Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on hageja ja Nordcode Ehitus OÜ vahel on 29.01.2025 sõlmitud kliendikaardi leping nr 128224, mille objektiks on kliendile müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse ostjale tanklast Olerexi krediitkaartide alusel. Lepingu üldtingimuste p 3.6. kohaselt tasub klient kaardiga sooritatud ostude eest arvel näidatud ulatuses ja maksetähtajaks ülekandega või sularahas Olerexi kassas. 29.01.2025 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu kliendikaardi lepingust nr 128224 tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 4000 eurot. Klient on jätnud tasumata kaks põhiarvet, mille tasumise tähtpäev on möödunud ja klient ei ole seega oma lepingulist kohustust tähtaegselt täitnud. Tasumata on 31.08.2025 arve nr 50511753760 maksetähtajaga 15.09.2025 summas 1407,76 eurot ning 30.09.2025 arve nr 50511765849 maksetähtajaga 15.10.2025 summas 1061,10 eurot. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Varasemalt maksekäsu kiirmenetluses püüdis kohus menetlusdokumente kostjale kätte toimetada e-posti aadressile xxx, kuid võlgnik kättesaamist ei kinnitanud. Rahvastikuregistri järgse elukoha xxx asuva korteriomandi omaniku abikaasa on 28.11.2025 kohtule kinnitanud, et võlgnik ei ela enam antud aadressil. Rahvastikuregistris lisa-aadressiks märgitud xxx korteromanik on kinnitanud 28.11.2025 kohtule, et võlgnik ei ela antud aadressil, omanik ostis juba kolm aastat tagasi selle korteri. Politsei kinnitusel nimetas isik seisuga 13.03.2024 oma elukohaks xxx kuid Rahvastikuregistri järgi alates 26.08.2024 kehtetu. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 24.03.2026 ning see loeti kättetoimetatuks 09.04.2026. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (29.04.2026) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Siiski peab kohus oluliseks märkida, et hageja on esitanud 14.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X ja Nordcode ehitus OÜ vastu 2643,31 euro saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks. Kohus koostas 17.11.2025 makseettepaneku, mis on võlgnikule Nordcode ehitus OÜ loetud kätte toimetatuks 28.11.2025 äriregistris registreeritud e-postil [email protected] Võlgnik vastuväidet ei esitanud. Võlgniku Nordcode ehitus OÜ suhtes tegi kohus 04.02.2026 maksekäsu, millega kohustas võlgnikku Nordcode ehitus OÜ tasuma avaldajale aktsiaselts Olerex põhinõudeid summas 2468,86 eurot ja kõrvalnõudeid summas 478,12 eurot ning hüvitama riigilõivu 119,85 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-le 4 kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja on hagiavalduses p.2.1.selgitanud, et käenduslepingu punkti 1.2 kohaselt vastutab käendaja võlausaldaja ees müügilepingu täitmise eest solidaarselt võlgnikuga, kuid mitte suuremas ulatuses kui käenduslepingus sätestatud rahaline maksimumsumma (dtl 32). Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 4 000 eurot. Seega saab kohus rahuldada hagi kostja suhtes solidaarselt ning kokku koos põhivõlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui 4000 eurot. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 490 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 490 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.