Võlaõigus › Töövõtulepingud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kohus koguda tõendeid omal algatusel, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesolev otsus on tehtud kirjeldava ja põhjendava osaga.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et Renomeister OÜ (hageja) ja Startree OÜ (kostja) sõlmisid 05.07.2023 veebilehe renomeister.ee ümberkujundamise ja otsingumootori SEO optimeerimise lepingu (edaspidi ka leping). Lepingu alusel pidi kostja tegema hageja kodulehe renomeister.ee ümberkujundamise ja SEO optimeerimise töid. SEO (search engine optimisation, eesti keeles otsingumootoritele optimeerimine) on parema nähtavuse saavutamine otsingumootorites ning otsingumootoritele veebilehe sisust arusaadavuse parandamine. Lihtsustatult öeldes see on tegevuste kogum, eesmärgiga suurendada kodulehe nähtavust otsingumootorites, nt Google otsingus. SEO mõte on selles, et veebileht oleks maksimaalselt kõrgemal positsioonil, otsides otsingumootoris teatud märksõna alusel. SEO annab võimaluse olla nähtav inimestele just sel hetkel, kui nad väga aktiivselt konkreetse toote või teenuse kohta informatsiooni või mingisugusele küsimusele vastust otsivad. Lepingu p 1.1 ja 2.1 kohaselt kohustus kostja tegema töid vastavalt Tehnilisele Ülesandele (edaspidi ka TÜ). Kuigi kostja pidi TÜ-d eraldi dokumendina koostama, ta seda ei teinud, ning kõik hageja nõuded ja soovid kostja teostatavate tööde kohta olid kokkulepitud poolte ekirjavahetuses. Kostja vastas hagejale 30.06.2023 e-kirjas ka, et lepingujärgne tööde hind 275.00 eurot sisaldab nii SEO-d kui ka veebilehe ümberkujundust. Lepingu p 1.2 kohaselt oli tööde teostamise tähtaeg 30 kalendripäeva alates töö alustamisest. Kostja kirjutas hagejale 07.06.2023, et on valmis hageja tellimust täitma, mistõttu pidi töö valmis olema 07.07.2023. 01.08.2023 teatas kostja hagejale, et töö, k.a SEO, on valmis. Samal päeval vastas hageja kostjale, et Google tulemused ei näita hageja veebilehte, kui hageja kasutab otsingus enda poolt pakutavate teenuste märksõnu, nt „Korstnapühkija Tallinnas“. Selle peale vastas kostja, et esimesed tulemused Google otsingus ilmuvad 2-4 nädala pärast. Alates 01.08.2023 kuni 13.09.2023 tegi kostja parandusi hageja veebilehel, et saada paremad tulemused SEO-s. Hageja teatas 14.10.2023 kostjale taas, et SEO ei tööta, kui hageja kirjutab otsingusse nt „Tööstuslik alpinism“, „Korstnapühkija teenused“, „Metalluste tootmine“, „Plastakende paigaldus“, „Prügikonteinerite rent“, „Tuleohutusteenused“ jt, Google ei näita hageja veebilehte otsingus. Kostja 25.10.2023 vastas hagejale, et töö on lõpetatud ning ei selgitanud, miks kahe kuu pärast

töö lõpetamisest hageja veebileht ei ole jätkuvalt Google otsingus nähtav. Hageja 31.10.2023 küsis kostjalt e-kirjas, millal lõpetatakse tellitud tööd ja palus kostjal anda konkreetne kuupäev, millal jõutakse tööd lõpuni teha. Lisaks viitas hageja probleemidele veebilehel ja veel kord esitas küsimuse SEO kohta, s.o miks hageja veebileht ei ole Google otsingus nähtav. Selle peale vastas 03.11.2023 kostja, et on tööga üle koormatud, tööde lõpetamise või SEO kohta kostja ei vastanud. Hageja saatis 07.11.2023 kostja postiaadressile XXX lepingust taganemise avalduse, milles taganes sõlmitud lepingust seoses kostja olulise lepingurikkumisega ning palus tagastada tööde eest tasutud 275.00 eurot hiljemalt 13.11.2023. Kostja ei ole nõutud summat hagejale tagastanud. Hageja pöördus seejärel teise SEO spetsialisti (Web Design Group OÜ) poole, et saada teada, miks Google otsing ei leia hageja veebilehte renomeister.ee. Hageja sai vastuseks, et tema veebilehega on tehtud palju vigu, lisaks SEO osas ei ole midagi tehtud. Kostja töö tulemusena on ilmunud järgmised puudused hageja veebilehel, mis vajavad parandamist: 1) veebilehe mobiilses versioonis tekkis probleem, kuid tänaseks on hageja seda ära lahendanud; 2) hageja veebilehe pealkirjadesse olid lisatud sobimatud mustad tühikud; 3) veebilehele paigaldas kostja programmi Elementor, mis koormab süsteemi üle, kuid süsteemi oli vaja optimeerida. Lisaks on selle programmi tõttu hagejal raske teha muudatusi veebilehe artiklite sisus. Nüüd tuleb hagejal nimetatud programm eemaldada ja kujundada veebileht ümber – 18 lehekülge eesti ja vene keeles, mis olid loodud Elementori abil. Hageja tegi päringu ülalnimetatud vigade parandustööde maksumuse kohta ja sai Web Design Group OÜ-lt pakkumise, et nimetatud tööde eest tuleb tasuda 1 000.00 eurot. Hageja palub seega kostjalt välja mõista seoses lepingust taganemisega kostjale tööde eest ettemakstud tasu 275.00 eurot ning kahju hüvitisena kostja tegevuse tõttu hageja veebilehel renomeister.ee ilmunud puuduste kõrvaldamise kulu 1 000.00 