võtmise otsustamise ootel). Kõnealuse asja juurde on vastustaja esitanud oma 23.04.2026 vastuses kogu olemasoleva teabe kaebaja kohta (dtl 781-792) ja ka kõik varasemad kaebajat puudutavad dokumendid kuni vastuse esitamise seisuga ehk kuni 23.04.2026, millega on kohtul võimalik vajadusel tutvuda.
5.5.Linn selgitab, et kaebajale on makstud alates jaanuarist 2026 järjepidevalt toimetulekutoetust toimetulekupiiri ulatuses (kuna eluasemekulusid füüsilise isikuna ei ole, viibimiskohta kasutab kaebaja temale kuuluva juriidilise isiku kaudu) ning pakutud ka vältimatu abi korras toiduabi, riideabi, kriisimajutust ja varjupaigateenust, samuti on pakutud abi pakutud kasutusse antavate korterite sisustamisel. Peale toimetulekutoetuse ja Rimi toidukaardi ei ole kaebaja ühtegi meedet kasutanud. Kaebaja nimetab ka 12.02.2026 sissetulekust sõltuva toetuse taotlust, mille jättis vastustaja rahuldamata, kuna kaebaja ei olnud kulutusi teinud, mida oleks võimalik kompenseerida (dtl 793-846). Linna seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse kohta
5.6.Linn on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, sest kaebajal puudub õiguskaitsevajadus. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kui esineb õiguskaitsevajadus, st kui taotleja heaolu sõltub taotluse lahendamise tulemusest. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebajale mingeid kahjulikke tagajärgi ei kaasne, siis õiguskaitsevajadus puudub.
5.7.Linn märgib, et tutvudes kaebaja kaebustega jääb arusaamatuks, mille suhtes kaebaja esialgset õiguskaitset taotleb.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuste liitmine
6.HKMS § 48 lg 1 kohaselt liidan haldusasjad nr 3-26-1561 ja 3-26-1587 ühte menetlusse, haldusasja numbriks jääb 3-26-1561. Kaebuse tagastamine Nõuded seoses Rimi toiduabi kaardiga
7.Kaebaja peab õigusvastaseks seda, et Tallinna linn ei ole talle lubatud toiduabi õigeaegselt osutanud ehk kaebaja eesmärgiks selle kaebuse puhul on see, et Tallinna linn väljastaks talle Rimi toiduabi kaardi. Lisaks soovib kaebaja esitada kahju hüvitamise nõude. Kaebaja hinnangul on linn tekitanud talle oma õigusvastase tegevusega mittevaralist kahju, mille suuruseks ta hindab 2000 eurot, alternatiivselt soovib kaebaja, et kohus määraks kahju suuruse.
8.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 02.01.2026 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale (edaspidi TKV SHO ja linn) esmakordselt taotluse 5(9)
3-26-1561; 3-26-1587 sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks (dtl 637-649). Linn määras 12.01.2026 otsusega kaebajale toimetulekutoetust perioodi jaanuar 2026 eest toimetulekupiiri määras s.o summas 220 eurot (dtl 650-651). Sellest tulenevalt tekkis kaebajal ka õigus Rimi toidukaardile alates järgmisest kvartalist, millest teda ka 13.01.2026 kirjaga nr 5-42.6/4117 – 6 teavitati, samuti teavitati kaebajat võimalikust Toidupanga toiduabist (dtl 653). Kaebaja on pidanud kirjavahetust linnaga ning toimunud on vaidlused kaardi kättetoimetamise teemal. Linna poolt esitatud tõenditest nähtub, et Tallina linn on kaebajale mõeldud Rimi toiduabi kaardi Rimi Eesti Food AS-ile 04.05.2026 üle andnud (dtl 687) ning lisatud kirjavahetusest nähtub, et Rimi Eesti Food AS võttis ette samme kaardi kaebajale toimetamiseks ning hoidis Tallina linna toimuvaga jooksvalt kursis (dtl 693-696). 26.05.2026 linna ja Rimi Food Eesti OÜ vahelisest kirjavahetusest nähtub, et kaebaja sai Rimi toiduabi kaardi kätte 25. mail 2026 ning hakkas seda kasutama (dtl 698).
9.Seega on kaebaja Rimi toidukaardi kätte saanud ning kaebajal ei ole võimalik saavuta kohustamiskaebusega oma eesmärki. Seega tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas.
10.Leian, et kaebajal puudub kaebeõigus ka tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei aita kaebaja õiguste kaitsele kuidagi kaasa. Kaebaja on oma eesmärgi ka juba saavutanud, kaart on temani jõudnud ning ta on seda juba ka kasutanud. Pealegi ei nähtu esmasel analüüsil Tallinna linna poolt kohtule esitatud tõenditest, et Tallinna linn on õigusvastaselt toiminud, vastupidi kaardi kättetoimetamise takistused olid kaebaja enda tegevusest põhjustatud.
