Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Tanel Saar, Einar Vene 20. juuli 2026, Tartu 3-26-1525
XA , XB , XC, XD , XE, XF, XG, XH, XK , XN,
XO esialgse õiguskaitse taotlus Lüganuse Vallavolikogu 26. märtsi 2026. a otsuse nr 28 kehtivuse ja täitmise peatamiseks Tartu Halduskohtu 17. juuni 2026. a määrus
Vastustaja – Lüganuse vald, esindajad vandeadvokaat Epp Lumiste ja vandeadvokaadi abi Artur Viira
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 17. juuni 2026. a määrus osas, millega jäeti määruskaebuse esitajate esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldamata.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Lüganuse Vallavolikogu 26. märtsi 2026. a otsuse nr 28 kehtivus kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
Lüganuse Vallavolikogu otsustas 26. märtsi 2026. a otsusega nr 28 (dtl 10-14) lõpetada Maidla Kooli Erra õppekoha tegevuse 31. augustil 2026 (otsuse resolutsiooni p 1); moodustada Maidla Kooli Erra õppekoha tegevuse lõpetamise läbiviimiseks komisjon; teha Lüganuse Vallavalitsusele ülesandeks korraldada Maidla Kooli Erra õppekoha laste
alushariduse omandamise jätkamine Lüganuse valla lasteasutustes ning korraldada otsuse elluviimisega seotud toimingud.
2.Taotluse esitajad esitasid Lüganuse vallale vaide otsuse nr 28 kehtetuks tunnistamiseks.
3.Taotlejad esitasid 21. mail 2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid muuhulgas peatada Lüganuse Vallavolikogu 26. märtsi 2026. a otsuse nr 28 punkti 1 kehtivus ja täitmine. Taotlejad on lapsevanemad, kelle laste alushariduse korraldus muutub vaidlustatud otsuse nr 28 tulemusel oluliselt. Lapsi tuleb hakata viima lasteaeda oluliselt kaugemale.
4.Lüganuse Vallavolikogu jättis 28. mai 2026. a vaideotsusega nr 45 taotlejate vaide rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus jättis 17. juuni 2026. a määrusega ühe isiku esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ning ülejäänute taotluse rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Taotlejate õiguste kaitseks sobivaim meede on haldusakti kehtivuse peatamine. Taotlejatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Juhul kui taotlejad esitavad kohtule vaidlusaluse haldusakti peale tühistamiskaebuse ja kohus kaebuse rahuldab, ei pruugi taotlejate lastel olla võimalik Erra õppekohal alushariduse omandamist jätkata.
5.2.Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Taotlejate väitel on vaidlustatud otsuse tegemisel rikutud nende ärakuulamisõigust: neile kui Erra õppekohas haridust omandavate laste vanematele ei olnud enne otsuse tegemist tagatud piisav võimalus tutvuda otsuse aluseks olevate materjalidega, sealhulgas valla tellimusel koostatud valla alusharidusvõrgu analüüsiga. Taotlejad märgivad, et nimetatud analüüs edastati lapsevanematele vahetult enne otsustusprotsessi lõppemist, mistõttu oli sisuline kaasamine piiratud. Tegemist on kaaluka väitega. Lasteaiakohta kasutaval lapsel on subjektiivne õigus õppida konkreetses lasteaias. Kuna lasteaia tegevuse ümberkorraldamine võib mõjutada lapse hariduse kättesaadavust, on keeruline näha põhjust, miks ei peaks kohaliku omavalitsuse üksus tagama sellises olukorras lastevanematele ärakuulamisõigust. Olemasoleva teabe põhjal saab pidada tõenäoliseks, et Lüganuse vald võis Maidla Kooli tegevuse ümberkorraldamise menetluses rikkuda Erra õppekohas käivate laste vanemate õigust ärakuulamisele. Halduskohus ei pidanud võimalikuks anda hinnangut, kas ärakuulamisõiguse võimalik rikkumine võis mõjutada otsuse sisulist õiguspärasust. Seepärast piirdus halduskohus seisukohaga, et kaebusel võivad olla eduväljavaated.