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised põhinõudelt seadusjärgses määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtuistungil 18.03.2026 ja 21.03.2026 kirjalikus seisukohas teatas hageja, et tema veebileht ei olnud pärast kostja poolt tööde teostamist Google otsingus nähtav. Hageja tasus kostjale ettemaksuna 275.00 eurot tööde eest, mida kostja ei teinud. Kohtumenetluse käigus on hageja veebilehe parandustöid teinud ettevõte Web Design Group OÜ, kes esitas ka esialgse hinnapakkumise. Teostatud parandustööde maksumuseks kujunes tegelikkuses 610.00 eurot ning töö sisaldas järgmist: 1) mustade tühikute eemaldamine veebilehe pealkirjades; 2) programmi Elementor eemaldamine; 3) veebilehe kujundus ja selle muudatused SEO optimeerimiseks. Parandustöödega alustati juba jaanuaris pärast hagi esitamist (10.01.2024). Pärast teostatud parandustöid oli hageja veebileht Google otsingus nähtav juba 06.02.2024 (kostja enda esitatud tõendi kohaselt). Hageja loobub osaliselt nõudest ning palub kostjalt kahju hüvitisena välja mõista 2/3 parandustööde maksumusest, s.o ettevalmistavate tööde eest kahju kõrvaldamiseks enne SEO optimeerimist, summas 406.67 eurot. Hageja palub seega kostjalt välja mõista põhinõudena 681.67 eurot (275.00 + 406.67), sissenõutavaks muutunud viivised 12.28 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivised kuni põhinõude täieliku tasumiseni, seadusjärgses viivise määras. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagis toodud nõudeid, kuna leiab, et need on põhjendamata ja tõendamata. Lisaks on hageja nõuded ebaselged. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja sõlmis hagejaga lepingu hageja kodulehe ümberkujundamiseks ja SEO optimeerimiseks. Lepingu p 1.2 kohaselt oli tööde teostamise tähtaeg 30 kalendripäeva alates tellimuse vastuvõtmisest ning lepingu p 4.1 järgi oli tasu tööde eest 275.00 eurot. Lepingu p 4.3 kohaselt pakkus kostja ka tasuta tehnilist tuge 30 kalendripäeva jooksul ning garanteeris veebilehel

vajalike muudatuste tegemist. Hageja väidab, et saatis 07.11.2023 kostja postiaadressile XXX lepingust taganemise avalduse, milles taganes sõlmitud lepingust seoses kostja olulise lepingurikkumisega ning palus tagastada tasutud 275.00 eurot hiljemalt 13.11.2023. Antud kirja kostja ei saanud, kuna sel aadressil tema kontorit pole. Kuna varem oli kirjavahetus poolte vahel e-posti teel, siis jääb arusaamatuks, mis põhjusel oli vaja kirju saata aadressile, kus kostja ei asu. Lisaks sellele on arusaamatu, mis põhjusel peab kostja hagejale tagastama 275.00 eurot tehtud tööde eest. Lepingu p 8.2 kohaselt võib lepingu ennetähtaegselt lõpetada poolte vastastikusel kokkuleppel kirjaliku etteteatamisega vähemalt 7 päeva. Tellija poolse lepingu taganemise korral jääb ettemaksuna tasutud summa täitjale, millest järeldub, et lepingust taganemise avaldusel ei olnud mingit mõtet. 01.08.2023 kostja juhatuse liige kirjutas hagejale, et töö, k.a SEO, on valmis. Alates 01.08.2023 kuni 13.09.2023 on kostja teinud parandusi hageja veebilehel, et saada paremaid tulemusi SEO-s. Kostjal olid ka uued projektid ning tema juhatuse liikmel ei olnud aega teha pidevalt parandusi hageja veebilehel, mida sel hetkel viis läbi hageja töötaja I.. Hageja töötaja rikkus varem tehtud veebilehe kujundust ja hakkas selles süüdistama kostjat. Veebilehe pealkirjadesse olid lisatud sobimatud mustad tühikud just hageja töötaja poolt. Tõestamaks, et kostja juhatuse liikme poolt tehtud töö hageja veebilehe ümberkujundamise ajal oli korras, lisab kostja ekraanipildid seisuga 14.07.2023. Pärast töö lõpetamist jätkas hageja töötaja kostjaga kirjavahetust ja nõudis, et kostja teeks tasuta hageja kasuks tööd, näiteks teeks veebilehele tõlkeid vene keelest eesti keelde jne. Kostja palus, et kirjavahetus oleks viisakas ning teatas, et kuna töö on lõpetatud ja kui on vaja osutada lisateenuseid, siis ta saab teha hinnapakkumise. Kostja pakkus korduvalt abi tehtud muudatuste parandamiseks lisatasu eest, kuid vastust ei saanud. Selle asemel tegi hageja päringu nimetatud vigade parandustööde maksumuse kohta ja sai hinnapakkumise, et selle eest tuleb tasuda 1 000.00 eurot. Seega hageja tunnistab, et maksis kostjale tööde eest oluliselt vähem. Asjaolu ka, et hageja sai hinnapakkumise, ei tähenda, et tal tekivad lisakulud. Peale hinnapakkumist ei ole tõendeid selle kohta, et hageja oleks tegelikkuses lisakulutusi teinud. 2023. aasta oktoobri alguses kostja proovis hageja veebilehte parandada, kuid avastas, et temale on juurdepääs blokeeritud, sisselogimine ja parool muudetud. Hageja töötajal Irinal oli juurdepääs hageja veebilehele ja ta jätkas sellel töötamist. Negatiivsed muutused veebilehe kujunduses ilmnesid just hageja enda töötaja tegevuse tulemusena. Kostja ei nõustu, et ta ei ole töid kokkulepitud tähtajaks teinud ega neid lõpetanud või loobus tööde lõpetamisest. Teenust teostati kvalitatiivselt, õigeaegselt ja täies mahus. Kodulehe ümberkujundamist tegi kostja nädala jooksul peale lepingu allkirjastamist. 