11.Kahju hüvitamise nõudega soovib kaebaja kahju hüvitamist 2000 euro ulatuses, alternatiivselt kohtu äranägemisel. Kohus saab seega aru, et kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et Tallinna linn ei toimetanud talle õigeaegselt kätte Rimi toiduabi kaarti.
12.Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul võib õiguste riivet pidada HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses väheintensiivseks eelkõige juhul, kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline (nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2023 määrus nr 3-22-2021, p 23). Seejuures tuleb arvestada, et RVastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja võimalik vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (nt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13). Praeguses olukorras ei ole aru saadav, milline täpsemalt on see riive, mille eest mittevaralise kahju hüvitamist taotletakse. Rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole praegusel juhul tõenäoline. Arvestada tuleb ka seda, et kahju hüvitamise nõude aluseks saab olla vaid linna õigusvastane tegevus, kuid kohtule ei ole äratuntav, et linn oleks õigusvastaselt käitud.
13.Kokkuvõttes tuleb kaebus Rimi toidukaarti puudutavas küsimuses kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 ning HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kaebuses toodud asjaoludel ei saaks kohustamisnõude rahuldamist pidada tõenäoliseks ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Nõuded eluruumi tagamise teenusega
14.Asja materjalidest ja Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kaebaja on varasemalt sarnastes küsimustes pöördunud kohtu poole. 27.02.2026 saabus Tallinna Halduskohtusse kaebaja kaebus, mis registreeriti haldusasjana 3-26-560. Kohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale juhiseid ning võimaluse esitatud nõudeid muuta ja täpsustada. Kaebaja taotles 10.04.2026 avalduses, et kohus hindaks haldusorgani tegevuse õigusvastasust ja tuvastaks, et Tallinna Kesklinna Valitsuse 21.01.2026 otsust nr KES-20260121-00790 ei ole täidetud,
6(9)
3-26-1561; 3-26-1587 kaebaja ei soovinud esitada kohustamisnõuet. Kohus sai kaebaja kaebusest aru nii, et kaebaja soovib Tallinna linnalt eluruumi tagamise teenust. Tallinna Halduskohus tagastas 24.04.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 1 alusel. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et linna 21.01.2026 otsus ei ole jäänud täitmata mitte linna tegevusetuse, vaid kaebaja enda soovimatuse tõttu. Kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud, sest tal on jätkuvalt võimalik linna pakutud eluruum vastu võtta ja sellega oma praeguseid elutingimusi oluliselt parandada. Järelikult jääks kaebus suure tõenäosusega rahuldamata, mistõttu ei pea kohus selle menetlusse võtmist põhjendatuks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.05.2026 kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Riigikohus ei võtnud 18.06.2026 määrusega kaebaja määruskaebust menetlusse. Seega on kaebuse tagastamise määrus tänaseks jõustunud. Kaebajal on küll õigus pöörduda sama kaebusega uuesti kohtusse, kuid arvestades haldusasjas 3-26-560 välja selgitatud asjaolusid ja kaebuse nõudeid, tuleb kaebus eluruumi tagamise teenuse otsuse mittetäitmise tuvastamise nõudes tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel. Tuvastamisnõue, et Tallinna linn on venitanud 2026. aasta mai toimetulekutoetuse menetlust põhjendamatult; kohustamisnõue välja maksta 2026. aasta mai toimetulekutoetus
15.Asja materjalidest nähtub, et Tallinna linn on määranud kaebajale 27.05.2026 otsuse alusel 2026. aasta maikuu eest toimetulekutoetuse 220 eurot (dtl 772-773). Kaebaja on selles küsimuses oma eesmärgi saavutanud, menetlus on läbi viidud ja toimetulekutoetus on määratud. Tallinna linn on põhjalikult selgitanud menetluse kulgu, millest nähtub et toetuse taotleja ei ole aldis tegema linnaga koostööd ega soovi omalt poolt täita kaasaaitamise kohustust. Seega tuleb selles osas kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.