5.3.Halduskohtus selgitas, et halduskohtul puudub teadaolevate andmete põhjal alus hinnanguks, et vaidlusalune otsus riivab taotlejate subjektiivseid õigusi intensiivselt. Asja materjalidest ei nähtu, et Erra õppekoha sulgemise tulemusena poleks taotlejate lastele alates
1.septembrist 2026 tagatud nõuetekohane alushariduse omandamine. Samas on ilmne, et õppekoha sulgemine mõjutab perede lasteaiateekonda samamoodi nagu lasteaia sulgemine – teekonna pikkus sõltub õppekoha asukohast. Erra õppekoha sulgemisel jäävad Lüganuse valda neli alushariduse õppekohta: Kiviõli linna lasteaed Kannike, Püssi linnas asuv Marjakese Lasteaed, Maidla külas asuv Maidla Kooli lasteaed ja sama lasteaia õppekoht Sonda alevikus. Vahemaad lasteaedade õppekohtade vahel ei ole väga suured: Kiviõli linna lasteaed Kannike asub Erra õppekohast ligi 3 km kaugusel, Püssi linna Marjakese lasteaed ligi 4,6 km kaugusel, Maidla Kooli lasteaed ligi 7 km kaugusel ning Maidla Kooli Sonda õppekoht ligi 9,4 km kaugusel. Võttes arvesse, et Kannikese ja Marjakese lasteaedades on kõige rohkem vabu kohti (2026. a alguse seisuga oli seal vabu kohti kokku 89; vt digitoimiku (dtl) leht 40: „Lüganuse valla alusharidusvõrgu analüütiline ülevaade“, lk 7) ning need asuvad Erra õppekohale kõige lähemal, puudub alus järelduseks, et Erra õppekoha sulgemisel
suudaks vald tagada taotlejate lastele lasteaiakoha üksnes asukohas, mis oleks neile kodu ja lasteaia vahemaa tõttu ülemäära koormav.
5.4.Taotlejad on esile toonud, et valla mitmetes õppekohtades pole liitrühmi, mida nad pidasid Erra õppekoha valikul väga oluliseks. Samuti väärtustavad nad kõrgelt Erra õppekohas toimuva õppe taset ja eripärasid (kõrgetasemeline eesti keele õpe; looduslähedus; väärtusruum; keskkonna turvalisus; logopeedi ja tugiisiku teenuse kättesaadavus). Halduskohus ei pidanud taotlejate esitatud teabe põhjal ilmseks, et Erra õppekoha sulgemisel poleks taotlejate lastele Lüganuse valla lasteaedades tagatud õigusaktides sätestatud tingimustele vastava alushariduse andmine. Seepärast puudub alus hinnanguks, et Erra õppekoha sulgemine tooks vältimatult kaasa mõne haridusalase õigusnormi rikkumise. Mistahes hüvest ilmajäämine ei ole samastatav subjektiivse õiguse riivega. Muu hulgas ei näe alushariduse seadus ette, et igas lasteaias peaks olema liitrühm. Võttes arvesse, et Maidla ja Sonda õppekohtades on moodustatud liitrühmad, on valikuvõimalus ka peredel, kes soovivad kasutada liitrühma eeliseid. Lapsele, kellel on erivajadused, on taotlejate sõnul pakutud erirühma Kannikese või Marjakese lasteaias (vt taotlejate vaiet, lk 12; dtl 95). Selle põhjal puudub alus pidada õiguste riivet intensiivseks ka erivajadustega lapse osas.
