Priit Poom süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi lühimenetluses
Ringkonnaprokurör
Merike Lugna
Süüdistatav
PRIIT POOM
Isikukood või sünniaeg: 37011170266 Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxx Telefon: XXX e-post: XXX Kodakondsus: Eesti Haridus: keskharidus Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: xxx Karistatus: Eestis karistamata, 1 kehtiv välisriigi kriminaalkaristus: Soome Vabariigi Ida-Uusimaa 14.2.2025 otsusega nr 1025 7258 määrati Soome kriminaalkoodeksi 23. peatüki § 4 (sõiduki juhtimine raskes joobeseisundis) järgi 55 päeva vangistust tingimisi katseajaga kuni 31.8.2026, määrati 20 eurot trahvi Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 23-24.6.2025
Kaitsja
vandeadvokaat Natalia Suvorova
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 309 lg 3, §§ 311-313, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s :
Süüdi tunnistada Priit Poom KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
2.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Priit Poomile mõistetud karistust 1⁄3, s.o 8 kuu vangistuse võrra, ärakandmata karistus on vangistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud.
3.Arvata Priit Poomi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23-24.6.2025 s.o 2 päeva ja ärakandmata vangistus on 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
4.KarS § 424 lg 4 p 1, § 73 lg 1, 2 alusel määrata, et vangistusest kuulub kohe ärakandmisele 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda Priit Poomi poolt karistuse kandmisele ilmumisest peale kohtuotsuse jõustumist. Kohus edastab peale otsuse jõustumist Priit Poomile kutse, millisesse vanglasse ja millal ta peab minema vangistust kandma. Kohtu määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3.
5.KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta Priit Poomile mõistetud ärakandmata vangistus 1 aasta 2 kuud tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Priit Poom ei pane 2 (kahe) aasta 2 (kahe) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
6.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 8. juuni 2026.
1.KarS § 50 lg 1 p 1, § 424 lg 4 p 2 alusel võtta Priit Poomilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks, mille algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristus laieneb vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie (5) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
7.Välja mõista Priit Poomilt riigi tuludesse menetluskulud 1642,20 eurot (sealhulgas sundraha 1419 eurot). Kulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE522200221013264447 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700020310. Maksekorralduse selgitusse lisada: kriminaalasja number, menetluskulud, isiku nimi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8.Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele.
9.Jõustunud kohtuotsus saata Transpordiametile ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest Pärnu Maakohtule. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav. KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt prokuratuuril apellatsiooniõigus puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt määruskaebe korras. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.
SÜÜDISTUS
Priit Poomi süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 14.2.2025 Soome Vabariigi Ida-Uusimaa otsusega nr 1025 7258 sõiduki raskes joobes juhtimise eest, juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 23.06.2025 kella 15:03 paiku Rapla maakonnas Rapla vallas xxxxx. km-l mootorsõidukit M B V
2 (6)
1-26-3220 registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,98 mg/l. Priit Poom rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Mootorsõiduki korduva juhtimisega joobeseisundis pani Priit Poom toime kuriteo KarS § 424 lg 2 järgi.
KOHTU SEISUKOHT
1.Prokurör juhtis tähelepanu, et Soome Vabariigi kohtuotsus on tehtud P. Poomi suhtes aastal 2024, mitte 2025 nagu süüdistuses kirjas. Kohus märgib, et seda kinnitab tlk 19-22 II kd olev kohtuotsus.
2.Priit Poom tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi ja on rääkinud (tlk 10-11 II kd), et tuli üle pika aja Eestisse jaanipühi tähistama. 23.6 hommikul läks tuttava juurde Rapla linnas, jäid istuma (u kella 10 ajal) ja hakkasid alkoholi tarbima, jõi longerot, võis 12-14 purki ära juua. Kella kolme ajal otsustas hakata liikuma oma peatuspaika L külla talle kuuluva sõidukiga M. Kuskil 20 m enne sihtkohta jõudmist peatas teda politsei ja pani puhuma. Pani imestama, et joove nii suur on. Sõitma asudes sai aru, et on joobes, oli täitsa mõistuse juures, sai aru, mis toimub. Politseiametnikust tunnistaja R.N on rääkinud (tlk 90 II kd ), et 23.6.2025 teostasid liiklusjärelevalvet R R vallas xxxx tee x.km-l, kontrollisid juhtide kainust. R poolt suunaga P tuli Soome numbrimärgiga sõiduauto M B V reg nr xxxxxx. Teine ametnik peatas sõiduki ja kui läks sõiduki juurde vaatama, siis paariline kasutas juhi suhtes indikaatorvahendit, näit oli positiivne. Juht, kelleks osutus Priit Poom, tunnistas alkoholi tarvitamist. Juht oli nõus puhuma tõendusliku alkomeetrisse, mille näit oli 0,98 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tlk 2 II kd) näitab, et P. Poom kõrvaldati 23.6.2025 kell 15.03 sõiduki M V reg. nr xxxxxx juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk (tlk 4 II kd) tõendab, et 23.6.2025 kell 15.06-15.12 kasutati P. Poomi suhtes tõendusliku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARDF-0057, mõõtetulemus 0,98 mg/l. Tl 5-6 II kd on kasutatud tõendusliku alkomeetri taatlustunnistus, mis näitab, et mõõtevahend oli taadeldud.
