Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-7367
Kohtuasi
N.N-i ja S.Q avaldus L.B vastu lähenemiskeelu, viibimiskeelu ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks, kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ning mittevaralise kahju väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. juuli 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
L.B määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: N.N (isikukood XXX) Avaldaja: S.Q (isikukood XXX) Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Puudutatud isik: L.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santasev
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15. juuli 2025. a määruse resolutsioon avalduste rahuldamise osas muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Harju Maakohtu 15. juuli 2025. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus jättis N.N-i ja S.Q avaldused viibimis- ja lähenemiskeelu kohaldamise nõuetes rahuldamata.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud L.B kanda.
5.Määrata N.N-i ja S.Q menetluskulude rahaliseks suuruseks 186 eurot ning mõista see L.B-lt N.N-i ja S.Q kasuks välja.
2-24-7367 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.N.N (avaldaja I) ja S.Q (avaldaja II) (koos avaldajad) esitasid 09.05.2024 Harju Maakohtule L.B (puudutatud isik) vastu avalduse lähenemiskeelu, viibimiskeelu ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks, kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ning mittevaralise kahju väljamõistmiseks.
1.1.Avalduse kohaselt kuulub avaldajatele XXX asuv kinnisasi, kus avaldajad oma perega elavad. Avaldajad ja puudutatud isik on naabrid. Puudutatud isik tegi avaldajate maja ehitustööd. Poolte vahel tekkis vaidlus tööde maksumuse üle. Alates detsembrist 2023 tegeleb puudutatud isik aktiivselt väljapressimisega ja ähvardab avaldajaid. Puudutatud isiku pahatahtlikud tegevused intensiivistusid 2024. aasta veebruaris-märtsis. Näiteks keeras puudutatud isik avaldajate maja vee kinni, viskas oma aiast kivi vastu avaldajate maja, saatis massiliselt SMS-e ja e-kirju ning helistas, karjus. Puudutatud isik jätkas pahatahtlikku tegevusega ka mais, saates avaldajatele taas SMS-e, sh öösel. Puudutatud isiku saadetud sõnumid häirivad ja koormavad avaldajaid. Sõnumid sisaldavad laimu ja solvamisi ning ähvardusi enesetapu sooritamiseks. Lisaks paigaldas puudutatud isik avaldajate aeda sildi, millele kirjutatud tekstis nõuab avaldajatelt võla tasumist.
1.2.Puudutatud isiku tegevuse tõttu on avaldajate ööuni häiritud, neil on hirm enda elu pärast. Puudutatud isik rikub avaldajate õigust eraelu puutumatusele. Puudutatud isiku tegevused tekitavad avaldajate perele moraalset kahju, maine kahju ja palju negatiivseid läbielamisi.
1.3.Avaldajad paluvad kohaldada puudutatud isiku suhtes järgmisi abinõusid: - keelata puudutatud isikul läheneda avalikus kohas avaldajatele lähemale kui 50 m; - keelata puudutatud isikul läheneda avaldajate kinnisasjale lähemale kui 50 m; - keelata puudutatud isikul mistahes suhtlus avaldajatega (SMS, Facebook, whatsapp jmt), v.a e-kirjade saatmine aadressile XXX; - lõpetada ja edaspidi hoiduda kivide või muude esemetega avaldajate vara vastu vandaalitsemisest; - lõpetada ja edaspidi hoiduda avaldajate maale esemete paigutamisest avaldajate nõusolekuta; - lõpetada ja edaspidi hoiduda muul moel avaldajate ründamisest (näiteks vee kinni keeramine või muu eluks vajaliku ressursi piiramine); - lõpetada ja edaspidi hoiduda ähvardamisest, sõimamisest, solvamisest ning muul viisil verbaalselt või kirjalikult ahistamisest, sealhulgas kolmandate isikute juuresolekul; -
lõpetada ja edaspidi hoiduda karjumisest ning muul viisil avaldajate rahu häirimisest nii päevasel kui ka öisel ajal.
