Võlgnik: BonCredit OÜ (registrikood 12649740), seaduslik esindaja D.P Ajutine pankrotihaldur: Toomas Saarma (e-post XXX)
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse kirjalik menetlus
menetluse
lõpetamine
raugemisega,
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada BonCredit OÜ (registrikood 12649740) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril on kohustus BonCredit OÜ likvideerida ja registrist kustutada.
3.Pärast BonCredit OÜ registrist kustutamist vabastada Toomas Saarma ajutise pankrotihalduri kohustustest.
4.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Toomas Saarma tasuks 3201,28 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult BonCredit OÜ ajutise pankrotihalduri Toomas Saarma kasuks.
6.Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Toomas Saarmale kindlaksmääratud ajutise pankrotihalduri tasust 1000,40 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa OÜ Haldur arvelduskontole xxx.
7.Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade pankrotimenetluse raugemise kohta.
8.Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja võivad esitada määruskaebuse pankrotiavalduse menetluse lõpetamise peale. Kui määruskaebuse esitab võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest arvates. Määruskaebuse võib esitada ka pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul.
ASJAOLUD
1.BonCredit OÜ (võlgnik) esitas 29.09.2024 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 03.10.2024 määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma.
2.Ajutine haldur esitas 23.10.2024 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub teadaolev vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 14 240,95 eurot. Majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik, ettevõtte tegevus on lõppenud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur oli seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3200 eurot.
3.Kohus määras 24.10.2024 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3200 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 08.11.2024. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes. Nõutud summat deposiiti ei tasutud.
4.Kohus tegi 11.11.2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 25.11.2024, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu
5.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
6.Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 14 240,95 eurot, kuid vara puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
7.Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
8.Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on
võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
9.Ajutine haldur on esitanud taotluse, et kohus määraks võlgniku dokumentide hoidja. ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust nähtuvalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses ettenähtud. Menetluskulud
10.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.
11.Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
12.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2624 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 16 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 164 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2624 eurot, koos käibemaksuga 3201,28 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 1 1). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
13.PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.
14.Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
15.Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tasu 16 tunni (alustatud pooltunde 32) eest summas 1056 eurot (32 x 33), kuid seadusest tuleneva piirmäära tõttu tuleb tasu hüvitada maksimaalses lubatud summas 820 eurot, s.o koos käibemaksuga 1000,40 eurot.
16.Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et osa sellest (summas 1000,40 eurot) hüvitatakse ajutisele pankrotihaldurile riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.