3.Kohus leiab, et tõendid kinnitavad, et Priit Poom süüdistuses nimetatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit, olles LS § 69 lg 2 p 1 tähenduses joobeseisundis, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. P. Poomi tegu täidab KarS § 424 lg 1 sätestatud objektiivse teokooseisu. Soome Vabariigi IdaUusimaa 14.2.2024 kohtuotsus (tlk 19-22 II kd) näitab, et Priit Poomi on karistatud sõiduki juhtimises raskes joobeseisundis (Kriminaalkoodeksi 23. peatüki § 4) vangistusega 55 päeva tingimisi katseajaga kuni 31.8.2026; lisaks trahv 240 eurot. See karistus on kantud ka Eesti karistusregistrisse (tlk 16 II kd). Kohtupraktika kohaselt (Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2025 otsus 1-24-7061 p 117) kohustus võtta teises liikmesriigis tehtud karistusotsust arvesse tähendab ennekõike kohustust arvestada varasemat süüdimõistmist korduvuse tuvastamisel. Seega Priit Poom on isikuks, kes on korduvalt toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ja tema tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivne koosseis
4.Kohus on seisukohal, et P. Poom pani teo toime otsese tahtlusega. P. Poom ütles politseile, et oli sel päeval eelnevalt pikema perioodi vältel alkoholi tarvitanud, tundis end joobes 3 (6)
1-26-3220 olevat. P. Poomil tuvastatud joobe määr oli nn kriminaalse joobe miinimummäärast suurem. Kohus leiab, et kui P. Poom sai mootorsõidukit juhtima asudes aru, et ta on joobes, teadis ta, et on seisundis, mis ei luba sõidukit juhtida ja vähemalt möönis, et võib olla nn kriminaalses joobes, kuid sellest hoolimata ta mootorsõidukit juhtis.
5.Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.
6.Kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks P. Poomi süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises.
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemine P. Poomi poolt, mis täidab KarS § 424 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigusvastane ja P. Poom on selle toimepanemises süüdi. Kohus mõistab P. Poomi KarS § 424 lg 2 järgi süüdi.
Karistus
8.Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 424 lg 2 näeb karistusena ette ainult vangistuse, kuni nelja-aastase vangistuse.
9.KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Süü suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eeskätt konkreetse teo asjaoludest. P. Poomi süü suuruse juures arvestab kohus, et P. Poomil oli suurem joove kui nn kriminaalse joobe miinimummäär, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Kohus hindab P. Poomi süüd keskmiseks. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
10.Soome Vabariigi Ida-Uusimaa 14.2.2024 kohtuotsus (tlk 19-22 II kd) näitab, et Priit Poomi on karistatud sõiduki juhtimises raskes joobeseisundis (Kriminaalkoodeksi 23. peatüki § 4) vangistusega 55 päeva tingimisi katseajaga kuni 31.8.2026 (tingimisi karistuse võib määrata täitmisele, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime kuriteo, mille eest ta mõistetakse tingimusteta vangistusse ja mille eest on süüdistus esitatud ühe aasta jooksul pärast katseaja lõppemist); lisaks trahv 240 eurot. See karistus on kantud ka Eesti karistusregistrisse (tlk 16 II kd). Kohtupraktika kohaselt (Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2025 otsus 1-24-7061 p 117) kohustus võtta teises liikmesriigis tehtud karistusotsust arvesse tähendab ennekõike kohustust arvestada varasemat süüdimõistmist karistuse mõistmisel.
11.Eelnev näitab, et P. Poom pani korduva alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime ajal, mil tal oli määratud raskes joobes sõiduki juhtimise eest katseaeg Soome Vabariigi kohtu poolt. P. Poom avaldas ise, et palus Soomes karistuse määramisel, et juhtimisõigus jääks alles, töö pärast on vaja palju sõita, palus load alles jätta; kohus nii otsustaski, load jäid alles ja sai trahvi. See aga näitab, et eelmine karistus (mis mõisteti Poomi soovi kohaselt), ei suutnud teda mõjutada õiguskuulekalt käituma, tema käitumismuster ei ole muutunud. Kuigi P. Poom avaldas, et ta väga harva tarvitab alkoholi, asus ta kohe peale alkoholi tarvitamist mootorsõidukit juhtima. Kohus leiab, et eelnev näitab, et tingimisi vangistus ja rahatrahv karistusena ei suutnud P. Poomi mõjutada oma käitumismustrit muutma.
12.Kriminaalhooldusametnik on kohtueelses ettekandes (tlk 26-27 II kd) märkinud, et P. Poom tunnistab kuritegu, kahetseb oma käitumist, nendib, et teo eest tuleb vastutada. P. Poom elab alaliselt Soomes, seega ei ole võimalik elektroonilise valve kohaldamine, vangistuse asendamine ÜKT-ga ega käitumiskontrolliga katseaeg. P. Poomi sõnul ei saa ta kanda ei vangistust ega lühiajalist vangistust, sest kaotaks elukoha, sissetuleku ja pole kedagi, kes hoolitseks tema koerte eest. Saaks kanda rahalist karistust või tingimisi karistust ilma käitumiskontrollita. Peab otstarbekaks enda karistamist juhtimisõiguse peatamisega Eestis, külastab Eestit korra kahe aasta jooksul.
