3-26-898 N.X-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 23.03.2026 vaideotsusele nr 5.2-3/1968-2 ühes kohustamis- ja tuvastamisnõudega Kaebaja – N.X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet Kaebuse tagastamine
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tagastada N.X-i kaebus.
2.Kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.07.01.2026 esitas N.X Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 114 ja § 117 tõlgendamise kohta, milles on mh märgitud, et taotluse eesmärk ei ole pensioni määramine, vaid saada selge ja põhjendatud seisukoht, kas N.X-i teenistuskäigu ja koondamise asjaolude juures tekib tal väljateenitud aastate pensioniõigus PPVS § 114 alusel (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 36 jj).
2.21.01.2026 vastas SKA N.X-ile kirjaga, et olemasolevate andmete kohaselt ei ole N.X-il õigust politseiametniku väljateenitud aastate pensionile käesolevalt (dtl 40 jj).
21.01.2026 esitas N.X vaide SKA 21.01.2026 toimingule ja eelnevale kirjavahetusele, mille SKA 23.03.2026 vaideotsusega rahuldamata jättis. Vaideotsuses selgitas SKA veelkord ena seisukohti PPVS § 114 tõlgendamise osas ning viitas ka varasemalt N.X-ile antud selgitustele sama küsimuses (dtl 52 jj).
4.26.03.2026 registreeriti Tallinna Halduskohus N.X-i kaebus SKA 23.03.2026 vaideotsusele nr 5.2-3/1968-2, milles kaebaja esitas järgmised nõuded: tühistada SKA
23.03.2026 vaideotsus nr 5.2-3/1968-2 (1); tuvastada, et kaebajal on PPVS § 1113 lõike 5 ja § 114 lõike 9 alusel väljateenitud aastate pensioniõigus (2).
5.30.03.2026 jättis kohus kaebuse käiguta ja palus kaebajal selgitada kaebuse eesmärki ja selle aluseks olevaid asjaolusid (dtl 64 jj).
6.30.03.2026 vastas kaebaja kohtunõudele ja selgitas, et jääb vaideotsuse vaidlustamise nõude juurde ning soovib esitada nõude SKA kohustamiseks uuesti vastama kaebaja 07.01.2026 pöördumisele. Kaebaja selgitas, milline on tema hinnangul preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks (dtl 69 jj).
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebuse saamisel kontrollib kohus selle lubatavust. Selleks teeb kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 120 sätestatud toimingud. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui ei esine aluseid kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 2).
8.Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale ka juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 2 1). Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (RKHKm nr 3-18-763/15, p 9; RKHKm nr 3-21- 980/24, p 11). Kohustamisnõue kaebaja 07.01.2026 pöördumisele uuesti vastamiseks
9.Kaebaja on 30.03.2026 esitanud nõude SKA kohustamiseks uuesti vastama kaebaja 07.01.2026 pöördumisele (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kohus tagastab selle nõude HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
10.Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. SKA on kaebaja taotlust käsitlenud kohaselt selgitustaotlusena, mis eeldas teabe analüüsi, lisateabe kogumist ja ka õigusalase selgituse andmist (MSVS § 2 lõike 2 punktid 1 ja 2). Kohus selgitab veelkord, et Põhiseaduse §-st 46 ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lõikest 1 tuleneb isikule õigus saada oma pöördumistele vastuseid. See hõlmab ka õigust, et saadud vastus on sisuline. MSVS ei reguleeri üksikasjalikult, mida peab vastus sisaldama. MSVS § 5 lõike 8 kolmanda lause kohaselt antakse selgitustaotlusele vastamisel isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorgan otsustab kaalutlusõiguse alusel, millisel viisil selgitustaotlusele vastata. Kui avaldaja ei ole rahul saadud vastuse sisuga, võib ta esitada uue selgitustaotluse. Seevastu juhul, kui selgitustaotlusele on jäetud üldse vastamata või on sellele vastatud üksnes osaliselt, saab kaebusega iseenesest nõuda adressaadi kohustamist pöördumisele vastata (nt TlnRnKm 20.05.2025, 3-25-1061, p 7 ja seal viidatud kohtupraktika).
11.Eelnevast tuleneb, et kohus ei saa käesolevas asjas hinnangut anda, kas SKA õiguslikud seisukohad PPVS § 1113 lõike 5 ja § 114 lõike 9 osas kaebajale antud vastuses on sisuliselt õiged. Kohus saab üksnes hinnata, kas kaebaja avaldusele on selles toodud küsimuste osas ammendavalt vastatud. Praegusel juhul nähtub, et kaebaja toob 07.01.2026 kirjas (dtl 36 jj) välja endaga seotud faktilised asjaolud ja tõlgenduse PPVS § 114 osas. Kaebaja toob välja ka kolm konkreetset küsimust (dtl 37 jj): Kas minu puhul, arvestades minu staaži ja koondamist, tekib väljateenitud aastate pensioniõigus PPVS § 114 alusel? (1); Kas Sotsiaalkindlustusamet
leiab, et minu pensioniõigus sõltub sellest, et ma oleksin pensioniõigusliku ea saabumisel teenistuses, kuigi teenistus lõpetati koondamise tõttu? (2); Kuidas kohaldub minu juhtumi puhul PPVS § 114 lõige 9, mille kohaselt pensioniõigus ei sõltu pensioniõigusliku ea eelneva teenistuse kestusest? (3).