2-24-7367
1.4.Seoses avaldajate õiguste rikkumisega palub iga avaldaja mõista puudutatud isikult välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Puudutatud isiku seisukohad
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.
2.1.Avaldus on esitatud pahatahtlikult eesmärgiga vältida võla tasumist ja raskendada võlaga seotud läbirääkimisi. Avaldajate väited igasuguse füüsiliste või verbaalsete rünnakute kohta on alusetud ja tõendamata.
2.2.Lähenemiskeelu rakendamiseks ei ole alust. Subjektiivne soov või rahulolematus ei saa olla selleks piisav. Ka viibimiskeelu kohaldamine ei ole põhjendatud. Avaldajad ja puudutatud isikud elavad naaberkinnisasjadel ning viibimiskeelu seadmine piirab puudutatud isiku õigust vabalt vallata, kasutada ja käsutada oma kinnisasja.
2.3.Puudutatud isik saatis sõnumeid, et meenutada võlgnikule kohustuse täitmist. Meeldetuletuste edastamine ei ole õigusvastane. Taotlus keelata puudutatud isikul igasugune suhtlus avaldajatega on põhjendamata. Avaldajad ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid ega õiguslikke aluseid, mis õigustaksid sedavõrd ulatuslikku piirangut.
2.4.Avaldajad ei ole mittevaralise kahju nõuet piisavalt põhjendanud. Avaldajate väited on üldsõnalised, tõendamata ning puudub selge seos konkreetse teo ja väidetava kahju vahel. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt. Kohus rahuldas avaldajate I ja II avalduse suhtlemiskeelu kohaldamiseks ja keelas puudutatud isikul avaldajatega ühenduse võtmise mistahes sidevahendite (telefon, SMS, Whatsapp, sotsiaalvõrgustik jmt) kaudu, v.a. e-kirjade saatmine aadressil XXX. Kohus rahuldas avalduse kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ning kohustas puudutatud isikut lõpetama ja edaspidi hoiduma järgnevate tegevuste tegemisest: kivide või muude esemetega kinnisasja kahjustamine; kinnisasjale esemete paigutamine avaldaja I või II loata; kinnisasjal vee või muu eluks vajaliku ressursi piiramine; avaldaja I ja II ähvardamine, sõimamine, solvamine või muul viisil verbaalselt või kirjalikult ahistamine, sh kolmandate isikute juuresolekul; avaldajate peale karjumine või muul viisil nende rahu häirimine nii päevasel kui ka öisel ajal. Kohus mõistis puudutatud isikult kummagi avaldaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. Kohus rakendas nimetatud piiranguid tähtajaga kolm aastat. Avaldused viibimis- ja lähenemiskeelu kohaldamiseks jäid rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.
3.1.Määruse põhjenduste kohaselt on avaldajate 21.01.2025 esitatud videosalvestised saadud seadust rikkudes, mistõttu jäävad need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel arvestamata.
3.2.Avaldajate nõude aluseks on TsMS § 544 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055. Avaldajate elukohale viibimiskeelu kohaldamine on puudutatud isikut ebamõistlikult koormav. Lähenemiskeelu kohaldamise eeldused on täitmata.
3.3.1.Kohus tuvastas asjas kogutud tõendite alusel (sh menetlusosaliste ärakuulamised), et puudutatud isik saatis avaldajatele massiliselt solvavate, ähvardavate, laimu ning ebatsensuurseid väljendeid sisaldavate sisuga kirju ning võttis avaldajatega ühendust telefoni teel. Puudutatud isik otsib avaldajatega kontakti ning saadab seejuures solvava ja ähvardava sisuga kirju. Kirjavahetusest nähtub, et puudutatud isik on avaldajate suhtes äärmiselt vaenulik, negatiivselt meelestatud ning süüdistav. Puudutatud isik rikkus oma käitumisega kummagi avaldaja õigust eraelu kaitsele (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046). Puudutatud isik tekitas mõlemale avaldajale õigusvastaselt kahju. Avaldajate õiguste rikkumine on olnud pikaajaline. Suhtlemiskeelu kohaldamine tagab avaldajatele rahu ja eraelu puutumatuse. Kuivõrd puudutatud isik on rikkunud avaldajate õigusi, on alust arvata, et rikkumine võib ka tulevikus korduda. Avaldajad ei pea puudutatud isiku käitumist taluma (VÕS § 1055 lg 2).
