Pankrotiõigus

ASJAOLUD

tehtud, ehk nõuti tulu ja mitte kasumit. Üritati enda õigusi pikalt kaitsta kohtus, mis koormas Võlgniku veel enam, kuid õiglust ei saavutatud. Lõpuks Võlgnik loobus Eesti riigiga võitlemisest ja lõpetas enda majandustegevuse. Täiendavalt tulid nõuded ka maksuhalduri poolt seoses dokumentide puudumisega (hävisid tulekahjus 2022) ja kõikide kulutuste osas määrati täiendav tulumaks ja ka käibemaksu tagastus. Ehk Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet ja Maksuamet kokku määrasid väiksele pereettevõttele üle 200 000 euro nõudeid (Võlgniku hinnangul oli kõik need nõuded alusetud ja ebaõiglased) lähtudes kõigest eelnevast ei olnud Võlgnikul enam võimalik jätkata majandustegevust, samuti sulgesid pangad Võlgniku arveldusarved. Halduril ei ole õnnestunud Võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et Võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses oluliselt paraneda. Eeltoodust tulenevalt on Haldur seisukohal, et Võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 mõttes, sest Võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja Võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, samuti puuduvad töötajad. Maksejõuetuse põhjuseks on Halduri käsutuses olemasoleva informatsiooni põhjal praeguses menetlusstaadiumis, et Maa - ja Ruumiamet, Keskkonnaamet ja Maksuamet kokku määrasid väikesele pereettevõttele üle 200 000 euro nõudeid. Maksejõuetuse tekkimise aeg Halduri hinnangul on 2023 aasta aprill- mai. Pole selgunud käesolevaks ajaks selliseid asjaolusid, millede põhjal saab väita, et äriühingu juhtimisel on toime pandud raskeid juhtimisvigu ja mis annaks alust esitada hagisid juhatuse liikmete vastu ÄS § 187 lg.2 alusel. Menetluse käigus pole selgunud ka selliseid asjaolusid, mis annaksid alust esitada avalduse politseile kuriteo tunnustega teo uurimiseks. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla ka tagasivõitmise hagid, nõuded äriühingu juhtide vastu või muud asjaolud. Pankrotimenetluse käigus pole käesolevas menetluse staadiumis selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid praegu Haldurile võimaluse käituda pankrotiseaduse § 109 kohaselt. Halduri töö tulemusena on selgunud, et Võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Haldur on seisukohal, et Võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes, sest Võlgnik pole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ning Võlgniku teadaolev vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kajastatud varade ja kohustuste suurus moodustab 19.07.2026 seisuga vastavalt 3 000,00 EUR (hinnanguliselt) ja 264 158,12 EUR. Seega ületavad kohustused vara väärtuse kordades. Haldur on seisukohal, et kogutud informatsiooni põhjal on Võlgnik püsivalt maksejõuetu. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu määramiseks.

KOHTU SEISUKOHT

tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (264 158,12 eurot) vara väärtust. Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, ettevõte on majandustegevuse lõpetanud. Kohus, nõustudes ajutise halduriga, peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 2). Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (PankrS §150 lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.