5.5.Kokkuvõtlikult ei ole teadaoleva info põhjal taotlejate õiguste riive sedavõrd intensiivne, et õigustada vaidlusaluse otsuse kehtivuse peatamist. Lüganuse Vallavolikogu 26. märtsi 2026. a otsuses avaliku huvi kohta esitatud põhjendused on asjakohased ja kaalukad.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.Taotlejad esitasid 2. juulil 2026 ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 17. juuni 2026. a määruse peale osas, millega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus otsuse nr 28 kehtivuse ja täitmise peale rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
6.1.Vaidlustatud määrus tugineb aegunud ja liiga üldistatud eeldusele alternatiivse lasteaiakoha tegeliku kättesaadavuse kohta. Vabade lasteaiakohtade arv on väiksem kui võimaliku koha taotlejate arv juba üksnes Erra piirkonna lõikes. Erra õpekoha sulgemise otsuse järel jäid kaebajate lapsed konkureerima üksikute vabade kohtadega teistes valla õppekohtades. Erra õppekohas järjekorras 2026/2027 lasteaiateed alustava kolme lapsega ei ole arvestatud.
6.2.Vaidlustatud määrus tugines avaliku huvi kaalumisel kontrollimata ja osaliselt ekslikule eeldusele kulude kokkuhoiu kohta. Vastustaja ei ole tõendanud, et õppekoha tegevuse jätkamine kohtumenetluse ajaks põhjustaks ebaproportsionaalset kahju või muudaks omavalitsuse ülesannete täitmise võimatuks.
6.3.Tegelik teekonna pikenemine ja transpordi kättesaamatus on perede lõikes oluliselt intensiivsem, kui esimese astme kohus eeldas.
6.4.Kaebuse eduväljavaateid puudutav hinnang toetab esialgse õiguskaitse kohaldamist.
7.Lüganuse vald palub jätta määruskaebusele esitatud vastuses määruskaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
7.1.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine on seaduse alusel välistatud, kuna asjas ei toimu vaidemenetlust, vaid esimese astme kohtumenetlus.
7.2.Antud juhul tuleb Erra õppekoha sulgemisel arvestada avalikku huvi, milleks on Lüganuse valla alusharidusvõrgu korrastamine ja kvaliteetse hariduse tagamine kõigile Lüganuse valla õpilastele.
7.3.Määruskaebusest ei nähtu kaebajate ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust ega pöördumatuid faktilisi tagajärgi. Paljasõnaline ja asjakohatu on kaebajate väide, et sõimekoha saamine on asjaolu, mida oleks halduskohus pidanud arvestama. Erra õppekohas õppinud lastele on tagatud lasteaiakoht vastustaja territooriumil. Lapsevanematel ei ole subjektiivset õigust nõuda alushariduse omandamise võimaldamist konkreetses koolieelses asutuses ega ka
seda, et sama pere lapsed õpiksid samas õppeasutuses. Paika ei pea ka väide, et kaebajatel ei olnud alternatiivseid lasteaiakohti. Kodulähedasse lasteaeda saaksid mitme pere puhul mõlemad sama pere lapsed. Lapsevanemad ise on valinud Maidla õppehoone, hoolimata asjaolust, et sama pere lapsele ei ole samas õppehoones kohta pakkuda.
7.4.Õige ei ole järeldus, et ühe lapse kohta tehtud otsus kohustab last õppima Erra õppekohas.
7.5.Väited ärakuulamisõiguse väidetavast rikkumisest ei ole asjakohased esialgse õiguskaitse kohaldamisel.
7.6.Väited seoses lasteaeda teekonna pikenemisega ei ole perekonna jaoks pöördumatu tagajärg, mis kaaluks üle avaliku huvi Erra õppekoha sulgemise osas. Lisaks mitme määruskaebuse esitaja jaoks on hoopis teine õppeasutus perele lähim.
7.7.Määruskaebuse esitajatel ei ole põhiõigust Erra õppekoha säilimisele. Õppekoha sulgemine on valla kaalutlusotsus. Alusharidusvõrgu ümberkorraldamisega on võimalik pakkuda alusharidust olemasolevate tegevuskohtade piires ja suunata valla rahalisi vahendeid veelgi paremini alushariduse pakkumiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel satub ohtu vastutaja võimekus tagada kõigi valla alushariduse saajatele turvaline ja toetav õpikeskkond, samuti õpetajate head töötingimused ning motiveeriv ja konkurentsivõimeline töötasu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb rahuldada ja esialgse õiguskaitse taotlus samuti rahuldada.