02.08.2023 SEO auditi tulemuste järgi hageja veebileht oli optimeeritud ja töö on tehtud täies mahus ehk tulemus on saavutatud. Otsingumootorid saavad sisust õigesti aru ning teksti sisu ja HTML-i sildid sobivad hästi valitud märksõnadega. Lepingu täitmise käigus teostas kostja hageja veebilehe kompleksse SEO-optimeerimise, mis hõlmas kahte keeleversiooni, mitmeid põhilehti ning kümneid alalehti. Veebilehe mitmekeelsus suurendab objektiivselt tööde mahtu, kuna iga keeleversioon eeldab eraldiseisvat ja sisuliselt täiemahulist optimeerimist. Sealjuures on oluline rõhutada, et SEO-optimeerimine on oma olemuselt viivitatud tulemusega protsess, mis sõltub otsingumootorite algoritmidest ning nende perioodilistest muudatustest. Tulemuste saavutamine eeldab ajafaktorit ega ole võimalik hetkeliselt. Osutatud teenuste tulemus saavutati ning fikseeriti mõistliku aja jooksul pärast tööde teostamist, täpsemalt ajavahemikus september–oktoober, mida kinnitavad vastavad ekraanitõmmised. Hageja veebileht hakkas märksõnade alusel ilmuma otsingumootori tulemuste esimestel lehekülgedel, kusjuures märkimisväärse osa päringute puhul saavutati positsioonid esikolmikus. Selliste positsioonide saavutamine ei ole objektiivselt võimalik ilma sisuliselt

täiemahulise ja nõuetekohaselt teostatud SEO-optimeerimise, mis kinnitab kostja poolt lepinguliste kohustuste nõuetekohast täitmist. Optimeerimistöid teostati augustis 2023, mille järel fikseeriti esimesed tulemused septembris–oktoobris ning järgneval perioodil (detsember–jaanuar) toimus nende tulemuste kinnistumine. Selline dünaamika vastab otsingumootorite toimimise objektiivsetele eripäradele, kuna: muudatuste indekseerimine eeldab ajafaktorit; järjestamisalgoritmid uuendavad positsioone järk-järgult; püsivad tulemused kujunevad välja mitme kuu jooksul. Eeltoodust tulenevalt ei viita kohese tulemuse puudumine lepinguliste kohustuste rikkumisele, vaid vastupidi kinnitab teostatud tööde realistlikku, nõuetekohast ja tehniliselt põhjendatud iseloomu. Hageja on väitnud, et analoogne tulemus saavutati kolmandate isikute poolt lühikese ajavahemiku jooksul, millele tuginedes on esitatud nõuded vastavate kulude hüvitamiseks. Nimetatud väited ei ole tõendatud ega kinnitatud asjakohaste tõenditega. Lisaks on sellised väited vastuolus SEOoptimeerimise tehnilise olemuse ning tulemuste saavutamise üldtunnustatud ajaraamidega. 2023. aasta septembris–oktoobris fikseeritud ning hiljem kinnistunud tulemused on otseses põhjuslikus seoses kostja poolt teostatud töödega ning välistatud on võimalus, et nimetatud tulemus oleks saavutatud kolmandate isikute poolt lühikese ajavahemiku jooksul. Hageja on väitnud ka, et kostja tegevuse tulemusena rikuti hageja veebilehe visuaalset kuvamist. See väide ei vasta SEO-tööde tehnilisele olemusele, kuna sellised tööd ei näe ette sekkumist veebilehe visuaalsesse kujundusse. Juurdepääs hageja veebilehele oli hagejal ja tema esindajatel, kolmandatel isikutel, eeldatavasti ka välistel töövõtjatel. Hiljem, kui lõpetati kostja juurdepääs hageja veebilehele paroolide muutmise teel, ilmnesid sellel visuaalsed vead (nn mustad ruudud), mis ei saanud olla põhjustatud kostja tegevusest ning viitavad kolmandate isikute sekkumisele. Kostjal puudus võimalus neid parandada, kuna juurdepääs oli suletud, hoolimata sellest esitati talle pretensioone. Mitme isiku juurdepääsu tingimustes on ka võimatu tuvastada, kes tegi veebilehe töös ühtesid või teisi muudatusi. Hageja on esitanud kostja vastu nõude kolmandale isikule tehtud kulutuste hüvitamiseks. Nimetatud kulud on tõendamata ning kostja ja kulude vahel puudub põhjuslik seos. Täiendavalt tuleb arvestada, et kostja poolt osutatud tööde maksumus oli oluliselt madalam keskmisest turuhinnast, vaatamata teostatud tööde märkimisväärsele mahule. Kostja ei vaidle vastu hageja osalisele nõudest loobumisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus lahendab otsuse resolutsiooniga veel lahendamata taotlused (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 5). Seega lahendab kohus esmalt hageja taotluse hagist osalise loobumise kohta. Hagis palus Renomeister OÜ (hageja) Startree OÜ-lt (kostja) välja mõista seoses lepingust taganemisega kostjale tööde eest ettemakstud tasu 275.00 eurot ning kahju hüvitisena kostja tegevuse tõttu hageja veebilehel renomeister.ee ilmunud puuduste kõrvaldamise kulu 1 000.00 eurot, lisaks sissenõutavaks muutunud viivised seadusjärgses viivise