3.3.2.Võlasuhte olemasolul on võlausaldajal ja võlgnikul eelduslikult vajalik suhelda. Samas tuleb omavahelises suhtluses jääda viisakaks ja teise poole õigusi mitte rikkuda. Võlaga seotud kirjade saatmine öisel ajal ei ole õigustatud. Võla meeldetuletuste edastamine ei ole iseenesest õigusvastane ja avaldajad ei ole kohustatud sõnumitele või kirjadele kohe vastama, samas ei peaks suhtlus toimuma ebaviisakas vormis ning öisel ajal avaldajate öörahu häirides.
3.3.3.Suhtluskeelu kohaldamine taotletud viisil on proportsionaalne, kaitseb avaldajate huve ega riku puudutatud isiku huvisid ülemäära. Keeld ei välista täielikku suhtlust puudutatud isiku ja avaldajate vahel. Vajadusel on pooltevaheline suhtlus võimalik e-posti kaudu.
3.4.Taotlus kohaldada avalduses nimetatud abinõusid kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks on põhjendatud.
3.4.1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 08.03.2024 vastuskiri, mille kohaselt teatakse avaldajale I, et piirkonnapolitseinik vestles naabriga avaldaja I teatatud tegevuste (veekraani kinni keeramine ja kiviga maja viskamine) osas ning hoiatas naabrit süütegude toimepanemise eest, kinnitab kaudselt avaldajate istungil esitatud väiteid nende õiguste rikkumise kohta puudutatud isiku poolt. Avaldajad esitasid kohtule videosalvestuse, kust on näha puudutatud isiku viibimist pimedal/öisel ajal avaldajate aias.
3.4.2.Avaldajad tõendasid, et puudutatud isik paigaldas aprillis 2024 oma kinnisasjale suunaga avaldajate maja poole võla maksmist nõudva sildi. Hiljem tõstis puudutatud isik sildi ka avaldajate kinnisasjale ning seejärel jälle oma kinnisasjale. Avaldaja I sõnul paigaldas puudutatud isik sildi demonstratiivselt ajal, mil avaldajatel olid külalised. Avaldaja II andis 27.11.2024 istungil seletusi selle kohta, et puudutatud isiku suhtlus ei ole seotud ainult kinnisasjadega, puudutatud isik röögib, jälgib, ähvardab.
3.4.3.Puudutatud isik rikkus võlga nõudva sildi paigaldamise, avaldajate maja pihta kivi viskamise ning veekraani kinnikeeramisega, samuti solvamise, ähvardamise, karjumisega (sh öisel ajal) kummagi avaldaja õigust eraelu kaitsele ja kodu puutumatusele. Puudutatud isik põhjustas avaldajatele õigusvastaselt kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046). Avaldajatel on õigus taotleda kahju tekitava tegevuse keelamist VÕS § 1055 lg 1 alusel.
3.4.4.Puudutatud isiku väitel on tema käitumine olnud seotud sellega, et avaldajad on talle võlgu ning ignoreerivad puudutatud isikut. Vaidlus võla üle ei ole lahenenud. Kuivõrd puudutatud isik ei pea oma tegevusi rikkumisteks ja tema hinnangul on tegemist üksnes võla sissenõudmise ja tähelepanu saamisega, ei ole alust arvata, et ta oma käitumist muudaks. Seda arvestades esineb oht, et puudutatud isik võib tulevikus jätkata avaldajatele õigusvastaselt kahju tekitamist. Seetõttu tuleb kohaldada abinõusid avaldajate kodu ja eraelu kaitseks.