9.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et määruskaebust ei saa läbi vaatamata jätta seetõttu, et asjas ei toimu enam vaidemenetlust. Asjas on esitatud juba ka kaebus ning halduskohus jättis koos kaebusega esitatud uue esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse 8. juuli 2026. a määrusega läbi vaatamata kui korduva taotluse. Vastustaja väide, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, võiks viia selleni, et niisuguses olukorras ei jõuagi vaidlus esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuses üldse ringkonnakohtusse. Sellist olukorda ei tohi ilmselgelt tekkida. Lisaks tuleneb HKMS § 249 lg 4 p-st 2, et praeguse määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu 17. juuni 2026. a määrus kehtib kuni asjas kohtumenetluse lõppemiseni. Järelikult saab selle määruse peale esitatud määruskaebust sisuliselt lahendada. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus kõigepealt kaebuse perspektiivikusega seonduvat (osa I), seejärel kaebajate õiguste riive intensiivsust (osa II) ning avalikku huvi (osa III) ja selgitab viimasena määruse resolutsiooni (osa IV). I
10.HKMS § 249 lg 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive. Halduskohtu määrusest on võimalik järeldada, et halduskohus möönis küll kaebuse võimalikku perspektiivikust, kuid leidis samas, et kaebajate õiguste riive ei ole sedavõrd intensiivne, et kaaluks üle avaliku huvi ning õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist.
11.Ringkonnakohus nõustub täielikult halduskohtu seisukohtadega, mis seonduvad vaidlustatud haldusakti võimaliku õigusvastasusega. Halduskohus pidas kaalukaks kaebajate väidet, et lapsevanemaid ei kuulatud enne vaidlusaluse haldusakti andmist ära ning pidas ärakuulamisõiguse rikkumist olemasoleva teabe põhjal tõenäoliseks.
Ehkki halduskohus ei võtnud seisukohta, kas ärakuulamisõiguse rikkumine võis mõjutada ka otsust sisuliselt, ei saa seda võimalust pidada vähetõenäoliseks, pigem vastupidi. Ärakuulamisõiguse rikkumist on loetud halduskohtumenetluses kohtute poolt enamikul juhtudel sedalaadi menetlusveaks, mis tingib ka haldusakti sisulise õigusvastasuse, kuna ära kuulamata jätmise tõttu võis haldusorganil jääda saamata ning vastavalt ka arvestamata oluline informatsioon, mis oleks võinud haldusmenetluses viia teistsuguse tulemuseni. Ärakuulamisõiguse rikkumisel võib kohus jätta haldusakti tühistamata üksnes juhul, kui on veendunud, et isiku nõuetekohane ärakuulamine ei oleks toonud kaasa tema jaoks soodsama haldusakti andmist (RKHKo 3-3-1-76-12, p 14).
11.1.Eriti tähtis roll on ärakuulamisel just ulatusliku kaalutlusõigusega haldusaktide puhul (vt samas). Riigikohus on selgitanud, et kooli ümberkorraldamisel ja selle tegevuse lõpetamisel tehtav otsus on kaalutlusotsus ja otsuse tegemisel tuleb esmajoones lähtuda lapse parimatest huvidest (RKHKo 3-23-885, p 65). Seega oli ka vaidlusalune otsus kaalutlusotsus, mille tegemisel oli ärakuulamisõiguse järgimine eriliselt vajalik.
11.2.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et alushariduse seaduse §-st 17 lg 4 tulenevalt tuli vaidlustatud haldusakti andmisel vastustajal lähtuda PGS § 80 lg-t 1, mille kohaselt enne kooli tegevuse ümberkorraldamist ja kooli tegevuse lõpetamist tuleb ära kuulata hoolekogu ja õpilasesinduse arvamus. Riigikohus on koolide ümberkorraldamisega seoses selgitanud, et kooli tegevuse lõpetamisel on isikute jaoks suur negatiivne mõju, kuna sellise otsuse tõttu muutub perede senine elukorraldus, mistõttu tuleb üldjuhul lisaks hoolekogule ja õpilasesindusele individuaalselt ära kuulata ka koolis käivate laste vanemad (RKHKo nr 3-23-885, p-d 52-57). Halduskohus on põhjendatult leidnud, et puudub põhjus, miks ei peaks tagama lastevanemate ärakuulamisõigust ka lasteaia tegevuse ümberkorraldamisel (halduskohtu määruse p 16.1).
