Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 28. mai 2026, Tartu 3-26-610 Mittetulundusühingu Organic Estonia kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 19. detsembri 2025. a otsuste nr 13-28.2/25/22 ja nr 1333.3/25/189 tühistamiseks Mittetulundusühingu Organic Estonia määruskaebus Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2026. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja mittetulundusühing Organic Estonia Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2026. a määrus tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mittetulundusühing Organic Estonia esitas 3. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 19. detsembri 2025. a otsuste nr 13-28.2/25/22 ja nr 13-33.3/25/189 täitmise peatamiseks, sundtäitmise algatamise ja tagasinõutavate summade teiste PRIA projektide toetustega tasaarvestamise keelamiseks ning võimaldada menetleda ja välja maksta juba esitatud, kuid seni maksmata PRIA projektide maksetaotlused. Pärast nimetatud taotluse käiguta jätmist esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
19.detsembri 2025. a otsuste nr 13-28.2/25/22 ja nr 13-33.3/25/189 ning 18. veebruari 2026. a otsuse nr 13-33.3/26/2-1 vaidlustamiseks, paludes need tühistada või saata PRIA-le uuesti läbivaatamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ning riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks.
Tartu Halduskohus jättis 26. märtsi 2026. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest
vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis riigilõivu 1070 eurot tasumiseks seitse päeva määruse resolutsiooni p-i 1 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 2) ning kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3).
2.1.Halduskohus leidis, et vaidluse all on toetuse tagasinõudmine, s.o sanktsiooni rakendamine riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 4 tähenduses. PRIA 19. detsembri 2025. a otsustest nr 13-28.2/25/22 ja nr 13-33.3/25/189 nähtuvalt nõuti välja makstud toetused (113 048,54 eurot ja 115 493,78 eurot) kaebajalt tagasi. Seepärast on praeguse kaebuse esitamisel riigilõivu suuruseks 1050 eurot ning esialgse õiguskaitse taotluselt tuleb tasuda täiendavalt riigilõivu 20 eurot RLS § 60 lg 6 alusel, kokku 1070 eurot.
2.2.Kaebaja põhjendas menetlusabi taotlust sellega, et tema peamine regulaarne sissetulek on liikmemaks 390 eurot aastas ning 2026. aasta alguse seisuga on liikmemaksu tasunud 13 ettevõtet kogusummas 5070 eurot. See ei võimalda katta samaaegselt PRIA tagasinõuet, projekti omaosalust ja kohtumenetluse kulusid. Lisaks on PRIA peatanud uute projektide maksed. Menetlusabi andmata jätmine piiraks kaebaja õigust pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks.
2.3.Kaebaja esitas oma majandusliku seisundi tõendamiseks pangakonto väljavõtte ajavahemiku 15. november 2025 kuni 15. märts 2026 kohta, mille kohaselt olid kaebaja sissetulekud sel perioodil 32 376,02 eurot ja väljaminekud 21 543,83 eurot ning lõppsaldo 14 819,44 eurot. Seega on kaebaja kontol olemas rahalised vahendid riigilõivu 1070 eurot tasumiseks. Seda arvestades ei saa lugeda tõendatuks kaebaja võimetust riigilõivu tasuda, mis on juriidilisele isikule menetlusabi andmise esmaseks tingimuseks.
2.4.Kuna riigi õigusabi seaduse § 6 lg-s 3 sätestatud eeldused on täitmata, jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada riigilõivu tasumise kohustuse summas 1070 eurot osas ja vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest. Kaebaja selgitab, et kontol olnud raha ei olnud vabalt kasutatav raha, vaid seotud käimasoleva projektiga „Cosmoproff 2026“ ning moodustas projekti tegevuste elluviimiseks mõeldud sihtotstarbelise raha. Tegemist oli liikmete poolt tasutud omaosaluse ja projekti kulude katmiseks kogutud vahenditega. 9. aprilli 2026. a seisuga on projekti kuludest tasutud ligikaudu 100% ning kaebaja kontojääk on vähenenud kuni 9 169, 44 euroni. Lisaks peab kaebaja tasuma laenu tagasimakseid ja kohustusi juriidilise abi kasumise eest. Kõikide kohustuste tasumise järel on kaebaja pangakonto saldo muutumas negatiivseks ning organisatsioon ei oma reaalselt rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks. Toetuste väljamaksete peatamine on viinud olukorrani, kus kaebaja ei saa kavandatud tegevusi ellu viia. See on tekitanud olulise riski organisatsiooni tegevuse jätkusuutlikkusele ning kahjustab ka kaebaja liikmete usaldust. Kui kohtusse pöördumise eeltingimuseks seatakse riigilõivu tasumine summas 1070 eurot olukorras, kus kaebaja pangakonto saldo on negatiivne ning organisatsioonil puuduvad reaalsed rahalised vahendid, muutub kohtulik kaitse sisuliselt kättesaamatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Tartu Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tutvudes asja materjalide ja kaebaja määruskaebusega ringkonnakohus mõistab, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni p-i 1, millega halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 3, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5.Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi, kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu summa suuruse osas.