2-24-7367 Andmeid sellest, et avaldajad peaksid puudutatud isiku käitumist taluma, ei ole esitatud. Isikuõiguste rikkumist takistavaid abinõusid tuleb kohaldada kolmeks aastaks.
3.4.5.Puudutatud isik rikkus avaldajate eraelu, sh kodu puutumatust ja põhjustas avaldajatele õigusvastaselt kahju. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega on avaldajatel õigus nõuda puudutatud isikult mittevaralist kahju. Puudutatud isikult tuleb siinsetel asjaoludel kummagi avaldaja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada osas, millega avaldused rahuldati ja teha uus määrus, millega jätta avaldused rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta solidaarselt avaldajate kanda.
4.1.Kaebuse kohaselt rikkus kohus määruse põhjendamiskohustust. Kohus ei tuvastanud, et väidetav õigusrikkumine oleks aset leidnud, oleks olnud kestva iseloomuga ning esineks põhjendatud oht, et õigusrikkumine võiks korduda. Avaldajad ei ole esitanud ühtegi veenvat ega objektiivselt kontrollitavat tõendit väidetavate tegude toimepanemise kohta. Kohus tugines üksnes avaldajate kohtuistungil antud suulistele selgitustele.
4.2.Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 1055 lg 2. Avaldajate ja puudutatud isiku vahel on vaidlus võla üle. Seega ei saa puudutatud isiku tegevust võla meelde tuletamisel käsitada lubamatu sekkumisena avaldajate eraellu.
4.3.Kohus jättis avaldajate videosalvestised õigesti tõendina arvestamata. Seda arvestades ei saanud kohus hiljem oma muudes järeldustes videosalvestistele viidata ega neile tugineda.
4.4.Olukorras, kus kohus leidis, et avaldajate väited ei ole veenvad ega toeta lähenemiskeelu kohaldamist, ei ole arusaadav, mis õiguslikul ja faktilisel alusel otsustas maakohus siiski puudutatud isiku tegevust piirata.
4.5.Määrusest jääb ebaselgeks, milliseid kirju pidas kohus solvavateks, ähvardavateks või laimavateks ning millised kirjad sisaldasid ebatsensuurseid väljendeid. Puudutatud isiku kirjad võisid olla küll emotsionaalsed, kuid need saadeti olukorras, kus avaldajad õigustamatult keeldusid puudutatud isikule võla tasumisest.
4.6.Avaldajate kohtuistungil antud selgitused ei lange kokku kohtule esitatud tõenditega. Maakohus ei ole sellele vastuolule tähelepanu pööranud.
4.7.Kohus ei selgitanud ega põhjendanud, milles seisnes puudutatud isiku väidetav avaldajate eraellu sekkumine. Kohtu seisukohast tuleneb justkui etteheide puudutatud isikule selle eest, et ta julges võlgnikelt nõuda oma rahalise nõude täitmist.
4.8.Kuna täidetud ei ole suhtlemiskeelu kohaldamise ega kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõuete eeldused, puudub alus ka mittevaralise kahju hüvitamiseks.
5.Avaldajad määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-24-7367
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi.
8.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab puudutatud isik maakohtu määrust osas, millega maakohus avaldajate avaldused rahuldas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis avaldajate avaldused rahuldamata viibimis- ja lähenemiskeelu kohaldamise nõuetes. Maakohtu määrus on seega viidatud osas TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.
