3-26-898/4 - Sotsiaalõigus - Pensionid - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

5.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 15.04.2026 määrusega. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1) või kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21 ). Kohustamisnõue Nõue kohustada SKA-d uuesti vastama kaebaja 07.01.2026 pöördumisele tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline. SKA pidas kaebaja taotlust õigesti selgitustaotluseks, sest see eeldas teabe analüüsi, lisateabe kogumist ja õigusalase selgituse andmist (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p-d 1 ja 2). Põhiseaduse (PS) §-st 46 ja MSVS § 5 lg-st 1 tuleneb isikule õigus saada oma pöördumistele vastuseid. Vastus peab olema sisuline, kuid MSVS ei reguleeri üksikasjalikult, mida vastus peab sisaldama. MSVS § 5 lg 8 kolmanda lause kohaselt antakse selgitustaotlusele vastamisel isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorgan otsustab kaalutlusõiguse alusel, millisel viisil selgitustaotlusele vastata. Kui avaldaja ei ole rahul saadud vastuse sisuga, võib ta esitada uue selgitustaotluse. Seevastu juhul, kui selgitustaotlusele on jäetud üldse vastamata või on sellele vastatud üksnes osaliselt, saab kaebusega iseenesest nõuda adressaadi kohustamist pöördumisele vastata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2025 määrus nr 3-25-1061, p 7 ja seal viidatud kohtupraktika). Eelnevast tuleneb, et kohus ei saa anda siinses asjas hinnangut, kas SKA õiguslikud seisukohad PPVS § 1113 lg 5 ja § 114 lg 9 kohaldamise kohta on kaebajale antud vastuses sisuliselt õiged. Kohus saab hinnata, kas kaebaja avalduses toodud küsimustele on ammendavalt vastatud. Kaebaja tõi 07.01.2026 pöördumises välja endaga seotud faktilised asjaolud ja tõlgenduse PPVS § 114 kohta. Kaebaja esitas kolm konkreetset küsimust: 1) kas kaebajal tekib, arvestades tema staaži ja koondamist, õigus väljateenitud aastate pensionile PPVS § 114 alusel; 2) kas SKA arvates sõltub kaebaja pensioniõigus sellest, et ta oleks pensioniõigusliku ea saabumisel teenistuses, kuigi teenistussuhe lõpetati koondamise tõttu; 3) kuidas kohaldub kaebaja juhtumi puhul PPVS § 114 lg 9. SKA on 21.01.2026 kirjas ja 23.03.2026 vaideotsuses neile küsimustele ammendavalt vastanud ühes viidetega asjakohastele õigusaktidele. Üldjuhul ei ole pensioniõigusega seotud kaebuste puhul alust pidada kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks (vt PS § 28 lg 2, § 32). Praegusel juhul ei muudaks aga kirjale vastamise 2(4)

3-26-898 õigusvastasuse tuvastamine ja uueks vastamiseks kohustamine olemasolevat õiguslikku olustikku, ei annaks kaebajale vahetult mingit täiendavat kasu ega paneks vastustajale kohustusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 määrus nr 3-23-94, p 12), kuna vastus selgitustaotlusele ei ole kaebaja pensioniõigust tuvastav või mittetuvastav haldusakt. Kaebaja on pöördumises selgelt väljendatud eesmärki saada vastused enda küsimustele ja kinnitanud, et ta ei taotle pensioni määramist. Olukorras, kus kaebajale on vastatud, saab normide tõlgendusega seotud selgitustaotlusele vastamise osas pidada riivet väheintensiivseks. Riive intensiivsust vähendab seegi, et SKA on andnud kaebajale samasisulisi selgitusi ka varem. Vaideotsuse tühistamise nõue Nõue tühistada 23.03.2026 vaideotsus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Vaidemenetluse tulemus (sh vaide rahuldamata jätmine või vaide tagastamine) üldjuhul ei piira täiendavalt isiku õigusi võrreldes piirangutega, mis tulenevad sellest haldusaktist või toimingust, mille peale isik vaide esitas. Kui vaie jääb põhjendamatult rahuldamata või läbi vaatamata, tuleb isikul oma õiguste tõhusaks kaitseks vaidlustada halduskohtus vaidega vaidlustatud haldusakt või toiming, mitte vaidemenetluse tulemust. Vaideotsuse vaidlustamine koos vaide esemeks oleva haldusakti või toiminguga on lubatav eelkõige õigusselguse huvides (Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2025 määrus nr 3-25-2425). Kaebaja ei ole välja toonud, millisel viisil rikub vaideotsus eraldiseisvalt tema õigusi. Kaebaja põhjendused on seotud SKA tõlgenduse sisulise õigusega ega ole sõltumatud vaide esemest (kirjale vastamine). Pensioniõiguse tuvastamise nõue Kaebaja nõue tuvastada, et tal on PPVS § 1113 lg 5 ja § 114 lg 9 alusel õigus väljateenitud aastate pensionile tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja ei ole esitanud taotlust pensioni määramiseks ja on selgelt väljendanud, et ta praegu seda ka ei soovi. Kohus leiab, et SKA vastuskiri ja vaideotsus ei tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Tegemist õigusnormile antud tõlgendusega selgituskohustuse täitmise raames, millest ei tulene kaebajale ühtegi õiguslikku tagajärge. Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, mis on adressaadile teatavaks tehtud või kätte toimetatud. Kaebajal on olemas tõhusad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks hilisemas menetluses. Kui kaebaja esitab tulevikus avalduse pensioni määramiseks, on tal võimalik esitada SKA keelduva otsuse peale vaie haldusorganile või tühistamiskaebus halduskohtule (HKMS § 37 lg 2 p 1). Koos vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda esialgset õiguskaitset (HKMS § 249 lg-d 1 ja 2). Sellises olukorras ei ole kaebajal õigust vaidlustada praegu abstraktselt SKA poolt õigusnormidele antavat tõlgendust. Kaebaja 30.03.2026 kaebuse täienduses välja toodud preventiivne huvi kirjeldab faktilisi asjaolusid ja kaebaja õiguslikku positsiooni, kuid ei selgita, miks ei ole kaebaja õigused piisavalt kaitstud võimalusega vaidlustada pensioni määramise või määramata jätmise kohta tehtud otsust. Halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu tegevuse üle toimub reeglina järelkontrollina ning kohus ei saa üldjuhul haldusorgani õigusvastast tegevust oma otsustega ennetada. See puudutab siinse vaidluse asjaoludel ka pensioniõiguse olemasolu ja ulatust. Kui isik soovib kaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb tal lõpptulemus ära oodata. 3(4)