11.3.Viidatud Riigikohtu otsuses jõudis Riigikohus lõpuks järeldusele, et ärakuulamisviga kooli tegevuse lõpetamisel oli sellise kaaluga, mis võis mõjutada asja lõplikku otsustamist (RKHKo 3-23-885, p 102). Ehkki viidatud asjas leidis Riigikohus haldusaktis ka sisulisi kaalumisvigu, võib ka asja otsustamist mõjutanud menetlusviga üksinda tingida haldusmenetluse seaduse § 58 järgi haldusakti kehtetuks tunnistamise.
11.4.Seega ei ole halduskohtu poolt välja toodud asjaolude põhjal välistatud, et kaebus kuulub käesolevas asjas lõppkokkuvõttes rahuldamisele. Olemasolev info viitab seega hetkel pigem kaebuse perspektiivikusele. Märkimist vajab, et kaebuse perspektiivikusele viitab juba ärakuulamisega seonduv, kuid kaebuses on esitatud ka hulgaliselt muid väiteid, mis seonduvad vaidlustatud haldusakti sisulise õigusvastasusega. Neid ringkonnakohus lähemalt ei käsitle. Ringkonnakohus on seisukohal, et pigem perspektiivika kaebuse puhul on esialgse õiguskaitse kohaldamine rohkem õigustatud, sest just siis on iseäranis vajalik vältida ettenähtavat olukorda, kus kohtuotsuse tulemusena ei ole kaebaja õiguste kaitse enam võimalik (HKMS § 249 lg 1). On tõenäoline, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel, kuid kunagi tulevikus kohtumenetluse tulemusena kaebuse rahuldamisel on Erra õppekoha taasavamine oluliselt keerulisem kui praegu selle tegevuse jätkamine. See võib kaebajate jaoks olla minetanud ka oma praeguse tähenduse, kuna kaebajate lapsed on lasteaiaeast väljunud. Välistatud pole ka see, et isikud on kohtumenetluse kestel muutnud oma
elukorraldust selliselt, et selle tagasi muutmiseks puudub vajadus (nt senisest elukohast lahkunud).
11.5.Eelneva tõttu leiab ringkonnakohus, et praeguses menetlusstaadiumis ilmnenud kaebuse võimalik perspektiivikus on kaalukas asjaolu, millega tuli esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestada.
11.6.Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et ärakuulamise küsimus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise vaidluses asjakohane. HKMS § 249 lg 3 kohustab kohut arvestama kaebuse perspektiivikust ning ärakuulamisõigus on eelnevast nähtuvalt üks väga oluline asjaolu, mis võib viia kaebuse rahuldamiseni. Seega on ärakuulamisõiguse käsitlemine käesolevas menetlusetapis igati põhjendatud. II
12.Kuigi ringkonnakohus nõustub halduskohtuga kaebuse perspektiivikuse osas, ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega kaebajate riive intensiivsuse osas. Kohus ei pidanud kaebajate õiguste riivet intensiivseks ning jättis seetõttu esialgse õiguskaitse kohaldamata (halduskohtu määruse p 17).
12.1.Halduskohus on viidanud sellele, et vahemaad Lüganuse vallas allesjäävate lasteaedade õppekohtade ning praegu vaidlusaluse Erra õppekoha vahel ei ole suured – et Kiviõli ja Püssi linna lasteaiad asuvad Erra lasteaiast vastavalt u 3 ja 4,6 km kaugusel ning Maidla ja Sonda lasteaiad vastavalt u 7 ja 9,4 km kaugusel. Samuti leidis kohus, et kuna Erra lasteaiale lähimates Kiviõli ja Püssi lasteaedades oli 2026. a seisuga vabu kohti 89, pole alust arvata, et kaebajatele muutuks kodu ja lasteaia vaheline vahemaa ülearu koormavaks (halduskohtu määruse p 17). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus piirdunud siin üksnes formaalse lasteaedade vahemaade kontrollimisega ega ole arvestanud tegelike asjaoludega ning kaebajatele reaalselt kaasnevate muutustega elukorralduses.