9.Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas maakohus rahuldas õigesti avaldajate avaldused suhtlemiskeelu kohaldamise, kahju tekitava tegevuse lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes. Maakohtu järeldus, et puudutatud isik tekitas avaldajatele õigusvastaselt kahju, mistõttu on avaldajate nõuded TsMS § 544 lg 1 ning VÕS § 1055 lg 1 ja § 134 lg 2 alusel põhjendatud, on lõppastmes õige. Samas on osaliselt ka õige määruskaebuse etteheide, et maakohus ei ole oma järeldusi piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku etteheitega osas, mis puudutab suhtlemiskeelu nõude eelduste hindamisel puudutatud isiku saadetud kirjade sisust tehtud järelduste nõuetekohaselt põhjendamata jätmist. Sellega rikkus maakohus kohtumääruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2). Samas ei viinud see eksimus ebaõigete järelduste tegemiseni. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse vastavaid põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
10.TsMS § 544 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise korral võib muu hulgas nõuda teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
11.Maakohus tuvastas VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud eelduste esinemise õigesti. Üksnes asjaolu, et kohus ei pidanud avaldajate väiteid piisavaks lähenemis- ja viibimiskeelu kohaldamiseks, ei tähenda seda, et põhjendatud ei ole ka suhtlemiskeelu kohaldamine ega kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks kohustamine. Puudutatud isik tekitas avaldajatele õigusvastaselt kahju, rikkudes oma käitumisega avaldajate õigust eraelu kaitsele. Puudutatud isiku tegevus oli pikaajaline ning avaldajad ei pea sellist käitumist taluma. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
12.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse etteheitega nagu oleks maakohus tuginenud üksnes avaldajate suulistele selgitustele. Määrusest nähtub, et maakohus tugines asjaolude tuvastamisel ka puudutatud isiku saadetud kirjadele, PPA vastuskirjale, avaldajate esitatud fotodele ja videosalvestisele. Seejuures ei ole õige määruskaebuse etteheide, nagu oleks maakohus asjaolude tuvastamisel arvestanud videosalvestisi, mida kohus ise eelnevalt lubamatuks pidas. Videosalvestist, millele maakohus vaidlustatud määruse p-s 10.4 viitab
2-24-7367 (video dtl 2), ei pidanud kohus määruse p-s 3.10 lubamatuks (videod dtl-d 206, 209–211 ja 214).
13.Puudutatud isik leiab, et maakohtu määruse põhjendused ei ole piisavad, sest kohus ei hinnanud avaldajate selgituste usaldusväärsust võrreldes konkreetsete dokumentaalsete tõenditega. Määruskaebuses viitab puudutatud isik aga vaid ühele vastuolule avaldajate ütluste ja dokumentaalsete tõendite vahel. See puudutatud isiku etteheide ei vasta aga tõele. Puudutatud isiku väite kohaselt avaldasid avaldajad 27.11.2024 istungil, et „aprillis hakkasid SMS-id, mis kestsid juunini“, kuid maakohus viitab määruses SMS-idele, mis pärinevad üksnes aprillikuust. Kolleegium juhib tähelepanu, et vaidlustatud määruse p-s 9.1 viitab maakohus SMS-idele, mis pärinevad nii aprillist, maist kui ka juunist (vt aprillis saadetud SMS-id, dtl-d 22–25 ja 123–125; mais saadetud SMS-id, dtl 5 ja 125; juunis saadetud SMS-d, dtl 125). Seega ei vasta puudutatud isiku väide avaldajate ütluste ebausaldusväärsuse kohta tõele. Muid sellekohaseid konkreetseid etteheiteid, millest võiks järeldada avaldajate selgituste ebausaldusväärsus, määruskaebuses esitatud ei ole.
