Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

3518073 kostja 03.03.2025 lennule U57103).

Mõista kostjalt SKYUP MT Limited hageja Flagito OÜ kasuks välja resolutsiooni punktis 5 kajastatud põhivõlgnevuselt 4 800 eurolt perioodil 12.03.2025 – 13.05.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 92,38 eurot.

Mõista kostjalt SKYUP MT Limited hageja Flagito OÜ kasuks välja resolutsiooni punktis 5 kajastatud põhivõlgnevuselt 4 800 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.05.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 03.07.2026.a. summas 561,69 eurot ja edasi põhisummalt 4 800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

Mõista kostjalt SKYUP MT Limited hageja Flagito OÜ kasuks välja sissenõudmiskulud 600 eurot.

Tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks käesolev kohtuotsus põhinõude kokku summas 9600 eurot (kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2 ja 5) osas.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja kanda

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1895 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse asjaolud ja hageja nõue Flagito OÜ esitas 14.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5124,40 euro saamiseks. Kohus tegi 17.03.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 24.03.2025 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik SkyUp MT Limited esitas 04.04.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus edastas asja edasiseks menetlemiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis 24.04.2025.a. kohtumäärusega avalduse käiguta ning kohustas avaldajat esitama nõuetekohast hagiavaldust. Flagito OÜ esitas kohtule 06.05.2025.a. hagiavalduse. Hageja palub 06.05.2025.a. esitatud hagiavalduses: mõista SKYUP MT Limited`lt Flagito OÜ kasuks välja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitis kogusummas 4800 eurot; mõista SKYUP MT Limited`lt Flagito OÜ kasuks välja põhivõlgnevuselt summas 4800 eurot perioodil 12.03.2025-06.05.2025 sissenõutavaks muutunud viivis summas 82,11 eurot; edasiselt mõista SKYUP MT Limited`lt Flagito OÜ kasuks välja põhivõlgnevuselt summas 4800 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.05.2025 (k.a) kuni kohtuotsuse tegemiseni

kindla summana ja edasiselt põhisummalt 4800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni; mõista SKYUP MT Limited`lt Flagito OÜ kasuks välja sissenõudmiskulud summas 320 eurot; jätta kõik menetluskulud SKYUP MT Limited kanda ja rakendada menetluskulude väljamõistmisel VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud viivisemäära kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel SA ja AA kinnitatud broneering 3557283 SKYUP MT Limited 03.03.2025 lennule U57103 Tallinn - Sharm El-Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on igal reisijal õigus nõuda EL määruse 261/2004 (edaspidi: määrus) alusel 600 eurot hüvitist (kokku 1200 eurot). Reisijad loovutasid nõuded hagejale. VJ, AJ ja SH oli kinnitatud broneering 3521237 kostja 