määras, summas 22.50 eurot (põhinõudelt 1 275.00 eurot) ning alates hagi esitamisest veel sissenõutavaks mitte muutunud viivised seadusjärgses viivise määras kuni põhinõude (1 275.00 eurot) täieliku tasumiseni. Hageja selgitas 21.03.2026, et nõuete vähendamine (nõudest osaline loobumine) on tingitud asjaolust, et pärast parandustööde teostamist selgus kahju tegelik suurus. Hageja tellitud parandustöö koosnes kolmest osast, millest viimane oli veebilehe kujundus ja selle muudatused SEO optimeerimiseks. Seega nõuab hageja kostjalt üksnes kahte osa tööde kogumaksumusest (610.00 eurot), s.o kostja süül tekitatud kahju (mustade tühikute eemaldamine veebisaidi pealkirjades ja programmi Elementor eemaldamine) kõrvaldamise eest. Hageja palub seega kostjalt kahju hüvitisena välja mõista 406.67 eurot (2/3 610.00 eurost) ning hageja nõudeks on: põhinõue 681.67 (406.67 + 275.00) eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 12.28 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivised seadusjärgses viivisemääras. Hageja

loobub menetlusse võetud nõuetest ulatuses, milles ületavad 21.03.2026 vähendatud nõudeid. Kostja hageja osalisele hagi nõuetest loobumisele vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuivõrd hagi nõuetest osaline loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, võtab kohus hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab asja menetluse nõuete osas, mis ületavad 21.03.2026 esitatud vähendatud nõudeid. Kohus selgitab ka, et TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätkab menetlust kostja vastu esitatud põhinõude 681.67 (406.67 + 275.00) eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 12.28 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõudes. Kohus, tutvunud kohtule esitatud seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Puudub vaidlus, et hageja ning kostja sõlmisid hageja veebilehe renomeister.ee ümberkujundamise ja otsingumootori SEO optimeerimise tööde lepingu (leping, dtl 89-92). Lepingu alusel pidi kostja tegema hageja kodulehe renomeister.ee ümberkujundamise ja SEO optimeerimise töid, kogumaksumusega 275.00 eurot. Lepingu p 1.1 ja 2.1 kohaselt kohustus kostja koostama ja tegema hageja veebilehel töid vastavalt Tehnilisele Ülesandele (dokument, mis sisaldab tellimuse nõudeid ja soove, TÜ). Kostja TÜ-d eraldi dokumendina ei koostanud ning kõik hageja nõuded ja soovid kostja teostavate tööde kohta olid kokku lepitud poolete ekirjavahetuses. Kostja kinnitas 30.06.2023 hagejale, et lepingus kokkulepitud tööde maksumus (275.00 eurot) sisaldab nii otsingumootori SEO optimeerimist kui ka hageja veebilehe ümberkujundust (dtl 112). Pooled ei vaidle, et poolte sõlmitud lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (Riigikohtu lahend 3-2-1-80-08, p 16). Puudub vaidlus, et hageja on kostjale tasu kokkulepitud tööde eest enne töödega alustamist tasunud, hageja palus kostjal seejärel töödega alustada. Kostja vastas 05.07.2023 hagejale, et alustab koheselt (samal päeval) tööde tegemist (dtl 113). Lepingu järgi oli tööde teostamise tähtaeg 30 kalendripäeva alates tellimuse tootmisse vastuvõtmise päevast, lisaks pakkus kostja

tasuta tehnilist tuge 30 kalendripäeva jooksul, garanteeris vajalike muudatuste tegemist veebilehel ning vajadusel pidi kostja kõrvaldama puuduseid, mis võivad tekkida tööde teostamisel (dtl 8990). Toimiku materjalidest nähtub, et 01.08.2023 teatas kostja hagejale, et kogu töö, k.a SEO, on valmis (dtl 117). Samal päeval vastas hageja kostjale, et Google tulemused ei näita hageja veebilehte otsingus, kui hageja kasutab otsingus enda teenuste märksõnu (nt „Korstnapühkija Tallinnas“). Selle peale vastas kostja, et esimesed tulemused Google otsingus ilmuvad 2-4 nädala pärast. Pooled ei vaidle, et 01.08.2023-13.09.2023 tegi kostja parandusi hageja veebilehel, et saada paremad tulemused SEO-s. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama sätte lõige 2 näeb ette, et töö ei vasta lepingutingimustele, kui sel ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Hageja leiab, et kostja ei ole nõuetekohaselt kokkulepitud töid teostanud, hageja peamine eesmärk, s.o korrektse välimusega veebileht ning selle nähtavus Google otsingus, sh hageja pakutavate teenuste märksõnade otsingu järgi, ei ole saavutatud. Lisaks on kostja töö tulemusena ilmunud järgmised puudused hageja veebilehel: 1) veebilehe mobiilses versioonis tekkis probleem (seda on hageja ise ära lahendanud); 2) hageja veebilehe pealkirjadesse olid lisatud sobimatud mustad tühikud; 3) kostja paigaldas hageja veebilehele programmi Elementor, mis koormab süsteemi üle, kuid süsteemi oli vaja optimeerida. Hageja palus korduvalt (viimati 31.10.2023) kostjal tööd parandada ja