OÜ GS Core hagi I.G vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
254,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ GS Core, registrikood lepinguline esindaja Alar Liivamägi
16183586,
Kostja: I.G, isikukood XXX Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ GS Core hagi I.G vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista I.G-lt (I.G, isikukood XXX) OÜ GS Core (registrikood 16183586) kasuks I.G ja Telia Eesti AS vahel 13.12.2018 sõlmitud kliendilepingust nr 27771303 ja 13.04.2022 sõlmitud seadmete kasutuslepingust nr 1540671 tulenev põhivõlgnevus 166,57 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 21.01.2025 kuni 22.06.2026 eest summas 74,19 eurot, s.o kokku 240,76 eurot.
3.Mõista I.G-lt OÜ GS Core kasuks välja viivis kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 166,57 eurot) alates 23.06.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 166,57 eurot).
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 120 eurot ning mõista nimetatud summa I.G-lt OÜ GS Core kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-26-105778
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord ja kaja esitamine Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. I.G ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.OÜ GS Core esitas 12.03.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 220,79 euro saamiseks. Kohus tegi 13.03.2026 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 20.03.2026 aadressil XXX-i, 75322. Võlgnik I.G esitas 26.03.2026 nõudele vastuväite. 06.05.2026 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1 alusel.
2.Hageja esitas 27.05.2026 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 166,57 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 70,58 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes. Hagi kohaselt tuleneb hageja nõue Telia Eesti AS ja kostja vahel 13.12.2018 sõlmitud kliendilepingust nr 27771303, mille alusel sõlmisid pooled 13.04.2022 kirjalikus vormis seadmete kasutuslepingu nr 1540671. Kostjal jäid tasumata Telia esitatud teenuste eest arved alates 30.09.2024 kuni 31.12.2024 kokku 166,57 eurot. Viimase arve tasumise tähtpäev oli 20.01.2025. Kuna kostja arveid ei tasunud, ütles Telia Eesti AS lepingud üles 27.12.2024. 30.10.2025 loovutas Telia Eesti AS lepingutes tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Üldtingimuste punktide 10.8. ja 10.8.1. ja VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel nõuab hageja
3.02.06.2026 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
4.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid (sh hageja 01.06.2026 vastuse kohtunõuedel) ja kohtumääruse kostjale kätte AET-i kaudu 02.06.2026. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 16.06.2026. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
5.Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava osaga ja ilma põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
6.Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). I.G võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). I.G peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). I.G-st peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7.Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §
2-26-105778 468 lg 1 p 2). Menetluskulud
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
9.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
10.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja esindaja tasu 20 eurot.
11.Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei ole.
12.TsMS § 144 lg 1 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Seetõttu on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot väljamõistmine kostjalt.
13.Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseadus § 59 lg 1 ja lisa 1).
14.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.
15.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.