12.2.Käesolevaks ajaks on vastustaja kinnitusel kaebajate neil lastel, kes juba lasteaias käisid, tagatud uued lasteaiakohad Maidla ja Sonda lasteaiakohtades (dtl 1028). Asja materjalidest ei ilmne hetkel üheselt ja arusaadavalt, kuidas toimus kaebajatele uute lasteaiakohtade pakkumise menetlus. Vastustaja esitatud määruskaebuse lisas on märgitud: „Kõikidele Erra rühma vanematele on lasteaia keskkonna Eliis kaudu antud informatsioon, et rühma vahetamiseks ei pea tegema uut avaldust, piisab kirjalikust teatest, kui soovitakse jätkata Maidla või Sonda õppehoones“ (dtl 1032). Sellest tõendist võib järeldada, et kaebajatele ei pakutudki kohta neile lähemates Kiviõli või Püssi lasteaedades, vaid pakuti kohe kohta senisest Erra lasteaiast kõige kaugemale jäävates Maidla ja Sonda lasteaedades (Maidla Kool on ühe asutusena tegutsev lastead ning põhikool ja Erra õppekoht kuulub sealse lasteaia koosseisu koos Maidla ja Sonda lasteaedadega). Seega ei pruugi argument Lüganuse valla teistest lasteaedadest – Kiviõli ja Püssi linnas asuvatest lasteaedadest, mis jäävad senisest Erra õppkohast u 3 ja 4,6 km kaugusele – olla üldse asjakohane, kui kaebajatele pakutigi võimalust lapse alushariduse omandamise jätkamiseks üksnes (või vähemalt esimeses järjekorras) ainult kaugemates Maidla ja Sonda lasteaedades. Tõsi, vastustaja vastuse lisas määruskaebusele on märgitud, et „Valla munitsipaallasteaedades Püssi ja Kiviõli linnas on vabu kohti pakkuda ja lapsevanemad saavad teha avalduse“ (dtl
1036). Samas jääb sellest lausest jääb täiesti arusaamatust, kas tegelikult on lastevanematele seda võimalust selgitatud või mitte.
12.3.Lisaks leiab ringkonnakohus, et isegi kui kaebajad eelistasid ise seda, et lapsed jätkaksid lasteaias käimist kaugemale jäävates Maidla ja Sonda lasteaedades ning ei soovinud laste jätkamist lähemates Kiviõli või Püssi lasteaedades, ei ole see neile etteheidetav. Halduskohus leidis, et taotlejate esitatud teabe põhjal pole ilmne, et Lüganuse valla ülejäänud lasteaedades ei ole tagatud õigusaktides sätestatud tingimustele vastava alushariduse andmine (määruse p 17). Samas võib asjaolu, et kaebajad eelistasid laste suunamist just Maidla Kooli Maidla ja Sonda lasteaedadesse hoolimata sellest, et need jäid senisest Erra lasteaiakohast kõige kaugemale, viidata muudest väidetest või dokumentidest hoolimata siiski veenvalt sellele, et Kiviõli ja Püssi lasteaedadest saadava alushariduse kvaliteet või muud sealsed tingimused on oluliselt kehvemad kui Maidla ja Sonda lasteaedades. Lisaks on kaebajad välja toonud, et perekonnas, kus erinevad lapsed käisid Erra ja Kiviõli lasteaedades, said Erra lasteaias käinud lapsed selgelt parema ettevalmistuse kooliks, sellal kui Kiviõli lasteaias käinud laps vajab tänaseni eesti keeles lisatuge hoolimata sellest, et perekonna kodune keel on eesti keel (dtl 111). Halduskohus ei ole nende asjaoludega arvestanud.