lõpetada, osundades puudustele töös, kuid tulutult. Hageja taganes seetõttu poolte töövõtulepingust 07.11.2023. Kostja hagejaga ei nõustu ning leiab, et on tähtajaks kokkulepitud töö valmis teinud, töö oli tehtud kvaliteetselt, õigeaegselt ja täies mahus. Poolte vahel on seega vaidlus eelkõige selles, kas kostja poolt töövõtulepingu alusel tehtud töö, s.o nii SEO optimeerimise kui ka veebilehe ümberkujunduse osas, on teostatud nõuetekohaselt ning kas kostja on lepingutingimustele vastava töö hagejale üle andnud. Pooled vaidlevad mh ka, kas hageja tellijana taganes õiguspäraselt poolte sõlmitud töövõtulepingust ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tasutu tagastamist. Lisaks on poolte vahel vaidlus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt veebilehe parandustööde, s.o kahju, hüvitamist. Kostja on mh kohtule teatanud, et lepingu p 8.2 võib lepingu ennetähtaegselt lõpetada poolte vastastikusel kokkuleppel kirjaliku etteteatamisega vähemalt 7 päeva. Tellija poolse lepingu taganemise korral jääb ettemaksuna tasutud summa täitjale, mistõttu ei olnud hageja lepingust taganemise avaldusel mingit mõtet. Kohus kostjaga ei nõustu ning leiab, et nimetatud lepingu punkt reguleerib siiski lepingu poolte kokkuleppel lõpetamist, mitte lepingust taganemist. Ka kostja väited, miks saatis hageja 07.11.2023 taganemisavalduse kostja aadressile XXX (sel aadressil kostja väitel tema kontorit pole ning seetõttu ei saanud ta ka väidetavalt avaldust kätte), mitte kostja e-posti aadressile, on kohtu hinnangul alusetud, kuna nimetatud kostja aadress on märgitud nii poolte lepingus kui ka kostja äriregistri andmetes, mistõttu võis hageja taganemisavalduse saata kostjale ka posti teel. Isegi kui eeldada, et kostja ei ole hageja 07.11.2023 taganemisavaldust posti teel kätte saanud, on see temale igal juhul kätte toimetatud käesoleva kohtumenetluse ajal, s.o koos hagimaterjalidega 10.01.2024. Kohus selgitab, et töövõtulepingu puhul kohaldub erisätete puudumisel taganemise alusena VÕS üldosa taganemise regulatsioon (§§ 116-118) koos §-s 647 sätestatud erisustega. Tellijale töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust taganemise õiguse tekkimine eeldab: 1) töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77); 2) töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (Riigikohtu lahend 2-18-13432, p 16, 17). Viidatud lahendis on Riigikohus lisaks selgitanud, et taganemise õiguse tekkimise peamiseks eelduseks VÕS § 116 lõike 1 kohaselt on,

et töövõtja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema õigeaegselt esitatud taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lõige 1), sisulise eeldusena peab taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), s.o eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. VÕS § 118 kohaldamiseks peab esmalt olema tuvastatud taganemise alus. VÕS § 116 lg 1 näeb seega lepingust taganemise esmase eeldusena ette, et teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Seega tuli hagejal välja tuua ning tõendada, milline oli lepinguline kohustus, mida kostja oluliselt rikkus. Lisaks tuli hagejal välja tuua ning tõendada, millal ja millise täiendava tähtaja andis ta kostjale lepingu täitmiseks või miks oli lepingust taganemine õigustatud täiendavat tähtaega andmata. Kohus märgib, et kuigi hageja on kohtule teatanud, et kostja teatas juba 07.06.2023, et on valmis hageja tellimust täitma, mistõttu pidi töö valmis olema 07.07.2023, nähtub esitatud tõenditest siiski, et kostja alustas töödega 05.07.2023, s.o peale hageja poolset teavet, et leping on allkirjastatud ja tasu makstud (dtl 113). Seetõttu on ka iseenesest tähtaeg, mil kostja teatas hagejale, et kogu töö, k.a SEO, on valmis, s.o 01.08.2023, poolte lepingu p 1.2 märgitud tähtajaga kooskõlas. Riigikohus on 28.06.1998 lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (s.o lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus selgitab ka, et kuigi töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele, omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Toimiku materjalidest ei nähtu ja puudub vaidlus, et kostja oleks hagejale poolte lepingu p 9 tulenevalt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti esitanud ning et pooled oleks seda ka allkirjastanud. Toimiku materjalidest ei nähtu ka, et hageja oleks kostja töö mingil muul viisil vastu võtnud, ning vastupidi on ta asunud koheselt peale kostja poolset teadet, et töö on valmis, osundama puudustele töös. Ka pärast kostja poolseid parandustöid 01.08.2023-13.09.2023 hageja veebilehel, on hageja jätkanud puudustele osundamist ning palunud kokkulepitud tööd lõpetada. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama sätte lõike 2 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavusest teatamisel seda piisavalt täpselt kirjeldama. Sama sätte lõige 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohus selgitab ka, et VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades mh asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 647 lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut

oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Riigikohus on lahendis nr 2-18-13432 (p 18.3) märkinud, et isegi kui tööl esinevad olulised puudused, mis takistavad töö eesmärgipärast kasutamist, ei too ainuüksi töö lepingutingimustele mittevastavus üldjuhul kaasa olulist lepingurikkumist, kui puudused on võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada ja töövõtja on valmis seda tegema. Seega tuli hagejal muuhulgas välja tuua ja tõendada, et ta teavitas kostjat töö lepingulistest puudustest õigeaegselt ja piisavalt täpselt ning et ta on nõudnud töö parandamist. Toimiku materjalidest nähtub ja puudub vaidlus, et hageja on samal päeval peale kostja tööde lõpetamist, s.o 01.08.2023, kostjale teatanud, et Google otsing ei näita hageja veebilehte, kui hageja kasutab otsingus enda teenuste märksõnu. Selle peale vastas kostja, et esimesed tulemused Google otsingus ilmuvad 2-4 nädala pärast (dtl 118). Kuigi 01.08.2023-13.09.2023 tegi kostja parandusi hageja veebilehel, et saada paremaid tulemusi SEO-s, teatas 14.10.2023 hageja taas kostjale, et SEO ei tööta, Google ei näita hageja veebilehte otsingus, kui kasutada otsingus hageja pakutavate teenuste märksõnu („Tööstuslik alpinism“, „Korstnapühkija teenused“, „Metalluste tootmine“, „Plastakende paigaldus“, „Prügikonteinerite rent“, „Tuleohutusteenused“ jt). Kostja vastas 25.10.2023 hagejale, et „Mul on mitu projekti, mille eest makstakse mulle töö kiireloomulisuse eest. Teie projekti jaoks pole piisavalt aega. Usun, et väikeste defektide parandamisega saate ise hakkama“ (dtl 129) ning et „Töö on lõpetatud. Ma ei keeldu. Mul lihtsalt pole aega. Püüan teie jaoks aega leida. Kuid nüüd lõpetan kiireloomulise krüptovaluutaprojekti. Mulle makstakse kiiruse eest bitcoinides. Oodake...“ (dtl 131). Kostja ei esitanud samas ühtegi selgitust ega põhjendust, miks kahe kuu pärast töö lõpetamisest ei ole hageja veebileht jätkuvalt Google otsingus nähtav. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on korduvalt osundanud ka teistele puudustele töös (s.o varem olid hageja veebilehel sümbolid, kuid pärast SEO töö algust muutusid need ruutudeks, puudusid eestikeelsed tekstid jne) ja küsis kostjalt 31.10.2023 e-kirjas, millal parandatakse ja lõpetatakse tööd ning palus anda konkreetne kuupäev, millal jõuab kostja kõik tööd lõpuni valmis teha (dtl 130). Hageja viitas taas puudustele töös ning esitas küsimuse ka SEO kohta, s.o miks hageja veebileht ei ole jätkuvalt Google otsingus nähtav. Selle peale vastas 03.11.203 kostja, et on tööga üle koormatud, tööde lõpetamise või SEO kohta kostja hagejale enam ei vastanud (dtl 131). Kohus leiab seega, et hageja tellijana on teatanud kostjale töövõtjana töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ja esitatud tõenditest (poolte e-kirjavahetus) kirjeldanud lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Esitatud tõenditest nähtub ka, et hageja on palunud tööd parandada ja lõpetada, kostja on korduvalt lubanud seda teha, kuid tegi seda vaid osaliselt (nt lisas veebilehe eestikeelsele versioonile teenuste sisu, kuid seda vaid peale hageja poolt tõlgete esitamist; eemaldas veebilehe menüüs olevad ruudud jms) ning lõpuks teatas, et tal ei ole selleks aega. Kostja on lõppseisukohtades selgitanud mh ka, et lepingu täitmise käigus teostas ta hageja veebilehe kompleksse SEO-optimeerimise, mis hõlmas kahte keeleversiooni, mitmeid põhilehti ning kümneid alalehti ning veebilehe mitmekeelsus suurendab objektiivselt tööde mahtu, kuna iga keeleversioon eeldab eraldiseisvat ja sisuliselt täiemahulist optimeerimist ning sealjuures on SEO-optimeerimine oma olemuselt viivitatud tulemusega protsess ning selle tulemuste saavutamine eeldab ajafaktorit ega ole võimalik hetkeliselt. Optimeerimistööd teostati augustis 2023, mille järel fikseeriti esimesed tulemused septembris–oktoobris ning järgneval perioodil (detsember–jaanuar) toimus nende tulemuste kinnistumine. Kohus iseenesest nõustub kostjaga, et SEO-optimeerimine on oma olemuselt viivitatud tulemusega protsess, mis sõltub otsingumootorite algoritmidest ning nende perioodilistest muudatustest ning et tulemuste saavutamine eeldab ajafaktorit ega ole võimalik hetkeliselt, kuid samas on kostja ise 01.08.2023, s.o peale tööde lõppu, hagejale selgitanud, et „esimesed

tulemused ilmuvad reeglina 2–4 nädala pärast SEO töö algusest, kuna otsingurobotid vajavad natuke aega saidi indekseerimiseks ja oma andmebaasi lisamiseks“ (dtl 118), kuid ka pärast parandustöid ning veel 31.10.2023 ei olnud siiski hageja veebileht tema teenuste märksõnade otsingu järgi Google ́s nähtav (dtl 130). Hageja selgitas, et ainus päring, millega veebileht ilmus Google otsingusse oli „Renomeister“. Hageja oodatud tulemus oli aga see, et tema pakutavate teenuste märksõnadega eesti- ja venekeelsete päringute puhul („Tööstuslik alpinism, Korstnapühkija teenused, Metalluste tootmine, Plastakende paigaldus, Prügikonteinerite rent, Tuleohutusteenused“ jne) ilmuks veebileht Google otsingus, sellist tulemust aga kostja tehtud tööga ei saavutatud. Kohus nõustub seega hagejaga, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud, s.o kostja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele - hageja soovitud eesmärki, et tema veebileht oleks visuaalselt korrektne ning sealjuures hageja pakutavate teenuste märksõnade järgi Google otsingus inimestele nähtav, ei kostja lubatud 2-4 nädala pärast SEO optimeerimist ega ka 2023 aasta lõpuks, saavutatud. Kostja on alguses proovinud töid parandada ning oli koostöövalmis, kuid lõpuks loobus sellest, mistõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda. Hageja taganemisavaldus on tehtud ka mõistliku aja jooksul, s.o ajal, kui hagejale sai piisavalt selgeks, et kostja ei kavatsegi töid parandada ega lõpetada (dtl 131). Hageja ei ole ka töid vastu võtnud ning käesoleval juhul ei saa ka eelnevast tulenevalt lugeda tööd vastuvõetuks VÕS § 638 alusel (töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu mõistliku tähtaja jooksul). Toimiku materjalidest nähtub ka, et hageja pöördus pärast kostjaga sõlmitud lepingust taganemist Web Design Agency OÜ poole, kus selgitati, et hageja veebilehega on tehtud palju vigu ning et pakkumine oleks alustada otsast peale kodulehe loomisega, sest praeguse kodulehe kvaliteet jääb alla standardite (dtl 133). Hageja on teinud päringuid ka teistesse firmasse, kes tegelevad samuti SEO optimeerimisega. Vastuseks hageja päringule teatas Trueagency 29.01.2024, et „mõnedel lehtedel isegi pole standardset miinimumi tag’ides. Tekstid on nõrgad, nendes olevad märksõnad ei ole välja töötatud. Kahjuks oleks hämmastav, kui antud veebileht ilmuks esimesel lehel. Infoks: SEO on üsna töömahukas protsess ja võtab palju aega. Teie juhul igal teenusel on omad märksõnad (otsingupäringud) ja kokkuvõttes, arvestades keeli, neid on palju. Meie arvamusel, et viia antud sait (renomeister.ee) Google tippu on vaja vähemalt 4 kuud“ (dtl 195). Lisaks vastas 31.01.2023 Media1 hageja päringule, et „kuu on liiga lühike aeg positsioonide vahetamiseks saidil. Võttes arvesse kõige banaalsemaid vigu nagu fontide laadimata jätmine, pealkirjade puudumine, kirjeldused, nagu oleks need roboti poolt tehtud jne - töö pole täielikult tehtud“ (dtl 197). Nimetatud tõendid kinnitavad samuti kohtu hinnangul üheselt, et kostja tehtud töö oli oluliste puudustega, tehtud ebakvaliteetselt ning vajas parandamist, mida aga kostja ei teinud. VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Hagejal on seega õigus saada kostjalt ettemaksuna tasutud tööde tasu 275.00 tagastamist. Hageja väitel ei olnud tema veebileht 2023 aastal veebiotsingus teenuste märksõnade alusel nähtav. Kohtuistungil teatas hageja, et pärast lepingust taganemist tellis ta (Web Design Agency OÜ-lt) veebilehe parandustöid. Parandustöödega alustati umbes 15. jaanuaril ning juba 20. jaanuaril (2024) oli tema veebileht veebiotsingus märksõnade alusel leitav ja nähtav (dtl 243), mis on mh tõendatud ka kostja enda 23.01.2024 ja 06.02.2024 esitatud tõendiga hageja veebilehe otsingu kohta (dtl 170, 199). Kuigi kostja on kohtule teatanud, et SEO optimeerimistöid teostati augustis 2023, mille järel fikseeriti esimesed tulemused septembris–oktoobris ning järgneval perioodil (detsember–jaanuar) toimus nende tulemuste kinnistumine, on kohtu hinnangul siiski eluliselt usutav, et hageja veebileht ilmus otsingusse just pärast Web Design Agency poolset sekkumist ja tema poolt teostatud parandustöid, kuna esitatud tõenditest ei nähtu, et 2023 aasta

jooksul oleks hageja veebileht mingilgi määral märksõnade alusel Google otsingus leitav. Hageja teatas 21.03.2026, et Web Design Agency OÜ teostatud tööde maksumuseks kujunes kokku 610.00 eurot, mida kinnitavad saadud arved (dtl 248-249). Vastavalt Web Design Agency OÜ hinnapakkumisele sisaldas töö: 1) mustade tühikute eemaldamine veebisaidi pealkirjades; 2) programmi Elementor eemaldamine; 3) veebilehe kujundus ja selle muudatused SEO optimeerimiseks. Hageja tellitud parandustöö koosnes seega kolmest osast, millest viimane oli veebilehe kujundus ja selle muudatused SEO optimeerimiseks, s.o töö, mida pidi esialgu tegema kostja. Seega nõuab hageja kostjalt kahte osa tööde kogumaksumusest (610.00 eurost) summas 406.67 eurot kahju hüvitisena väljamõistmist, s.o puuduste kõrvaldamise eest enne SEO optimeerimist. Hageja hinnangul on tegemist otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2 tähenduses. Kohus selgitab, et VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku panemine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesoleval juhul tähendab see seda, et hageja tuleb asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma töö valmis teinud, s.o visuaalselt korrektse ja töötava veebilehe, mis on mh leitav ka Google otsingus, hagejale üle andnud. Sellisel juhul ei oleks ka hageja pidanud tegema kulutusi enda veebilehe parandamiseks (sh pealkirjades mustade tühikute ja korrektselt mittetoimiva programmi eemaldamist). VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Hageja väitel on temale tekitatud kahju, kuna just kostja tegevuse tõttu ilmusid tema veebilehe pealkirjades mustad tühikud, millega rikuti hageja veebilehe visuaalset kuvamist, ning lisaks paigaldas kostja programmi Elementor, mis koormab süsteemi üle, kuid süsteemi oli vaja optimeerida. Kuna pooled vaidlevad, kas hageja saab nõuda kostjalt kahju hüvitamist, tuleb esmalt tuvastada kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldused ja tuvastada nõude olemasolu ning ulatus. Kohtu hinnangul on kõik kostja väited, et ta ei saa vastutada hageja veebilehe pealkirjades ilmunud mustade tühikute eest, kuivõrd tekitatud puudused ei vasta SEO-tööde tehnilisele olemusele ning et sellised tööd ei näe ette sekkumist veebilehe visuaalsesse kujundusse, on käesoleval juhul alusetud, kuna kostja ülesandeks oli mh ka hageja veebilehe kujundus ning sellega on ka kostja tegelenud. Ka kostja väited, et hoopis hageja töötaja oli see, kes rikkus varem tehtud veebilehe kujundust ning veebilehe pealkirjadesse olid lisatud sobimatud mustad tühikud just hageja enda töötaja poolt ja et need ilmusid, kui kostjal ei olnud enam juurdepääsu hageja veebilehele, on kohtu hinnangul alusetud, kuna hageja on nimetatud mustadest tühikutest kostjat teavitanud juba 14.10.2023 (dtl 127), s.o ajal kui kostjal oli juurdepääs hageja veebilehele ja kostja pidi parandustöödega tegelema. Kostja jättis aga nimetatud töö tegemata ning oma tekitatud puudused kõrvaldamata. Ka kostja väide, et hageja veebilehele oli juurdepääs mh kolmandatel isikutel, on samuti paljasõnaline ja tõendamata. Kohus nõustub hagejaga ka, et kui kostja ei oleks hagejale paigaldanud programmi Elementor (pooltel selle üle vaidlus puudub), ei tuleks seda hiljem ka SEO optimeerimiseks eemaldada. Kohus tuvastas ka, et mustad tühikud pealkirjades ilmusid samuti ajal, kui kostjal oli ligipääs hageja veebilehele ning ta proovis tehtud töid parandada, kuid ei teinud seda. Seega on kostja tegevuse ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seoses ning hagi kuulub ka selles osas rahuldamisele. Kohus leiab samas, et kuivõrd kostjal tuleb hagejale VÕS § 189 lg 1 alusel (lepingust taganemine) tagastada 275.00 eurot, uute tööde maksumuseks kujunes aga kokku 610.00, tuleb kostjalt kahju hüvitisena välja mõista 335.00 eurot, kuna kohtu hinnangul ei ole põhjendatud olukord, kus hageja saab alusetult kostja nimel rikastuda.

Kohus rahuldab seega hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 610.00 eurot (s.o lepingust taganemise tõttu ettemakstud tasu 275.00 eurot ning kahju hüvitisena 335.00 eurot). Hageja on lisaks põhivõlgnevusele esitanud ka viivisenõude ning palub kostjalt välja mõista viivise hagi esitamise päeva seisuga summas 12.28 eurot ning sissenõutavaks mitte muutunud viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled oleks kokku leppinud seadusjärgsest erinevas viivisemääras. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud, hageja on nõuet tõendanud. Kohus on seisukohal, et kohustuse täitmata jätmise korral peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.o kohustus maksta viivist. Samas kuivõrd kohus vähendab põhinõuet, väheneb ka seisuga 10.01.2024 sissenõutavaks muutunud viivise summa väljamõistetud kahju hüvitamise summa tõttu. Õige sissenõutavaks muutunud viivis kahju hüvitamise nõudelt on 05.77 eurot ning põhinõudelt (610.00 eurot) seisuga 10.01.2024 kokku 11.05 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja ka viivise põhinõudelt (610.00 eurot) alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni summas 158.70 eurot ning edasi protsendina põhinõudest.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi ca 90% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 03.07.2026 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.