14.Õige on maakohtu järeldus, et puudutatud isiku saadetud kirjad (SMS-id) olid solvavad, ähvardavad, laimavad ja sisaldasid ebatsensuurseid väljendeid. Samas on õige määruskaebuse etteheide, et maakohtu põhjendustest ei nähtu, milliseid konkreetseid kirju pidas kohus solvavateks, ähvardavateks või laimavateks ning millised kirjad sisaldasid ebatsensuurseid väljendeid. Üksnes tõenditele viitamine ei ole piisav, sest nii ei ole võimalik aru saada, millised konkreetsed järeldused kohus mingist kindlast kirjast teinud on. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi ja tuvastab, et puudutatud isiku saadetud kirjad sisaldasid ähvardusi enda ära tapmise kohta („minu surm on teie süü!!!“, dtl 4; „täksin ennesetapu teodtada just sinu parast..“ dtl 23; „varsti saate õnelukuks kui suren“, „Minu surm saab teie pere needuseks“ dtl 24). Ka olid puudutatud isiku kirjad solvavad ja laimavad, sest puudutatud isik nimetas avaldajaid korduvalt petisteks, samuti varasteks ning inimesteks, kes on õnnelikud teise inimese surma üle (nt „Teie pere ei hooli ja sülitab teiset peale et olla õnelikk. Varsti saate õnelukuks kui suren“ dtl 24; „ XXX suri ifarkiti. Ei suutud üle elalada Q pdtust )). Laszele ütlete, et naaber suri sesst ei maksnudud aret maja egituse eeest“ dtl 25; „Oled kaval petis !!! Kui palju aksab sõa värdiad!.? Ise oled petis [..] dtl 124; „Petsite välja töö ja raha“, „Minu jaoks olete vargad“ dtl 125; „Vaatan ja loen kirjavahetust ja saan aru et tegeimist on värdiaga!“ dtl 126)). Ringkonnakohtu hinnangul on sõna „värdjas“ olukorda arvestades ebatsensuurne sõnakasutus.
15.Määruskaebuse etteheited, et puudutatud isiku kahju tekitav tegevus ei ole tõendatud, ei ole õige. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtule tõendite hindamise ja nendest tehtud järelduste osas. Kolleegium nõustub maakohtuga ega pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659)). Õige on maakohtu osundatu, et PPA vastuskiri tõendab kaudselt avaldajate väiteid puudutatud isiku õigusvastase tegevuse kohta. PPA vastuskirja sisu haakub avaldajate ütlustega aset leidnud sündmuste kohta. Ka kohtule esitatud pildid puudutatud isiku kinnisasjal olevatest punastest telliskividest ning äravahetamiseni sarnase punase telliskivi paiknemine avaldajate kinnisasjal, haakuvad avaldajate ütlustega, et puudutatud isik viskas avaldajate maja kiviga (dtl-d 16 ja 17). Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik paigaldas 2024. aasta aprillis oma kinnisasjale võla maksmist nõudva sildi. Ringkonnakohtule on usutav, et puudutatud isik viis selle sildi hiljem ka avaldajate kinnisasjale. Seda, et puudutatud isik on varem pimedal ajal avaldajate kinnisasjal viibinud, tõendab videosalvestis (dtl 2). Seega, arvestades asjas esitatud tõendeid kogumis, on ringkonnakohtule usutav, et puudutatud isik keeras avaldajate maja veekraani kinni, viskas avaldajate maja kiviga ja paigaldas avaldajate kinnisasjale sildi.