03.03.2025 lennule U57103 Tallinn - Sharm El-Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on igal reisijal õigus nõuda määruse alusel 600 eurot hüvitist (s.o kokku 1800 eurot). Reisijad loovutasid nõuded hagejale. Reisijatel MM, MM ja OM oli kinnitatud broneering 0012343292 kostja 02.03.2025 lennule U57104 Sharm El – Sheikh – Tallinn, millised hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on igal reisijal õigus nõuda Määruse alusel 600 eurot hüvitist (s.o kokku 1800 eurot). Reisijad loovutasid nõuded hagejale. Hageja nõuab põhinõudelt 4 800 eurot ka viivist TsMS § 367 kohaselt ning võlgnevuse sissenõudmiskulude hüvitamist. Harju Maakohtu 30.06.2025.a. kohtumäärustega eraldati erinevad nõuded eraldiseisvatesse menetlustesse ning Harju Maakohtu 09.09.2025.a. kohtumäärusega liideti käesoleva menetlusega tsiviilasjad 2-25-109386; 2-25-10487; 2-25-10488 ja 2-25-10489. Tsiviilasjas 2-25-109386 esitatud hagiavalduse kohaselt oli reisijatel KU ja TH kinnitatud broneering 0012343292 SKYUP MT Limited 22.02.2025 lennule U57104 Sharm El – Sheikh – Tallinn, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on igal reisijal õigus nõuda EL määruse 261/2004 (edaspidi: määrus) alusel 600 eurot hüvitist (s.o kokku 1200 eurot). Reisijad loovutasid nõuded hagejale. Reisijal IS oli kinnitatud broneering 3377987 kostja lendudele 23.02.2025 U57103 Tallinn – Sharm El – Sheikh ja 02.03.2025 U57104 Sharm El – Sheikh – Tallinn, millised mõlemad hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on reisijal õigus nõuda määruse alusel 600 eurot hüvitist mõlema lennu eest (s.o kokku 1200 eurot). Reisija loovutas nõude hagejale. Reisijatel KP ja RK oli kinnitatud broneering 3465582 kostja 03.03.2025 lennule U57103 Tallinn – Sharm El – Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on igal reisijal õigus nõuda määruse alusel 600 eurot hüvitist (s.o kokku 1200 eurot). Reisijad loovutasid nõuded hagejale. Reisijatel AK ja PK oli kinnitatud broneering 3518073 kostja 03.03.2025 lennule U57103 Tallinn – Sharm El – Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on igal reisijal õigus nõuda määruse alusel 600 eurot hüvitist (s.o kokku 1200 eurot). Reisijad loovutasid nõuded hagejale. Hageja nõuab põhinõudelt 4 800 eurot ka viivist TsMS § 367 kohaselt ning võlgnevuse sissenõudmiskulude hüvitamist. Kostja seisukoht Kostja tunnistab tsiviilasjades 2-25-109386 ja 2-25-107901 esitatud põhinõudeid summas 2 x 4800, kokku 9600 eurot. Kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt kuna: (i) hageja ei olnud kohtuväliselt tõendanud, et tal on õigus esindada reisijaid ja hageja ei olnud esitanud hüvitise tasumise õiguse kontrolliks vajalikke dokumente; (ii) hageja ei andnud kostjale aega tasuda hüvitist vabatahtlikult, vaid pöördus kohtusse andmata mõistlikku aega kontrollida hüvitise nõuet ja tasuda see vabatahtlikult. Kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulu, menetluskulu ja viivis. Kostja leiab, et kuna hageja ei esitanud kostjale enne kohtusse pöördumist reisijate