4 (6)
1-26-3220
13.Kaitsja leidis, et P. Poom ei saa minna vangistust kandma, sest tal on kolm koera, siis ta ei saa nende eest hoolitseda. P. Poom ise avaldas, et ta alles sai töö ja kui peab vangi minema, teeb see väga suure augu sisse. Kohus märgib, et P. Poom ise õiguskuuleka käitumisega oleks saanud vältida, et tal kuriteo eest karistust kandes kaasnevad tööelus negatiivsed tagajärjed. Tunnistaja R.N ütluste kohaselt olid kolm koera P. Poomil autos ka kuriteo toimepanemise ajal, mis näitab, et ta sel ajal teadis, et loomad vajavad tema hoolitust, kuid ka see ei pannud teda õiguskuulekalt käituma. Soome kohus andis P. Poomile võimaluse kanda kuriteo eest karistust, mis võimalikult vähe tema eraelu häiriks, kuid P. Poomile selline sisuliselt tema enda poolt valitud karistus mõju ei avaldanud. Seega karistuse eripreventiivne eesmärk suurendab mõistetavat karistust.
14.Kohtupraktika kohaselt (Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2025 otsus 1-24-7061 p 117) raamotsuse (24. juuli 2008. a raamotsuse 2008/675/ÜVJP) sätted ei anna liikmesriigile voli pöörata teises liikmesriigis mõistetud karistust täitmisele või muul moel selle otsuse täitmisesse sekkuda. Seega ei moodusta kohus P. Poomile Soome Vabariigi kohtuotsusega mõistetud karistusega liitkaristust.
15.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus P. Poomile KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus P. Poomile mõistetavat karistust 1/3, s.o 8 kuu vangistuse võrra, kandmata karistus on 1 aasta 4 kuud vangistust. P. Poom on kahtlustatavana kinni peetud 23-24.6.2025 (tlk 7-8 II kd), s.o 2 päeva, millise aja kohus KarS § 68 lg 1 alusel arvestab karistusaja hulka ja kandmata karistus on 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust.
16.KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Kohus leiab, et P. Poomil tuleb mõistetud vangistusest ära kanda nn šokivangistus, kohus määrab selleks 1 kuu 28 päeva vangistust. Kohus leiab, et ülejäänud 1 aasta 2 kuulise vangistuse kandmiselt on P. Poom võimalik vabastada tingimuslikult KarS § 73 sätete alusel, sest kohus loodab, et koheselt kandmisele kuuluv vangistus mõjutab P. Poomi edaspidi õiguskuulekalt käituma. P. Poomi käitumismustri muutumist peaks kinnistama 2 aasta 2 kuuline katseaeg, mille jooksul P. Poom ei tohi toime panna tahtlikku kuritegu, vastasel korral pööratakse ärakandmata vangistus täitmisele. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvata P. Poomi poolt karistuse kandmisele ilmumisest. P. Poomil ilmuda karistust kandma kutse peale, mis saadetakse peale kohtuotsuse jõustumist. 2 aasta 2 kuuline katseaeg algab KarS § 78 p 1 alusel kohtuotsuse kuulutamisest. Lisakaristus
17.KarS § 50 lg 1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liiklemisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Väljavõte liiklusregistrist (tlk 14 II kd) tõendab, et P. Poomil oli juhtimisõigus olemas. Priit Poom palus juhtimisõigus alles jätta. KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, mis tähendab, et kuriteo, millise P. Poom toime pani, puhul on juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena kohustuslik.
18.Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski 5 (6)
1-26-3220 anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt RKKKo asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-159-15, p 12). Kohus arvestab lisakaristuse kohaldamisel, et P. Poomil oli suurem joove kui nn kriminaalse joobe miinimummäär. Varasemalt ei ole temalt karistusena juhtimisõigust ära võetud. Lisakaristust tuleb kohaldada nii karistuse eri- kui üldprevntsioonist lähtuvalt. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus P. Poomilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära 4 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Põhikaristus koos lisakaristusega vastab P. Poomi süü suurusele. Asitõendid
19.Asitõendid puuduvad. Tõkend
20.Tõkendit ei ole kohaldatud. Menetluskulud
21.Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
22.Menetluskuluks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb P. Poomilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas 1419 eurot, s.o 1,5*946 eurot.
23.Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks kaitsjale P. Poomi kaitsmise eest makstud põhjendatud tasu ning need on 133,92 eurot (tlk 28-31 II kd), 89,92 eurot (tlk 19-21 I kd), kokku 223,84 eurot.
24.Kohus mõistab P. Poomilt riigi kasuks välja menetluskulud 1642,84 eurot. P. Poom on kohustatud menetluskulu riigile tasuma 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.