lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-539/3

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 05.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-539/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
786
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-539/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.07.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-539

Haldusasi

N.B kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 04.12.2025 otsusele nr 2-15/25/792

Menetlusosalised

Kaebaja – N.B , volitatud esindaja X.X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine

RESOLUTSIOON

Tagastada N.B kaebus.

Jätta N.B esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtumääruses asendatakse füüsiliste isikute, v.a esindajate, nimed tähemärkidega. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.X.X esitas Eesti Advokatuuri aukohtule 11.10.2025 kaebuse vandeadvokaadi abi Kati Sitska tegevuse peale.
2.Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 04.12.2025 otsusega 2-15/25/792 mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi abi Kadi Sitska tegevuse suhtes seoses vandeadvokaadi abi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.08.20263-26-2049/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.08.20263-26-2327/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.08.20263-26-954/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1890/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-2247/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.
N.B (kaebaja) esitas 26.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse advokatuuri aukohtu 04.12.2025 otsuse tühistamiseks ja aukohtu kohustamiseks. Lisaks on kaebuses esialgse õiguskaitse taotlus vaidlusaluse otsuse peatamiseks.

3-26-539

KOHTU PÕHJENDUSED

4.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.Huvitatud isikul on advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab huvitatud isikul aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Viidatud sätetest ei tulene aga kaebajale õigust nõuda advokaadi suhtes aukohtumenetluse läbiviimist. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õiguseid. Advokatuuril on distsiplinaarmenetluses advokaadi väidetavale rikkumisele reageerimisel ja advokaadi karistamisel suur otsustusruum (AdvS § 19 lg-d 1 ja 2). Huvitatud isikul ei ole õigust nõuda advokaadi karistamist. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses üksnes õigus korrakohasele menetlusele (Riigikohtu 06.02.2025 määrus asjas nr 3-24-146, p 8).
6.Tallinna Ringkonnakohus on 27.05.2025 määruses nr 3-25-232 (p 10) selgitanud, et huvitatud isiku taotluse sisulise lahendamisena (st isik saab esitatud taotlusele põhjendatud vastuse) tuleb käsitleda ka olukordi, kui aukohus lõpetab aukohtumenetluse või teeb aukohtumenetluse algatamata jätmise kohta motiveeritud otsuse. Sellisel juhul ei ole alust väita, et asi oleks otsustatud huvitatud isiku kahjuks.
7.Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine (Riigikohtu 01.07.2022 otsus asjas nr 3-20-1214, p 10). Halduskohtumenetluses ei ole vaidluse esemeks advokaadi tegevus, vaid Eesti Advokatuuri tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel. Halduskohus saab kontrollida üksnes seda, kas aukohus on aukohtumenetluse läbiviimisel järginud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid. Kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda muu hulgas selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võib see otsus rikkuda, s.o advokaat, kelle tegevuse õigusaktidele vastavust on aukohus hinnanud (Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2023 määrus asjas nr 3-22-2528, p 7).
8.Aukohtule on avalduse esitanud X.X, kes on kohtule esitatud materjalide kohaselt N.B abikaasa. Kaebuses on märgitud kaebajaks N.B ning tema volitatud esindajaks X.X. Kuid samuti on kaebuse tekstis märgitud kaebajad mitmuses ning kohtule saadetud e-kirjades samuti märgitud kaebuse esitamine mitmuse vormis. Kohus leiab, et N.B-l ega ka X.Xil ei ole kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks.
9.Aukohus on vandeadvokaadi abi Kadi Sitska vastu esitatud taotluse neljaliikmelises koosseisus sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse, milles ei tuvastanud vandeadvokaadi abi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid (AdvS § 17 lg 5). Aukohtu otsusest nähtub, et aukohus on analüüsinud vandeadvokaadi abi tegevusele esitatud etteheiteid, kuulanud ära puudutatud vandeadvokaadi abi, vaadanud asja läbi istungil ja teinud põhjendatud otsuse. Aukohtu seisukoha kujunemine on halduskohtule jälgitav. Kohtule ei ilmne, et aukohus oleks rikkunud menetluslikke õigusi ning seda ei ole ka kaebaja väitnud.
10.Aukohus on hinnanud väiteid advokaadi tegevuse osas ning ei ole rikkunud menetluslikke õigusi. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul aukohtu otsuse lõppjäreldusega, ei anna 2(3)

3-26-539

kaebajale kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks. Distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tuvastamisest ei tulene kaebaja jaoks ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei takista see tema õiguste ja vabaduste edaspidist realiseerimist. Kui kaebaja leiab, et advokaat on rikkunud tema õigusi või tekitanud talle kahju, siis on tal õigus pöörduda advokaadi vastu hagiga maakohtusse.

11.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, seetõttu puudub vajadus riigilõivu tagastamise üle otsustada.
13.Kaebuses on esitatud taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlustatav otsus. Kuna vaidlustatavast aukohtu otsusest ei tulene kaebajale õigusi ega kohustusi, siis puudub ka vajadus esialgse õiguskaitse korras aukohtu otsuse kehtivust peatada. Taotlus jääb rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.07.20263-26-2134/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.07.20263-25-2503/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja