lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-13636/13

Maksekäsk › Euroopa Maksekäsu menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 21.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-13636/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Maksekäsk › Euroopa Maksekäsu menetlus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4286
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Lennuamet · Kiri sissetulev · 2019-05-02

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Flagito OÜ14275048(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-25-13636

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2026. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-13636

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu hüvitise, viivise ning sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 5 199,80 eurot.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe 34, 11619 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Tuul (Advokaadibüroo Namm; Lai 14, 10133 Tallinn; e-post [email protected])

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kostja: Air Baltic Corporation AS (Läti registrikood 40003245752; asukoht Tehnikas 3, Marupe, LV-1053, Läti Vabariik) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Timo Kullerkupp, vandeadvokaat Kai Villemson ja vandeadvokaadi abi Mikk Ilves (Advokaadibüroo RASK; Ahtri 6, 10151 Tallinn, e-post [email protected]) Kirjalikus menetluses

1.Rahuldada Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu.
2.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Flagito OÜ kasuks hüvitis summas 4 200 eurot, viivis 173,50 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulu 400 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Maksekäsk
  • 03.07.20262-25-112671/8Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-25-113897/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 12.06.20262-25-101029/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-134866/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.04.20262-24-145360/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.04.20262-25-123875/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Flagito OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude, s.o 4 200 euro tasumata osalt alates 25.11.2025. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Menetluskulud jätta Air Baltic Corporation AS kanda.
5.Rahuldada Flagito OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Flagito OÜ kasuks menetluskulud summas

1847 eurot (käibemaksuta).

7.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Flagito OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 847 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus ja hageja nõue Reisijatel K L, T K, J K, R K, I S, U T, V N ja K K oli kinnitatud broneering XXXX (lisa 1) Air Baltic Corporation AS (edaspidi: kostja) 17.10.2024 lendudele BT725 ja BT313 Tbilisi – Riia – Tallinn. Lend BT725 hilines, mille tõttu jäid reisijad maha lennust BT313 Riia – Tallinn ja jõudsid sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem. 17.06.2025 loovutasid reisijad (lisad 28) nõuded hagejale. 24.06.2025 esitas hageja kostjale reisijate nõudekirja, milles nõudis kompensatsiooni EL määruse 261/2004 artikli 7(1)(b) alusel summas 400 eurot, s.o kokku 3200 eurot. Reisijal R S oli kinnitatud broneering N4ASOP (lisa 10) 27.01.2024 lendudele DL1963, DL72 ja BT858 Cancun – Atlanta – Amsterdam – Tallinn. Kostja opereeris ühtses broneeringus lendu BT858 (KL2843/DL7308). Lend DL1963 hilines ning reisijad jäid maha jätkulendudest. Seetõttu jõudis reisija sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem. 02.07.2025 loovutas reisija (lisa 11) nõuded hagejale. 10.07.2025 esitas hageja kostjale reisija nõudekirja, milles nõudis kompensatsiooni Määruse artikli 7(1)(c) alusel summas 600 eurot. 15.08.2025 vastuses keeldus kostja hüvitist tasuma (lisa 12). Reisijal L K oli kinnitatud broneering 7XCQFX (lisa 13) 01.08.2025 lendudele BT470 ja BT311 Tirana – Riia – Tallinn. Esimene lend BT470 hilines ning reisija pidi enda kuludega jõudma sihtkohta Tallinn. Hilinemine kokku oli vähemalt üle 3 tunni. 06.08.2025 loovutas reisija (lisa 14) nõuded hagejale. 01.08.2025 esitas reisija iseseisvalt nõude kostjale (lisa 15). 07.08.2025 esitas hageja kostjale reisija nõudekirja, milles nõudis kompensatsiooni Määruse artikli 7(1)(b) alusel summas 400 eurot (lisa 16). Määruse järgi on hüvitist välja maksma kohustatud isikuks tegutsev lennuettevõtja. Määruse artikkel 2 p-i b järgi on tegutsev lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Euroopa Komisjoni teadaanne (2016/C 214/04)2 p 2.2.3 “Määruse kohaldamine lendu teostava lennuettevõtja suhtes” sätestab, et Määruse artikli 3 lõike 5 kohaselt vastutab määrusest tulenevate kohustuste eest alati lendu teostav lennuettevõtja. Hagiavalduses toodud lendude opereerijaks on kostja või teostas kostja lendu ühes broneeringus, milles lennutõrge aset leidis. Selliselt vastutab Määruse alusel kostja. Hüvitise maksmise kohustus lennu hilinemise või tühistamise korral. Määruse art 5 lg 1 punkt c alapunkti iii kohaselt on lennu tühistamise korral reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile ei pakutud võimalust teekonda

muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Määruse art 7 lg 1 punkti b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 eurot. Määruse art 7 lg 1 punkti c kohaselt on kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul õigus hüvitisele 600 eurot. Tbilis – Tallinn vahemaa on 2414 kilomeetrit; Cancun – Tallinn vahemaa on 9170 kilomeetrit. Seega eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt hagiavalduses toodud lendude hilinemiste või tühistamiste tõttu kindlaksmääratud hüvitist kokku 6 300 (600€ x 1 reisija ja 400€ x 9 reisijat) eurot, kui ei esine Määruse art 5 lõikes 3 sätestatud aluseid. Määruse art 5 lõike 3 kohaselt peab lennuhüvitise tasumisest keeldumiseks olema täidetud kaks kumulatiivset alust (i) lennutõrke tingis erakorraline asjaolu ning (ii) lennutõrget ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Seejuures on tõendamiskoormus kogu ulatuses lennuettevõtjal. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja või reisija teavitas kostjat lennu hilinemisest tulenevast nõudest: summas 3200 eurot 24.06.2025. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 3200 euro suuruselt kahjusummalt alates 25.06.2025 kuni 30.06.2025 (11,15% aastas) summas 5,87 eurot ja alates 01.07.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni (10,15% aastas) 131,70 eurot. Kokku 137,57 eurot; summas 600 eurot 10.07.2025. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 600 euro suuruselt kahjusummalt alates 11.07.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni (10,15% aastas) 23,03 eurot; summas 400 eurot 01.08.2025. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 400 euro suuruselt kahjusummalt 02.08.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni (10,15% aastas) 12,90 eurot. Hageja viivisenõue kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 24.11.2025 on kokku 173,50 eurot. TsMS § 367 kohaselt nõuab hageja viivist põhinõude summalt 4200 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 400 (40€ x 10 reisijat) eurot, kuivõrd kostja ei ole oma kohustust kohaselt täitnud. Kuna võlgnik (kostja) on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, siis on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 400 eurot. Kostja vastus Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et: 1) reisijatel K L, T K, J K, R K, I S, U T, V N ja K K oli kinnitatud broneering kostja 17.10.2024 lennule BT725 suunal Tbilisi-Riia, mis pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 05.25 ning saabuma kohaliku aja järgi kell 08.55, ning lennule BT313 suunal Riia-Tallinn, mis pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 13.50 ning saabuma kohaliku aja järgi kell 14.40; 2) lend BT725 hilines, mistõttu jäid reisijad maha jätkulennust; 3) kostja pakkus reisijatele asenduslennuks 18.10.2024 lennu BT311 suunal Riia-Tallinn, mis väljus kohaliku aja järgi kell 07.35 ja saabus kohaliku aja järgi kell 08.25; reisijal R S oli kinnitatud broneering Delta Airlines 27.10.2024 lennule DL1962 suunal Cancun-Atlanta, mis pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 17.45 ning saabuma kohaliku aja järgi kell 22.45, lennule DL72 suunal Atlanta-Amsterdam, mis pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 17.45 ning saabuma kohaliku aja järgi kell 22.45 ning kostja lennule BT858 suunal Amsterdam-Tallinn, mis pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 23.15 ning saabuma kohaliku aja järgi kell 00.05; 5) Delta Airlines lend DL1962 hilines, mistõttu reisija jäi maha oma jätkulendudest; 6) reisijal L K oli kinnitatud broneering kostja 01.08.2025

lennule BT470 suunal Tirana-Riia, mis pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 02.35 ning saabuma kohaliku aja järgi kell 06.15 ning kostja lennule BT311 suunal Riia-Tallinn, mis pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 07.35 ning saabuma kohaliku aja järgi kell 08.25; 7) lend BT470 hilines, mistõttu reisija jäi maha oma jätkulennust; 8) reisija valis asenduslennu asemel tagasimakse. Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu. 18.10.2024 lend BT725 hilines erakorralise asjaolu tõttu 17.10.2024 lennu BT725 pidi teostama lennuk registreerimisnumbriga YL-AAT. Lennuk YL-AAT teostas enne lendu BT725 lendu BT724 suunal Riia-Tbilisi (Lisa 1 – lennu BT725 andmed). Lennu BT724 maandumisel tabas lennukit linnuga kokkupõrge. Sellest tulenevalt tuli lennuk saata kohustuslikule linnuga kokkupõrke kontrollile. Tehnilise inspektsiooni kirjeldusest nähtub, et kokkupõrge toimus esiklaasi vasakul ääres. Käesoleval juhul on eelkõige oluline, et lennu teostas lennuk registreerimisnumbriga YL-AAT, millele viitab lisas inglise keeles märgitu registration ehk lennuki registreerimismärk. Lisaks on märgitud sinna hilinemise kood DF kestusega 18h 45 min. Hilinemise kood DF tähendab inglise keeles DAMAGE DURING FLIGHT OPERATIONS, bird or lightning strike, turbulence, heavy or overweight landing, collision during taxiing ehk LENNUOPERATSIOONIDE AJAL TEKKINUD KAHJUSTUSED, linnu- või välgulöök, turbulents, raske või ülekaaluline maandumine, kokkupõrge ruleerimise ajal. Tegu on International Air Transport Associationi ehk IATA rahvusvaheliste hilinemiskoodidega, mis viitavad mingile konkreetsele hilinemise põhjusele Kostja selgitab, et lisast 2 nähtub lennu BT725 tehniline raport. Käesoleval juhul on eelkõige oluline, et lennu märgiti pärast kokkupõrget AOG ehk Aircraft of Ground kuna lennuk põrkas kokku linnuga, mistõttu oli vaja teostada kohustuslik lennuki ülevaatus. Ülevaatuseks lennutas kostja samal päeval Zürichist kohale tehniku ning ülevaatus toimus samal päeval. Lisast 4 nähtub linnuga kokkupõrke raport, millest nähtub, et 17.10.2024 lennul BT724 suunal Riia-Tbilisi toimus lennukil registreerimismärkega YL-AAT maandumisel kokkupõrge linnuga. Kostja selgitab, et lisast 7 nähtub lennuki YL-AAT inspektsiooni raport. Käesoleval juhul on eelkõige oluline, et lennuk põrkas linnuga kokku 17.10.2024 lennul BT724, misjärel teostati Tbilisis 17.10.2024 kell 19.00 UTC lennuki ülevaatus. Eeltoodust tulenevalt hilines 17.19.2024 lend BT725 erakorralise asjaolu tõttu, milleks oli selle teostama pidanud õhusõiduki kokkupõrge linnuga lendu eelnevalt teostatud lennukiga. Kostja võttis kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vältida lennu BT725 hilinemist. Kuivõrd kostja ei saa võtta mistahes meetmeid lindudega kokkupõrke vältimiseks, siis tuleb kostja lugeda käesoleval juhul kõik mõistlikud meetmed võtnuks, et vältida lennu hilinemist, sh kohustuslikuks ülevaatuseks tehniku kohale lennutanud. Kostjalt ei saa eeldada, et tal on asenduslennuk igas sihtkohas kuhu ta lendab. Kostja leiab, et on pakkunud võrreldavatel tingimustel teekonna muutmist. Nagu kostja ennist välja tõi, pakkus ta reisijatele asenduslennuks 18.10.2024 lennu BT311 suunal Riia-Tallinn, mis väljus kohaliku aja järgi kell 07.35 ja saabus kohaliku aja järgi kell 08.25. Tegemist oli parima võimaliku asenduslennuga võttes muuhulgas arvesse alljärgnevat. Reisijate eelnev lend jõudis Riiga 18.10.2024 kohaliku aja järgi kell 03.52. Arvestades, et esimene lend 18.10.2024 väljus Riiast alles kell 07.10, ei oleks reisijad jõudnud Tallinnasse ümberistumisega varem kui pakutud asenduslend, mis jõudis sinna kell 08.25. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma reisijatele Määruse artiklis 7 toodud hüvitist, kuna lend hilines erakorralise asjaolu tõttu, kostja võttis asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida ning kostja pakkus reisijatele võrreldavatel tingimustel asenduslendu.

Kostja ei ole kohustatud maksma reisija R S eest hüvitist vastavalt Määruse artiklile 7, kuivõrd kostja ei olnud 27.01.2024 lennu DL1963 suunal Cancun-Atlanta, mis hilines ning mille tõttu jäi reisija maha oma jätkulendudest, tegutsevaks lennuettevõtjaks. Määruse artikkel 5 lg 1 pi c) kohaselt on asjaomastel reisijatel lennu tühistamise korral õigus saada hüvitist vastavalt artiklile 7 tegutsevalt lennuettevõtjalt. Nagu kostja ennist välja tõi, teostas 27.01.2024 lennu DL1963 suunal Cancun-Atlanta, mis hilines ning mille tõttu jäi reisija maha oma jätkulendudest, Delta Air Lines. Seega oli Määruse artikkel 2 p-i b) tähenduses tegutsevaks lennuettevõtjaks ning sellest tulenevalt ka Määruse artiklis 7 toodud hüvitise maksmiseks kohustatud Delta Air Lines, mitte kostja. 33. Nimelt kostja poolt opereeritud lend suunal Amsterdam-Tallinn oli reisija broneeringu viimane osalend (KL2843) ning ainus kostja poolt opereeritud lend. Kostja lend toimus planeeritult. Samuti toimus plaanipäraselt reisijatele pakutud 28.01.2024 asenduslend AF7972 (BT862), hilinedes üksnes Määrusega lubatud piires, 21 minutit. Reisija broneeringu teised osalennud – 27.01.2024 lend DL1963 suunal Cancun-Atlanta ja 27.01.2024 lend DL72 suunal Atlanta-Amsterdam – teostas Delta Air Lines. Lend DL1963 suunal Cancun-Atlanta hilines, saabudes Atlantasse 1h 55min peale kavandatud saabumisaega (vt lisa 13), mistõttu jäi reisija maha oma jätkulendudest. Reisijale pakuti asenduslennuks 27.01.2024 lend DL84 suunal Atlanta-Pariis ja AF7972 suunal Pariis-Tallinn (Lisa 14 – lennu DL84 ajaloolised andmed). Etteruttavalt märgib kostja veel, et ei ole kõnealustele reisijatele kohustatud maksma hüvitist vastavalt Määruse artiklile 7 ka kohtupraktikast tulenevalt. Käesoleval juhul koosnes kõnealune ümberistumisega lend rohkem kui kahest lennust ning konkreetset lendu ei teostatud koodijagamise kokkuleppe alusel. Kostja ei ole kohustatud maksma reisijatele vastavalt Määruse artiklile 7 hüvitist ka Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma reisija eest hüvitist vastavalt Määruse artiklile 7, kuivõrd kostja ei olnud 27.01.2024 lennu DL1963 suunal Cancun-Atlanta, mis hilines ning mille tõttu jäi reisija maha oma jätkulendudest, tegutsevaks lennuettevõtjaks. 01.08.2025 lend BT470 hilines erakorralise asjaolu tõttu. 01.08.2025 lennu BT470 pidi teostama lennuk registreerimisnumbriga YL-AAP. Lennuk YL-AAP teostas enne lendu BT470 lendu BT469 suunal Riia-Tirana (Lisa 15 – lennu BT470 andmed). Lennu BT469 õhkutõusul tabas lennukit linnuga kokkupõrge. Sellest tulenevalt tuli lennuk saata kohustuslikule linnuga kokkupõrke kontrolli. Tehnilise inspektsiooni kirjeldusest nähtub, et kokkupõrge toimus esiklaasi vasakul ääres. Käesoleval juhul on eelkõige oluline, et lennu märgiti pärast kokkupõrget AOG ehk Aircraft of Ground kuna lennuk põrkas kokku linnuga, mistõttu oli vaja teostada kohustuslik lennuki ülevaatus. Ülevaatuseks lennutas kostja samal päeval Münchenist kohale tehniku ning ülevaatus toimus samal päeval. Lisast 18 nähtub linnuga kokkupõrke raport, millest nähtub, et 31.07.2025 lennul BT469 suunal Riia-Tirana kahtlustati, et linnuga kokkupõrge leidis aset vahetult pärast õhkutõusu, teliku sissetõmbamise ajal, nagu viitavad löögijäljed telikul ja telikušahtis. Löögijäljed avastati lennujärgse kontrolli käigus TIA-s, lennuk oli kontrolli lõpuni AOG (maas). Kostja selgitab, et lisast 20 nähtub lennuki YL-AAP inspektsiooni raport. Käesoleval juhul on eelkõige oluline, et lennuk põrkas linnuga kokku, misjärel teostati Tiranas lennuki ülevaatus. Linnuga kokkupõrget tõendab ka lennu BT470 raport (Lisa 22 – lennu raport; Lisa 23 – lennu raport_tõlge). Eeltoodust tulenevalt hilines 01.08.2025 lend erakorralise asjaolu tõttu, milleks oli selle teostama pidanud õhusõiduki kokkupõrge linnuga lendu eelnevalt teostatud lennukiga. Seda, et linnuga kokkpõrge kujutab endast erakorralist asjaolu Määruse tähenduses on muuhulgas kinnitanud Euroopa Kohus. Täpsemalt on Euroopa Kohus märkinud, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3, koostoimes selle määruse põhjendusega 14, tuleb tõlgendada nii, et lennuki kokkupõrge linnuga kuulub mõiste „erakorralised asjaolud“ alla selle sätte tähenduses.

Kostja võttis kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vältida lennu BT470 hilinemist Kuivõrd kostja ei saa võtta mistahes meetmeid lindudega kokkupõrke vältimiseks, siis tuleb kostja lugeda käesoleval juhul kõik mõistlikud meetmed võtnuks, et vältida lennu hilinemist, sh kohustuslikuks ülevaatuseks tehniku kohale lennutanud. Kostjalt ei saa eeldada, et tal on asenduslennuk igas sihtkohas kuhu ta lendab. Kostja on täitnud määrusest tuleneva hoolsuskohustuse. Esitatud PNRväljavõttest nähtub üheselt, et reisija pöördus lennu hilinemise korral lennujaamas lennuettevõtja klienditeenindaja poole ning teavitas, et ei soovi kõnealuse lennuga reisida ning korraldab edasise reisimise iseseisvalt („PAX ... WILL NOT TAKE FLIGHT AND WILL GO ON THEIR OWN“). Tegemist oli reisija teadliku ja vabatahtliku otsusega loobuda lennust. Lisaks kinnitab PNR, et reisijat teavitati võimalusest taotleda kasutamata osalendude eest piletiraha tagastamist reisibüroo kaudu („PAX INFRMD THAT CAN APPLY FOR REF VIA AGENCY“). Seega täitis kostja määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklist 8 tuleneva kohustuse pakkuda reisijale valikuid, sh piletiraha tagastamist. Määrus ei pane lennuettevõtjale kohustust sundida reisijat ümberbroneerimist vastu võtma. Arvestades, et reisija loobus lennust vabatahtlikult, lennuettevõtja teavitas reisijat tema õigustest, ning lennu hilinemine oli tingitud erakorralistest asjaoludest, ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklis 7 sätestatud rahaline hüvitis ning kostja on täitnud kõik talle määrusest tulenevad kohustused. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma reisijatele Määruse artiklis 7 toodud hüvitist, kuna lend hilines erakorralise asjaolu tõttu, kostja võttis asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida ning kostja täitis Määrusest tulenevad kohustused. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka hageja kõrvalnõuded. Kohtu põhjendused

1.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
2.Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud järgmised asjaolud: • Reisijatel K L, T K, J K, R K, I S, U T, V N ja K K oli kinnitatud broneering XXXX kostja 17.10.2024 lendudele BT725 ja BT313 Tbilisi – Riia – Tallinn. • Lend BT725 hilines ja reisijad jäid lennust BT313 maha. • Reisijad jõudsid sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem. • Vahemaa Tbilisi- Tallinn on 2 414 km. • Reisijal R S oli kinnitatud broneering N4ASOP 27.01.2024 lendudele DL1963, DL72 ja BT858 Cancun – Atlanta – Amsterdam – Tallinn. Kostja opereeris ühtses broneeringus lendu BT858 (KL2843/DL7308). • Lend DL1963 hilines ja reisijad jäid jätkulendudest maha. • Reisija jõudis sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem. • Vahemaa Cancun-Tallinn on 9 170 km. • Reisijal L K oli kinnitatud broneering 7XCQFX 01.08.2025 lendudele BT470 ja BT311 Tirana – Riia – Tallinn. • Lend BT470 hilines ning reisija jõudis sihtkohta (Tallinn) enda kuludega. • Hilinemine sihtkohta oli rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem. • Vahemaa on Tirana-Tallinn on 2 033 km.
3.Hageja hinnangul on reisijatel K L, T K, J K, R K, I S, U T, V N K K ja L K tekkinud tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 (1)(b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta ning reisijal R S on tekkinud õigus nõuda artikkel 7(1)(c) alusel hüvitist 600 eurot. Kõik eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Flagito OÜle.
4.Kostja vastuväite kohaselt hilinesid 17.10.2024. a lend BT725 ja 01.08.2025. a lend BT470 erakorralise asjaolu tõttu ning kostja on täitnud asenduslennu pakkumise kohustuse. Reisijale R S ei ole kostja kohustatud hüvitist maksma. Kostja ei vastuta Delta Airlinesiga solidaarselt, lennutõrke eest vastutab Delta Airlines, kelle vastu reisija peab nõude esitama.
5.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
6.Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrus (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004). VÕS § 824 lg 1 alusel reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
7.Määruse nr 261/2004 artikkel 6 punkt 1 alapunkt b tulenevalt on reisijal õigus hüvitisele kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ja kõikide muude 1 500- 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, kui lennu kavandatud väljumisaeg hilineb kolm tundi või rohkem. Artikli 7 punkt 1 alapunkti b kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500 - 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Artikli 7 punkt 1 alapunkt c alusel saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a (kuni 1500 km) või b (üle 1500 km) nimetatud lendude puhul.
8.Poolte vahel on vaidlus selles, kas lend BT725, mis pidi väljuma 17.10.2024. a kell 05:30 hilines sihtpunkti erakorralise asjaolu tõttu, mis annaks kostjale aluse keelduda reisijatele hüvitise maksmisest. Kostja selgituste kohaselt pidi 17.10.2024. a lendu BT725 teostama sama lennuk, mis eelnevalt teostas lendu BT724 suunal Riia -Tbilisi. Maandumisel toimus lennuki kokkupõrge linnuga, mistõttu oli vajalik teostada lennuki kohustuslik ülevaatus.
9.Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et lennu hilinemine üle kolme tunni oli tingitud erakorralisest asjaolust. Vaidlusalusele lennule eelnev lend, BT724, saabus Tbilisi 17.10 kell 00:47 (UTC). Lennuk YL-AAT oli maas ajaperioodil 00:53 kuni 20:25, sealjuures lõppes lennuki ülevaatus kell 17:10. Ülevaatus tuvastas, et lennukil kahjustused puuduvad. Kohtu hinnangul on kostja enda poolt esitatud tõenditega tõendatud, et vaidlusalune lend hilines vähemalt 3 tundi ja 5 minutit asjaolu tõttu, mis ei kuulu „erakorralise asjaolu“ kategooriasse. Eeltoodust ja EKo C-315/15, p 54 juhistest lähtuvalt tuleb sellises olukorras reisijatele määruse artikkel 7 alusel hüvitist maksta.
10.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kostjal on kohustus maksta hüvitist olukorras, kus kostja opereeris ühtses broneeringus lendu BT858, kuid hilines sama broneeringu teise lennuettevõtja lend. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesolevas menetluses esile toonud ühtegi asjaolu, mis kostja solidaarse vastutuse välistaks. Euroopa Kohus on leidnud, et reisija õiguse puhul saada määruses nr 261/2004 ette nähtud hüvitist moodustab ühtse broneeringu alla kuuluv ühe või mitme ümberistumisega lend ühe terviku (vt Euroopa Kohtu 30. aprilli 2020. a otsus kohtuasjas nr C-191/19 OI vs Air Nostrum Líneas Aéreas del Mediterráneo SA, p 26). Kuivõrd praegusel juhul oli ühtse broneeringuga hõlmatud ka lend BT858, on määrus nr 261/2004 art 3 lg 2 järgi kohaldatav. Kõnealune tõlgendus on kooskõlas ka määruse eesmärgiga, milleks on vastavalt määruse põhjendusele 1 tagada reisijate kaitstuse kõrge tase, mis omakorda õigustab reisijatel olevate õiguste laia tõlgendamist (vt Euroopa Kohtu 4. oktoobri 2012. a otsus kohtuasjas nr C-321/11, p 25).
11.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas menetluses kostja ühtegi tõendit selle kohta, et lend BT470 hilines sihtkohta erakorralise asjaolu tõttu. Samuti ei nähtu kostja poolt esitatud tõenditest, et reisijale oleks pakutud asenduslendu Tallinnasse jõudmiseks. Määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 järgi ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt art-le 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Määruse põhjenduspunktides 14 ja 15 on vastavaid erakorralisi asjaolusid näitlikult kirjeldatud, sh nt poliitiliselt ebastabiilsed olud, sobimatud ilmastikutingimused, ettenägematud lennuohutusega seotud vajakajäämised ja streigid. Kostja selgituste kohaselt tingis lennu hilinemise lend BT469, kuivõrd vaidlusalust lendu ja lendu BT469 pidi teostama sama lennuk (reg nr YL-AAP). Lennuk vajas aga ülevaatust, kuivõrd 31.07.2025. a kell 21:15 (UTC) registreeriti sama lennuki intsident linnuga vahetult pärast õhku tõusu (dtl 179-180). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et lennu BT470 väljalennu viivitus kestis 11 tundi ja 20 minutit (dtl 206). Samas ülevaatuse ja eeldatava parandamise aeg oli 2 tundi, sh kahjustusi ei leitud (dtl 178). Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et lend oleks hilinenud üksnes linnu intsidendi tõttu.
12.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et on reisija Laura Kilbi ees täitnud asenduslennu pakkumise kohustuse. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et reisija ei ole pakkumist aktsepteerinud, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks üldse aktsepteerimist vääriva asenduslennu pakkumise teinud. Kohus mõistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 artikkel 7 ja VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kogusummas 4 200 eurot.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude summalt sissenõutavaks muutunud viivise summas 173,50 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja vastu summas 173,50 eurot on põhjendatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hüvitised reisijatele maksmata.
14.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates 25.11.2025. a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kohus rahuldab taotluse.
15.Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 40 eurot reisija kohta, so kokku 400 eurot (10 reisijat x 40 eurot). Vastavalt VÕS § 113 1 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Kostjal ei ole olnud takistusi kohtuväliselt kohustus täita. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 595 eurot ja esindajakulu summas 1 252 eurot (dtl 378). Hageja tasus riigilõivu 595 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 5 199,8 eurot tasumisele riigilõiv 595 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 595 eurot.
18.Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamiseks, kostja täiendavatele seisukohtadele vastuse koostamiseks (dtl 378). Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Käesolev kohtumenetlus oleks olnud välditav. Kohtu hinnangul ei ole ajakulu ülepaisutatud, kuivõrd vaidlus puudutab kolme erinevat lendu, mis ei ole hilinenud samadel asjaoludel.
19.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
20.Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 140 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1 847 eurot.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

viivist

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.04.20262-25-7049/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.04.20262-24-130498/15Tartu Maakohus Valga kohtumaja