Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Villem Lapimaa, Monika Laatsit ja Veiko Vaske
Määruse tegemise aeg ja koht
03.07.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-539
Haldusasi
N.B kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 04.12.2025 otsusele nr 2-15/25/792
Menetlusosalised
Kaebaja N.B , esindaja C Vastustaja Eesti Advokatuur
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.03.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
N.B määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Tagastada N.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.03.2026 määruse peale. Selgitused Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 alusel tagastada, kuna kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega. Ringkonnakohtu määrus on tehtud HKMS § 207 lg 3 punktide 1 ja 2 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Ringkonnakohus märgib siiski selgituseks, et õigeks kaebuse tagastamise õiguslikuks aluseks tuleb antud juhul lugeda HKMS § 121 lg 2 p 21. Halduskohus selgitas põhjendatult kooskõlas kehtiva õiguse ja aktuaalse kohtupraktikaga, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda aukohtumenetluse läbiviimist, kuna selle eesmärk ei ole kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õigusi, ning kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine. Kaebaja kaebeõigust ei ole seda arvestades alust halduskohtu määruses viidatud HKMS § 121 lg 2 p 1 mõttes täielikult välistada olukorras, kus kaebaja on esitanud väite, et Eesti Advokatuuri aukohus rikkus avalduse lahendamisel menetlusnorme (kaebaja on väitnud, et aukohus ei kuulanud teda ära ega uurinud tõendeid). Halduskohtu määruse põhjendused vastavad sellele vaatamata HKMS § 121 lg 2 p-le 2 1, mille kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus selgitas, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda aukohtumenetluse läbiviimist. Aukohtumenetluse tulemus ei saa sisuliselt muuta kaebaja õiguslikku positsiooni. Sellest tulenevalt on kaebaja kaebusega kaitstavate subjektiivsete õiguste riive, mida aukohus väidetavalt rikkus, igal juhul väheintensiivne. Samuti leidis halduskohus, et aukohus ei ole menetlusõigust rikkunud. Ringkonnakohus nõustub selle hinnanguga ja leiab, et kaebuse
3-26-539 rahuldamine on ebatõenäoline. Seega esines halduskohtu määruses toodud põhjendustel õiguspärane alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Määruse peale võib osas, mis puudutab halduskohtule esitatud kaebuse tagastamist, esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on ringkonnakohtu määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7 teine lause).
/allkirjastatud digitaalselt/
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.