6.Halduskohus leidis, et vaidluse all on toetuse tagasinõudmine, s.o sanktsiooni rakendamine RLS § 60 lg 4 tähenduses ja kaebuse esitamisel on riigilõivu suuruseks 1050 eurot. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustu. RLS § 60 lg 4 alusel tasutakse kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel riigilõivu kolm protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Nagu nimetatud säte üheselt ette näeb, kohaldatakse sätet üldjuhul Maksu- ja Tolliameti otsuste vaidlustamise puhul riigilõivu summa väljaarvutamiseks. Sätte sõnastuse kohaselt võiks PRIA kuuluda muude asutuste hulka, mille tegevust vaidlustatakse. Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul PRIA määratud toetuse tagasinõudmist tõlgendada maksusumma, sunniraha, muu makse või sanktsioonina. Kaebaja vaidlustab PRIA otsuseid, millega tunnistati kehtetuks toetuse määramise otsus, nõuti tagasi väljamakstud toetuseosa ja jäeti ülejäänud toetuseosa välja maksmata. PRIA hinnangul täitis kaebaja näilikult toetuse väljamakse saamiseks meetme määruse tingimusi. Kaebajale määratud toetuseosa tagasi nõudmist ei saa käsitleda sanktsioonina, kuna see ei ole eraldiseisev karistusliku iseloomuga kohustus. RLS §-s 60 on ette nähtud riigilõivude suurused halduskohtumenetluses nõuete ja kaebuste esitamisel ja see paragrahv ei reguleeri toiminguid süüteomenetluses. Ringkonnakohus ei näe siinkohal ka võimalust käsitleda toetuse tagasinõudmist analoogia korras muu makse sissenõudmisena, kuna selle tulemuse rakendamine oleks RLS § 60 lg-t 4 arvestades kaebajale kahjulik. Seega ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebuselt tasutava riigilõivu arvutamiseks ei ole õige lähtuda RLS § 60 lg-st 4, vaid riigilõivu tuleb tasuda lähtudes RLS § 60 lg-st 1, mille kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõiv 20 eurot. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et RLS § 60 lg 6 kohaselt tuli kaebajal halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõiv 20 eurot.
7.Kohtute infosüsteemi andmetele tuginedes toetab eeltoodud seisukohta ka Tartu Ringkonnakohtu senine kohtupraktika, mille kohaselt on PRIA otsuseid puudutavates kohtuasjades apellatsioonkaebuste esitamisel riigilõivu tasumist nõutud tuginedes RLS § 60 lg-le 1. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks senist praktikat muuta.
8.Seega taotles kaebaja menetlusabi ja halduskohus lahendas kaebaja menetlusabi taotluse lähtudes ekslikul sellest, et kaebuse menetlusse võtmiseks tuleb tasuda riigilõiv 1050 eurot. Olukorras, kus kaebaja ei ole saanud kaaluda, kas ta 20 euro riigilõivu tasumiseks üldse menetlusabi taotleb ja kuidas taotlust põhjendab, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks asuda ise kaebaja menetlusabi taotlust uuesti lahendama. Ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1) ja kaebaja kaotaks seeläbi võimaluse menetlusabi taotluse lahendamise kontrolliks kõrgemas kohtus. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja õigusselguse huvides tühistab halduskohtu määruse tervikuna.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.