Hageja Rediem Capital AB (välisriigi registrikood 559310-4697), lepinguline esindaja Alar Liivamägi
vastu võlgnevuse
Kostja H.P (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rediem Capital AB (välisriigi registrikood 559310-4697) hagi H.P (isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista H.P-lt Rediem Capital AB kasuks 165,01 eurot, s.o põhinõue.
3.Välja mõista H.P-lt Rediem Capital AB kasuks viivis põhinõude (165,01 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 17.04.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
Rahuldada Rediem Capital AB menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista H.P-lt Rediem Capital AB kasuks menetluskulud 256,40 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 156,40 eurot.
7.Välja mõista H.P-lt Rediem Capital AB kasuks viivis menetluskulude 256,40 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rediem Capital AB (hageja) esitas 02.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.P (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 20.11.2025. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 165,01 eurot ja viivise põhinõudelt alates 21.11.2025 kuni põhinõude 2 (6)
täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla 74,32 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõlasummad alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast hagis toodud maksegraafiku alusel. Lisaks palub hageja välja mõista viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ning seejärel edasi protsendimääras põhinõudelt kuni täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja kostja 21.04.2021 järelmaksulepingu nr 8274287, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 494,94 eurot. Kostja ostis järgmise kauba: tekstiilipesur Puzzi 8/1 C, Kärcher 488,95 eurot ja tarnekulu 5,99 eurot, kokku 494,94 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 66 kuu jooksul. Makseid tuli teha iga kuu 10. kuupäeval või sellele eelneval pangapäeval. Intressimäär oli 25% aastas. Lepingutasu oli 0 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 40,73% aastas. Viivisemäär oli 24,15% aastas. Kuna hagejal ei ole esitada tõendeid, millest järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, esitab hageja VÕS § 4034 lg 7 tagajärjega arvestades hagis nõude selliselt, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi. Nõude ümberarvestuse tulemusena pidi kostja alates 10.11.2021 iga kuu 10. kuupäevaks tegema igakuiseid 8,25 euroseid põhiosamakseid, viimane põhiosa makse 8,19 eurot. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 329,93 eurot, mille hageja arvestab võla põhiosa katteks. Kostja tehtud maksed katavad täielikult tema 39 kuu maksekohustuse perioodil 10.11.2021–10.01.2025 ning lisaks 10.02.2025 makse osaliselt 8,18 euro ulatuses. 10.02.2025 makse tasumata põhiosa on 0,07 eurot. Kõik järgnenud maksed alates 10.03.2025 on tasumata. Hageja ütles lepingu kostjaga üles 23.06.2023, tuginedes algsete lepinguliste kohustuste täitmata jätmisele. Nõude ümberarvestuse tulemusel selgus aga, et ülesütlemise hetkel ei olnud kostja viivitanud vähemalt kolme järjestikuse maksega. Seetõttu ei olnud täidetud VÕS § 416 lg 1 ülesütlemise materiaalsed eeldused ning ülesütlemisel puudub õiguslik tagajärg. Leping ei ole lõppenud. Hagi esitamise hetkel võlgnes kostja sissenõutavaks muutunud maksete tasumata põhiosa summas 74,32 eurot, mis koosneb 10.02.2025–10.11.2025 maksetest (0,07 eurot + 9 * 8,25 eurot). Kõik järgmised maksed alates 10.12.2025 (kokku 11 makset) kogusummas 90,69 eurot (10 * 8,25 eurot + 8,19 eurot) ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavad, vaid muutuvad sissenõutavaks edasiste tähtpäevade saabumisel, nagu märgitud uues maksegraafikus ridadel 56–66. Hageja palub need tulevased maksed välja mõista alates iga maksetähtpäeva järgnevast päevast. Kostjal on hagi esitamise hetkel tasumata 10 kuu sissenõutavad maksed kogusummas 74,32 eurot. Hageja kasutab VÕS § 416 alusel õigust leping kohtumenetluse ajal üles öelda ning on seetõttu hagi tekstis esitanud nii ülesütlemishoiatuse kui ka ülesütlemisavalduse. Hagi kättetoimetamisel saab kostja need teated kätte ning kohtul on teada täiendava 14-päevase tähtaja algus ja lõpp ning ülesütlemise jõustumise aeg. Lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale.
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisade ning 19.01.2026 menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 02.04.2026 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 04.05.2026. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3 (6)
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuleping nr 8274287 on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5.Hagist nähtuvalt sai kostja lepingu nr 8274287 alusel kauba ostmiseks laenu 494,94 eurot, millest kostja on tagasi maksnud 329,93 eurot. Hageja avaldas, et tal ei ole esitada tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, mistõttu nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 165,01 euro tagastamist ning viivist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
7.Kostja sai laenu 494,94 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 329,93 eurot. Arvestades kostja tasutud summa 329,93 eurot üksnes põhiosamaksete katteks, siis katab see täies ulatuses põhiosa maksed perioodil 10.05.2021–10.08.2025 (maksed 1–52) kogusummas 326,61 eurot ja osaliselt 10.09.2025 (53. osamakse) põhiosa 3,32 eurot, jääk selle kuupäeva põhiosast on 12,93 eurot. Hageja esitas 20.11.2025 hagis ülesütlemisavalduse. Enne 20.11.2025 oli kostja viivituses järgmiste põhiosa summadega: - 10.09.2025 (kuu 53): 12,93 eurot; - 10.10.2025 (kuu 54): 16,75 eurot; - 10.11.2025 (kuu 55): 17,26 eurot. Kohus leiab, et hageja hagis sisalduv lepingu erakorraline ülesütlemine vastab seaduses sätestatule. Kostjale anti VÕS § 416 lg 1 kohane 14-päevane tähtaeg sissenõutava võla tasumiseks, ülesütlemishoiatus ja ülesütlemise tingimus (avalduse jõustumine täiendava tähtaja möödumisel) on selgelt esitatud ning avaldus toimetati kostjale kätte kohtumenetluses. Arvestades, et kostja sai hagi kätte 02.04.2026, algas 14-päevane tähtaeg 03.04.2026 ja lõppes 16.04.2026. Võla tasumata jätmisel lõpeb leping ülesütlemisega täiendava tähtaja möödumisel, 4 (6)
s.o alates 17.04.2026. Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ja krediidiandja saab lepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest tagastamist. Lepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada laenu põhiosa. Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas ümberarvestuse ja ümberarvestuse kohaselt arvestas hageja kostja tasutud 329,93 eurot põhivõla katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 165,01 eurot (494,94-329,93). Kohus leiab, et hagi on põhinõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktilised väited põhinõude osas tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 165,01 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt alates 21.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Arvestades, et leping lõppes ülesütlemisega 17.04.2026, siis ei olnud hagi esitamise ajal kõik lepingujärgsed põhiosa maksed sissenõutavaks muutunud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (165,01 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 17.04.2026 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
10.1.Hagilt hinnaga 181,76 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot.
10.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 136,40 eurot (sh käibemaks). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.
5 (6)
TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus hagi koostamisele 2,5 tundi. Kohtu hinnangul on nimetatud toiming vajalik ja põhjendatud. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui hilisematele menetlustoimingutele. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.
10.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 54,56 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 54,56 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagi esitanud hageja lepinguline esindaja vastas tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Arvestades, et kohus luges põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 2,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 136,40 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).
11.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 256,40 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 156,40 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
12.TsMS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
13.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.