esindamise õiguse olemasolu tõendeid ega lennupileteid(broneeringuid) ning ei andnud mõistlikku aega hüvitise kohtuväliseks tasumiseks, siis ei olnud hageja teinud enda poolt kõike, et lahendada antud vaidlus kohtuväliselt ning vältinud täiendavate menetluskulude tekkimist. Hageja põhitegevusalaks on äriregistri kohaselt juriidilised toimingud (EMTAK kood 6910) ning nende kodulehel toodud info kohaselt on spetsialiseerutud just reisijate esindamisele lennureiside hilinemise eest hüvitise nõudmisel. Seetõttu oleks hageja pidanud teadma, mida on tarvis lennuettevõttele esitada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmisel. Kuna hageja ei olnud täitnud EÜ määruse nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks vajalikke tingimusi, siis ei saa lugeda kostjat rahalise kohustuse täitmisega viivituses olevaks VÕS § 113 mõttes ning seetõttu ei ole hagejal ka tekkinud õigust sissenõudmiskulude hüvitamisele VÕS § 1131 lg 1 alusel. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes TsMS § 403 lg-st 1. Hageja nõude aluseks on EU 261/2004 määruse artikkel 7 lg 1 punkt c. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrusega nr 261/2004 kehtestati ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta. Määruse artikli 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude tühistamise puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Euroopa Kohus on oma lahendites leidnud, et määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07; CC549/07 ning C-257/14). Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C432/07 väljendatud seisukohale, enam kui 3 tundi hilinenud lennud tuleb võrdsustada tühistatud lendudega. Vaidlus puudub selles, et 22.02.2025.a. lend U57104 Sharm El – Sheikh – Tallinn, 23.02.2025.a. lend U57103 Tallinn – Sharm El – Sheikh, 02.03.2025.a. lend U57104 Sharm El – Sheikh – Tallinn ja 03.03.2025.a. lend U57103 Tallinn – Sharm El – Sheikh, hilinesid sihtkohta üle 3 tunni ja reisijatel oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004 alusel õigus saada hüvitist. Kostja tunnistab hageja põhinõuet 9600 eurot (4800 + 4800). Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 15 reisija osas kogusummas 9600 eurot, so hageja 4800 euro nõue (broneering 3557283 kostja 03.03.2025 lennule U57103; broneering 3521237 kostja 03.03.2025 lennule U57103; broneering 0012343292 kostja 02.03.2025 lennule U57104) + hageja 4800 euro nõue (broneering 0012343292 kostja 22.02.2025 lennule U57104; broneering 3377987 kostja lendudele 23.02.2025 U57103 ja 02.03.2025 U57104; broneering 3465582 kostja 03.03.2025 lennule U57103; broneering 3518073 kostja 03.03.2025 lennule U57103). Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist järgnevates osades: sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4800 eurot perioodi 12.03.2025 – 06.05.2025.a. eest 82,11 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.05.2025 (k.a) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 4800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni; sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4800 eurot perioodi 12.03.2025-13.05.2025 eest 92,38 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.05.2025 (k.a) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 4800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samuti nõuab hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 600 eurot. Kostja vaidleb hageja viivise ja sissenõudmiskuludele vastu. Kostja väidab, et viivisenõuet ei tekkinud, kuna kohtueelses menetluses ei esitatud väidetavalt nõuetekohaseid dokumente. Samuti ei saanud hagejal tekkida võla sissenõudmiskulusid VÕS § 1131 lg 1 alusel. Hageja ei andnud kostjale aega tasuda hüvitist vabatahtlikult, vaid pöördus kohtusse andmata mõistlikku aega kontrollida hüvitise nõuet ja tasuda see vabatahtlikult. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtule esitatud tõenditest on võimalik tuvastada, et hageja esitas kostjale 09.03.2025.a. ja 12.03.2025.a. nõudekirjad, millele on lisatud nõude loovutamise lepingud ja reisijate piletid (06.05.2025.a ja 13.05.2025.a. hagiavalduse lisad). Kohtule esitatud nõude loovutamise lepingutest on võimalik kõrvutada reisija konkreetse lennuga (06.05.2025.a. hagiavalduse lisad 3 – 4; 7 – 9; 13 – 14; 13.05.2025.a hagiavalduse lisad 4 – 5; 8; 11 – 12; 15 – 16). Seega on kohtu hinnangul võimalik tuvastada hageja nõudeõigust ning seda, milline reisija, millise lennuga seoses hüvitist taotleb, mistõttu on kostja väited selle osas, et kostjale ei ole hüvitise välja maksmiseks esitatud kõiki vajalikke dokumente asjakohatud. Kostja väidab ka muuhulgas, et hageja oleks pidanud esitama, kas digitaalselt allkirjastatud volikirja või esitama paberil allkirjastatud volikirja koos isikutunnistuse või passi koopiaga, et kostja oleks saanud veenduda esindusõiguse olemasolus nagu näeb ette Euroopa Komisjoni 09.03.2017 antud juhis määrus nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks (27.10.2025.a. kostja vastus lk 3). Kostja tugines muuhulgas sellele, et kostja on lennuettevõttena teavitanud oma „Reisijate ja pagasi veo üldtingimuste“ p 18.1.4, et – „Hüvitamine toimub isikut tõendavate dokumentide ja punktis 18.1.3 nimetatud rahasummade saamise õigust kinnitavate dokumentide esitamisel“(27.10.2025.a. kostja vastuse lisa 1). Hageja vaidles nimetatule vastu tuues esile, et kostja peab tüüptingimustele tuginedes tõendama, et need on saanud lepingu osaks. Seejuures tuleb arvestada, et reisijad ei ole lepinguid sõlminud otse kostjaga, vaid reisikorraldajaga, kes tellib tšarterlendude korraldamise teenust kostjalt. Seega peab kostja tõendama, et reisikorraldajaga pakettreisilepingut sõlmides oli reisijal mõistlikult võimalik aru saada ja tutvuda kostja tüüptingimustega. Lisaks märgib hageja, et kostja viidatud tüüptingimuste p-d 18.1.3 ja 18.1.45 ei reguleeri EL määruse 261/2004 artiklis 7 sätestatud kindlaksmääratud hüvitist, vaid piletiraha tagastamist viidatud määruse art 8 lg 1