12.SKA vastusest (dtl 40 jj ) nähtub, et SKA on kaebajale selgitanud, et „Seega tekib PPVS § 114 alusel õigus väljateenitud aastate pensionile politseiametnikul, kes oli PPVS jõustumisel (01.01.2010) piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses, kes on vahetult PPVS jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna ning kes oli 31.12.2019 seisuga politseiteenistuses ja kes läheb pensionile politseiteenistusest.“ Veel selgitab SKA, et „ PPVS § 111 (prim1) sätestab, et pensioniõigus tekib politseiametnikul. Politseiametnik on Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik (PPVS § 34 lg 1). Sotsiaalkindlustusametil ei ole PPVS § 111(prim1) sõnastust arvestades võimalik kõrvale kalduda tingimusest, et pensioniõigus tekib politseiametnikul ja asuda hindama seda, missugustel põhjustel toimus politseiteenistusest lahkumine. Seda tingimust ei muuda ka asjaolu, et Teid vabastati teenistusest koondamise tõttu. PPVS §-s 111(prim1) ega §-s 114 ei ole toodud erandeid pensioniõigusele politseiteenistusest lahkumisel koondamise tõttu.“. Lisaks on SKA selgitanud, et „Juhul kui Te asuks uuesti politseiteenistusse või sellega võrdsustatud teenistusse, siis kohaldub Teie pensioniõigusele PPVS §-s 111(prim1) sätestatu §-s 114 sätestatud erisustega. Politseiteenistusest väljateenitud aastate pensionile jäämisel ei sõltu politseiametniku õigus pensioniõigusliku ea saabumisele vahetult eelneva pideva politseiteenistuse staaži pikkusest (PPVS § 114 lõige 9).“ Eelnevast nähtub üheselt, et kaebaja kõikidele küsimustele on ühes viidetega normidele vastanud. Nagu kogus selgitas, vastamiskohustus ei ole hõlmatud kohustusega vastata taotleja eelistatud normitõlgendust kinnitaval viisil. Lisaks nähtub, et SKA on haldusmenetluses teinud asjaolude selgitamiseks täiendavaid päringuid (dtl 52 jj). Ka on SKA vastuseid kaebaja küsimustele täiendanud vaideotsuses (dtl 54 jj) ja lisaks viidanud varasematele selgitustele samas küsimsues (dtl 55). Vaideotsuse põhjendusi tuleb kohtul arvestada samaväärselt varasemalt antud põhjendustega (vt nt RKHKo 22.09.2022, 3-20-1548/31, p 15). Kokkuvõttes on kaebaja 07.01.2026 avaldusele piisavalt ammendavalt vastatud ja puuduvad küsimused, mis on ilmselgelt käsitlemata jäetud, mistõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
13.Üldjuhul ei ole pensioniõigusega seotud kaebuste puhul alust pidada riivet väheintensiivseks (PS § 28 lg 2, § 32). Praegusel juhul aga kirjale vastamise õigusvastasuse tuvastamine ja vastamiseks kohustamine ei muudaks olemasolevat õiguslikku olustikku, ei annaks kaebajale vahetult mingit täiendavat kasu ega paneks vastustajale kohustusi (vt TlnRnKo 18.04.2023 nr 3-23-94, p 12), kuna vastus selgitustaotlusele ei ole kaebaja pensioniõigust tuvastav või mittetuvastav haldusakt. Kaebaja on selgelt väljendatud eesmärki saada vastused enda küsimustele (PS § 14) ja seda et ta ei taotle pensioni määramist (dtl 36). Olukorras, kus kaebajale on haldusmenetluses vastatud, saab normide tõlgendusega seotud selgitustaotlusele vastamise osas riivet pidada väheintensiivseks. Riive intensiivsust vähendab seegi, et samasisulisi selgitusi on SKA kaebajale ka varasemalt andnud (dtl 55). Vaideotsuse tühistamise nõue
14.Kaebaja on esitanud SKA 23.03.2026 vaideotsuse tühistamise nõude. Kohus tagastab selle nõude HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel (kaebeõiguse puudumine).
15.Kohus selgitas 30.03.2026 kaebajale, et HKMS § 45 lõikes 4 on sätestatud, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. HKMS § 45 lõike 4 mõte seisneb selles, et vaidemenetluse tulemus (sh vaide rahuldamata jätmine või vaide
tagastamine) üldjuhul ei piira kuidagi täiendavalt isiku õigusi võrreldes piirangutega, mis tulenevad sellest haldusaktist või toimingust, mille peale isik vaide esitas. Eraldivõetuna vaideotsus, samamoodi nagu vaide tagastamine, vaide esitaja mingisuguseid subjektiivseid õigusi ei piira ega tekita talle uusi kohustusi. Vaidemenetlus on haldusesisene kaebemenetlus, mille läbiviimine ei saa olla eesmärk omaette. Kui vaie jääb põhjendamatult rahuldamata või sootuks läbi vaatamata, siis tuleb isikul oma õiguste tõhusaks kaitseks vaidlustada halduskohtus vaidega vaidlustatud haldusakt või toiming, mitte aga asuda vaidlustama vaidemenetluse tulemust. Vaideotsuse vaidlustamine koos vaide esemeks oleva haldusakti või toiminguga on seejuures lubatav eelkõige õigusselguse huvides (TlnRnKm 22.10.2025, 3-252425/7).