16.Asja materjalidest nähtub, et linn jättis rahuldamata kaebaja sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse avalduse (dtl 775-776). Kaebaja esitas linnale sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks seoses interneti-, side- ning teleteenuste võlgnevustega. Lisadokumendina esitas ta Julianus Inkasso teate, kust nähtub, et Tele2 Eesti Akstsiaseltsi ees on võlgnevus ning kokku tuli tähtajaks 23.04.2026 tasuda kogunenud võlgnevus summas 141,51 eurot. Samuti esitas taotleja Creditreform Inkasso meeldetuletuse, mille kohaselt võlgnevus Elisa Eesti AS (Elisa Teleteenused AS) ees on 259,26 eurot. Linn leidis kokkuvõtvalt, et interneti-, side- ning teleteenuste kulusid ega võlgnevusi ei ole võimalik kompenseerida, kuna kehtiv regulatsioon nende kulude kompenseerimist ei võimalda. Arvestades kehtivat Tallinna linna regulatsiooni ja kohtupraktikat on selline kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, siis tagastan selle nõude HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohtu selgitused kaebajale
17.Toimetulekutoetuse (TTT) määramisel ja abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seadusest (SHS), haldusmenetluse seadusest (HMS) ja sotsiaalseadustiku üldosa seadusest (SÜS). Haldusorgan (linn) on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud (HMS § 38 lg 1). Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus (HMS § 38 lg 2). Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 38 lg 3). 7(9)
3-26-1561; 3-26-1587
18.SÜS § 5 lg 2 kohaselt peab isik hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. Isik peab hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele (SÜS § 5 lg 2) ning hüvitise taotlemisel ja saamisel esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks. Linna selgitustest ja esitatud tõenditest nähtub selgelt, et kaebaja ei soovi koostööd teha ning keeldub põhjendamatult talle pakutud lahendustest eluruumi tagamise teenuse osutamisel ning ei ole võtnud vastu kogu muud linna poolt pakutud abi (riided, mööbel), seab kahtluse alla pakutud toiduabi kvaliteedi, vaidleb abi osutamise detailide üle jms.
19.Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad: 1) eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel; 2) SHS § 133 lg-s 5 nimetatud jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid (SHS § 132 lg 4).
20.Inimesel endal on esmane vastutus sotsiaalsete riskidega toimetulekul ((SÜS) § 5 lg 1). Kaebusest ja asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks püsivalt töövõimetu või talle oleks määratud puue, tegemist on 1984. aastal sündinud isikuga (42-aastane) ning kohtu hinnangul on kaebajal võimalik võtta end töötukassas töötuna arvele või asuda tööturult iseseisvalt tööd otsima. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
21.Esialgse õiguskaitse taotlusega palub kaebaja (kohtu arusaamise kohaselt) kohustada Tallinna linna viivitamatult välja maksma 2026. aasta mai toimetulekutoetus ja kohustada Tallinna linna tagama vältimatu sotsiaalabi kuni lõpliku kohtulahendi tegemiseni.
21.1.Kaebaja puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajale on maikuu toimetulekutoetus määratud ja välja makstud. Tallinna linn on kaebajale maksnud alates jaanuarist 2026 järjepidevalt toimetulekutoetust toimetulekupiiri ulatuses (kuna eluasemekulusid füüsilise isikuna ei ole, viibimiskohta kasutab kaebaja temale kuuluva juriidilise isiku kaudu) ning pakutud ka vältimatu abi korras toiduabi, riideabi, kriisimajutust ja varjupaigateenust, samuti on pakutud abi pakutud kasutusse antavate korterite sisustamisel. Peale toimetulekutoetuse ja Rimi toidukaardi ei ole kaebaja ühtegi meedet kasutanud.). Kaebaja etteheited Tallinna linna tegevusetusele on põhjendamatud.
22.Samuti ei nähtu kaebuse materjalidest, et kaebajale võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneda mõned muud rasked tagajärjed (nt oht elule ja tervisele). Kaebaja viidatud tervisekahu on üldsõnaline asjaolude väljaselgitamisel olnud koostööaldis ning kaebus tuleb vähese riive ja perspektiivituse tõttu tagastada. Seega jätan kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse (tõlkimine, riigilõiv) lahendamine
23.Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse riigi õigusabi saamiseks ja menetlusabi saamiseks tõlkimiseks.
24.Riigi õigusabi ei anta, kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud piirangud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 3
8(9)
3-26-1561; 3-26-1587 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.
25.Jätan kaebaja taotluse rahuldamata, sest leian et kaebaja on võimeline end ise haldusmenetluses ja kohtus esindama. Kaebaja on tehisaru abiga koostanud mahuka eestikeelse kaebuse ning asja materjalidest nähtub, et ta peab Tallinna linnaga pikki kirjavahetusi. Samuti on kaebajal olnud või pooleli veel mitmeid kohtuasju nii tsiviil- kui haldusmenetluses, tegemist on kogenud kohtusse pöördujaga. Kaebaja on esitanud kohtule hulgaliselt erinevaid taotlusi, esitanud ka ringkonnakohtule määrus- ja kaebuseid, samuti esitanud kaebusi Riigikohtule.
26.Toimetulekutoetuste taotluste esitamine ja sellega seotud vaidlused ei ole sedavõrd keerulised, mis eeldaks süvateadmisi õigusest. Asjaolu, et kaebaja taotlus on jäänud rahuldamata, ei tähenda, et taotleja ei oleks võimeline esitama toimetulekutoetuse taotlusi või kaebuseid kohtusse. Samuti ei ole puuduv eesti keele oskus olnud takistuseks kaebajal esitada hulgaliselt avaldusi linnale ja kaebuseid kohtule.
27.Eeltoodut arvestades ei vaja kaebaja oma õiguste kaitseks riigi õigusabi ja ka tema menetlusabi taotlus tõlgi või tõlketeenuse saamiseks jääb rahuldamata.
28.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jääb läbi vaatamata kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.