punkti a mõttes. Hageja esitas enne hagiavalduste esitamist 06.05.2025 ja 13.06.2025 peaaegu kõik digitaalselt allkirjastatud lepingud 17.04.2025 ja 28.04.2025. Hageja oli varasemalt esitanud TsÜS § 78 lg 2 mõttes allkirjastatud lepingutega nõudekirjad ja lennuandmed juba 09.03.2025 ja 12.03.2025 nõudekirjadega.1 (15.12.2025.a. hageja menetlusdokument p 5 - 8). Kohus nõustub siinkohal hageja seisukohaga selle osas, et kostja poolt viidatud tüüptingimused on seotud piletite tagastamisega määruse artikli 8 lg 1 punktiga a ning ei ole seotud hageja nõudega määruse artikli 7 alusel. Seega on kostja poolt viidatud vastuargumendid põhjendamatud. Samuti on kohtu hinnangul põhjendamatud kostja väiteid selle osas, et hageja ei andnud kostjale mõistliku tähtaega hüvitise tasumiseks. VÕS § 82 lg 3 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks käesoleva asja mõttes alates lennutõrke toimumise ajast, mitte nõudekirja saatmise ajahetkest VÕS § 113 lg 2 mõttes. Seega muutus kohustus sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast 22.02.2025, 02.03.2025 ja 03.03.2025 lendude toimumist. Kohtupraktikas on peetud nõude tasumise mõistlikuks ajaks 7 päeva (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2021.a. lahend tsiviilasjas 2-21-15265 p 48). Seetõttu on kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda kostjalt kõrvalnõuete tasumist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 12.03.2025 – 06.05.2025.a. eest 82,11 eurot, perioodi 12.03.2025-13.05.2025 eest 92,38 eurot; perioodi 07.05.2025 – 03.07.2026.a. eest 571,95 eurot; perioodi 14.05.2025 – 03.07.2026.a. eest 561,69 eurot ja edasi põhisummadelt 4800 + 4800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta. VÕS § 113 1 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus leiab seega, et on põhjendatud on ka rahuldada hageja sissenõudmiskulude nõue 15 reisija osas kokku summas 600 (15 x 40) eurot. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena kokku 9600 eurot, viivise perioodi 12.03.2025 – 06.05.2025.a. eest 82,11 eurot; viivise perioodi 12.03.2025 – 13.05.2025 eest 92,38 eurot; viivise põhisummalt 4800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.05.2025.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni 03.07.2026.a. summas 571,95 eurot; viivise põhisummalt 4800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.05.2025.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni 03.07.2026.a. summas 561,69 eurot ja edasi põhisummalt 4800 eurot + 4800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses; sissenõudmiskulud 600 eurot. Viivitamata täidetavus Hageja palus kohtult istungil, et kohus õigeksvõetu osas tunnistaks lahendi viivitamata täidetavaks. TsMS § 468 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohus leiab, et kuivõrd kostja võttis hageja põhinõude kokku summas 9600 euro osas hagi õigeks ja vastavas osas põhineb otsus seega õigeksvõtul, on põhjendatud tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks käesolev kohtuotsus põhinõude kokku summas 9600 eurot osas.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagejat on lepingulise esindajana esindanud vandeadvokaat Sander Potisepp tunnihinnaga 140 eurot/tund. Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest ei saa üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Arvestades vaidluse asjaolusid, keerukust ja kestust, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud. Kohus leiab, et selline tunnihind jääb ka turuhinna piiresse. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab sisendkäibemaksu maha arvata, mistõttu määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks ilma käibemaksuta. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 14.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324 p 19). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 840 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu kahe maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest 40 eurot (20+20) ja õigusabikulu 7,25 tunni eest 1015 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hagilt tasutud riigilõiv 840 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Kohtu hinnangul on ka hageja lepingulise esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud ja hagimenetluses kantud õigusabikulud põhjendatud ning need vastavad kehtivale praktikale. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1895 eurot (840 + 20 + 20 + 1015). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1895 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.