16.Kaebaja ei ole välja toonud, millisel viisil vaideotsus kaebaja õigus eraldiseisvalt rikub. Kaebaja täiendavalt esitatud põhjendused (dtl 69) on seotud SKA tõlgenduse sisulise õigusega ega ole vaide esemest (kirjale vastamine) sõltumatud. Pensioniõiguse tuvastamise nõue
17.Kaebaja on esitanud tuvastamisnõude tuvastamaks, et kaebajal on PPVS § 1113 lõike 5 ja § 114 lõike 9 alusel väljateenitud aastate pensioniõigus (HKMS § 37 lg 2 p 6). Selle nõude tagastab kohus HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel (kaebeõiguse puudumine).
18.Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2).
19.Kaebaja ei ole taotlust pensioni määramiseks esitanud ja on selgelt väljendanud, et ta seda ei soovi (dtl 366 jj). Kohus leiab jätkuvalt, et SKA vastuskiri ja vaideotsus ei tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Tegemist õigusnormile antud tõlgendusega selgituskohustuse täitmise raames, millest ei tulene kaebajale ühtegi õiguslikku tagajärge. Õiguslikke tagajärgi toob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, mis on adressaadile teatavaks tehtud või kätte toimetatud (HMS § 60 lg 1, 61 lg 1).
20.Praegusel juhul on kaebajal olemas tõhusad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks hilisemas menetluses. Kaebajal on penisoni taotluse esitamise korral võimalik keelduv otsus vaidlustada vaidemenetluses või üldises korras tühistamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 1). Ühes vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda esialgset õiguskaitset (HKMS § 249 lg-d 1 ja 2). Kohtu hinnangul ei saa jaatada SKA poolt õigusnormidele antavate tõlgenduste abstraktset vaidlustamisvõimalust sellises olukorras, kus kohtusse pöördumise õigus penisoniõiguse vaidlustamiseks tagab kaebajatele piisava õiguskaitse võimalus.
21.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõige 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. RVastS § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorgani. Haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks taotluse esitamine ei ole siiski kohustamisnõude rahuldamise eelduseks olukorras, kus ükski õigusakt ei näe ette taotluse esitamise kohustust. RVastS § 6 lg 3 ei ole asjassepuutuv juhtudel, kui haldusorgan peab haldusakti andma omal algatusel (vt ka RKHKm 07.12.2020, 3-19-2448, p 11; 17.06.2015, 33-1-81-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole praegu tegemist sellise olukorraga. PPVS § 1113 lõiketest 6 ja 7 tuleneb selgelt, et politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramiseks tuleb esitada taotlus. Asja juurde esitatud materjalidest nähtub selgelt, et kaebaja on SKA-ga olnud kirjavahetuses PPVS sätete tõlgendamise osas, kuid taotlust esitatud ei ole aj seda teha ei soovi (dtl 36).
22.Kokkuvõttes tuleb kaebajal pensioniõiguse saamiseks esitada SKA-l taotlus pensioni määramiseks ja keelduva otsuse korral on kaebajal õigus see otsus halduskohtus vaidlustada. Kaebaja 30.03.2026 kaebuse täienduses (dtl 70) väljatoodud eriline preventiivne huvi kirjeldab faktilisi asjaolusid ja kaebaja õiguslikku positsiooni, kuid ei selgita, miks ei ole kaebaja õigused piisavalt kaitstud kohases haldusmenetluses otsuse vaidlustamise järgselt. Kohtu hinnangul ei saa kohtupoolset järelkontrolli penisoniõigus olemasolu ja ulatuse üle pidada ebamõistlikuks. Halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu tegevuse üle toimub reeglina järelkontrollina ning kohus ei saa üldjuhul haldusorgani õigusvastast tegevust oma otsustega ennetada. Kui isik soovib kaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb tal lõpptulemus ära oodata. Kaebeõiguse piirang teenib ka haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe eesmärki, sest aitab tagada, et menetlus viiakse läbi mõistliku aja jooksul üleliigseid kulusid vältides (vt nt TlnRnKm 12.05.2022 nr 3-21-2594, p 13).
23.Eeltoodud põhjendustel ei ole kohtu jaoks äratuntav kaebaja eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Täiendavad selgitused
24.HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
25.Kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot ei kuulu tagastamisele, kuna kaebuse tagastamise aluseks on HKMS § 121 lõikes 2 toodu (HKMS § 104 lg 5 p 2).
26.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.