2-24-7367
16.Määruskaebuse etteheide, et maakohus jättis tähelepanuta VÕS § 1055 lg 2, ei vasta tõele. Maakohus leidis nii suhtlemiskeelu kohaldamise kui kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude hindamisel, et avaldajad ei pidanud puudutatud isiku käitumist taluma. Seejuures nõustub kolleegium maakohtuga, et puudutatud isiku väited selle kohta, et avaldajad on jäänud ehitustööde eest võlgu ning puudutatud isikul on õigus nõuda võla tasumist, ei õigusta rikkumist. Puudutatud isiku käitumist ei saa pidada pelgalt tavapäraseks võla meelde tuletamiseks nagu määruskaebuses leitakse. Puudutatud isik saatis avaldajatele massiliselt kirju, sh hilisõhtusel/öisel ajal ja varahommikul (vt nt SMS laupäeval kell 05.16, dtl 5; kell 04.20 vähemalt 16 sisuta SMS-i, dtl 19; vähemalt 21 SMS-i alates kella 22.36 õhtul, dtl-d 23– 25). Samuti helistas puudutatud isik 43 minuti jooksul 29 korda (dtl 20). Puudutatud isik keeras avaldajate veekraani kinni, viskas avaldajate maja kiviga ning paigaldas avaldajate kinnisasjale võla maksmist nõudva sildi (vt ka määruse p 15). Sellist käitumist ei saa pidada pelgalt subjektiivseks ebamugavustunde tekitamiseks. Puudutatud isik riivas põhjendamatult avaldajate õigust eraelu kaitsele. Arvestades, et puudutatud isiku selline tegevus kestis aprillikuust kuni juunikuuni ei saa seda pidada lühiajaliseks, nagu leitakse määruskaebuses. Kuna puudutatud isik ei mõistnud oma tegevuse õigusvastasust (sh ei mõista seda siiani), leidis maakohus õigesti, et esineb oht, et puudutatud isik võib tulevikus jätkata avaldajatele õigusvastaselt kahju tekitamist.
17.Määruskaebuse väite kohaselt puudub mittevaralise kahju hüvitamiseks alus, sest täidetud ei ole suhtlemiskeelu kohaldamise ega kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude eeldused. Määruskaebusest ei nähtu konkreetseid etteheiteid maakohtule nõude lahendamisel. Kolleegiumi hinnangul rahuldas maakohus avaldajate mittevaralise kahju hüvitamise nõude õigesti. Maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti ega ole rikkunud ka menetlusõiguse norme. Mittevaralise kahju hüvitise suurust puudutatud isik määruskaebuses ei vaidlustanud. Ringkonnakohtu hinnangul vastab kummagi avaldaja kasuks välja mõistetud hüvitis 500 eurot tuvastatud rikkumiste raskusastmele.
18.Eeltoodud põhjendusi kogumis arvestades jääb määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).
20.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
21.Avaldajate 18.04.2026 menetluskulude nimekirja kohaselt oli nende menetluskulu lepingulise esindaja kulu 930 eurot (käibemaksuga). Lepingulisel esindajal kulus määruskaebusele vastuse koostamiseks (sh toimikuga tutvumine, õiguslike seisukohtade kujundamine, dokumendi koostamine) 5 tundi. Õigusabi osutati tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Avaldajad ei ole käibemaksukohuslased.
22.Avaldajate esindaja tunnihind on arvestades esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Asja materjalist nähtub, et maakohus määras 31.07.2025 kirjaga avaldajatele tähtaja määruskaebusele vastuse esitamiseks (dtl 276). Avaldajate esindaja sai viidatud kirja KÄPO kaudu kätte 31.07.2025. Avaldajad maakohtu määratud tähtaja jooksul määruskaebusele seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohus palus 13.04.2026 kirjas menetlusosalistel avaldada, kas vaidlusega seotud asjaolud (sh menetlusosaliste omavahelised suhted) on muutunud (dtl 300). Avaldajate 18.04.2026 vastus
2-24-7367 kohtunõudele sisaldab aga põhilises osas vastust puudutatud isiku määruskaebusele. Kuna avaldajad ei kasutanud tähtaegselt võimalust määruskaebusele vastust esitada, minetasid nad võimaluse seda teha (TsMS § 66). Seetõttu ei ole tegemist ka kuluga, mille peaks puudutatud isik avaldajatele hüvitama. Kuna avaldajate 18.04.2026 seisukoht sisaldab ka vastust ringkonnakohtu küsimusele, samuti menetluskulude nimekirja, loeb kohus dokumendi põhjendatud ja vajalikuks koostamise ajakuluks 1 tund.
23.Seega tuleb puudutatud isikult avaldajate kasuks välja mõista menetluskulu 186 eurot (1 × 150 × 24%). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.