12.4.Kaebajad on välja toonud, et kui lapsed hakkaksid käima Maidla või Sonda lasteaedades, muutuksid nende lasteaia ja kodu vahelised vahemaad oluliselt pikemaks. Erinevate laste puhul kasvaksid vahemaad kaebajate väitel järgmiselt: 6,6 asemel 26,5 kilomeetrile; 1,6 asemel 28,5 kilomeetrile; 9,2 asemel 27,2 kilomeetrile ning 18 asemel 36 kilomeetrile (dtl 705-706). Vastustaja käsitlus vahemaade suurenemisest on küll mõnevõrra teistsugune, kuid ka sealt nähtub, et mõne lapse puhul suureneks teekond oluliselt, nt ühe lapse puhul 7,3 km võrra (enne elas laps samas asulas) või senise 7,6 kilomeetri asemel 20 kilomeetrile (dtl 1036). Ringkonnakohus on seisukohal, et sellist muudatust elukorralduses ning laste transpordile (mis ilmselgelt peab laste vanust ning vahemaid arvestades peab toimuma autoga) kuluvat täiendavat ajalist ja rahalist kulu ei saa pidada kaugeltki väheintensiivseks riiveks.
12.5.Arvesse võtmata ei saa ka seda, et vaidlusalune otsus mõjutab kaebajate õigusi ka seeläbi, et pärast ümberkorraldusi ei ole järgmisele lapsele tagatud enam kohta samas lasteaias, kuhu on suunatud praegu lasteaias käiv laps. Nt ei ole võimalik kaebajatest vähemalt kahel perekonnal panna oma järgmist last Maidla lasteaeda, kuhu on suunatud nende esimene laps (dtl 1034). On ilmne, et laste jagunemine erinevate lasteaedade vahel tekitab perele täiendavaid lisaprobleeme laste viimisel lasteaeda ning nende sealt toomisel. Ringkonnakohus ei nõustu siinkohal vastustaja seisukohaga, et lasteaias veel mittekäivate lastega seonduvad argumendid pole käesolevas vaidluses asjakohased (dtl 1027). Asja materjalidest ei ole üheselt selge, kas kaebajate neile lastele oli koht Erra lasteaias tulevikus järjekorra alusel tagatud. Kaebajate väidetest saab seda siiski järeldada, kuna kaebajate sõnul lõpetas Erra õppekohas sel aastal kolm ning järjekorras oli samuti kolm lasta ja seega oleks lasteaia täituvus jäänud samaks (dtl 710). Kui see nii oli, siis oli kaebajatel õiguspärane ootus lubatud lasteaiakoha saamiseks Erra lasteaias ning sellest lasteaiakohast ilmajäämine riivab ilmselgelt nende õigusi.
Vastustaja seisukoht, et sellele argumendile tuginemine on uus asjaolu, mida kaebajad ei ole varem esitanud ja mis tuleks jätta tähelepanuta, ei ole õige. Kaebajatel ei ole keelatud täiendada määruskaebuses enda seisukohti uute argumentide ja väidetega ning tegemist ei ole uue asjaolu või tõendi esitamisega HKMS § 198 lg 3 mõttes.
12.6.Eelneva tõttu leiab ringkonnakohus, et kaebajatele vaidlusaluse haldusaktiga kaasnev õiguste riive on väga intensiivne ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks riive väheintensiivsuse tõttu ei ole alust. III
13.Kaebuse perspektiivikuse ning puudutatud isikute õiguste (riive intensiivsuse) kõrval tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel HKMS § 249 lg 3 järgi arvestada ka avalikku huvi. Vastustaja selgituste kohaselt on Erra õppekoha tegevuse lõpetamisel kokkuhoid enam kui 100 000 eurot aastas, mida saaks kasutada alushariduse kvaliteedi tõstmisesse (dtl 1030). Ringkonnakohus möönab avaliku huvi olemasolu, kuid leiab, et see ei kaalu üles kaebajatele tekkiva riive intensiivsust, arvestades iseäranis seda, et kaalutud pole, kas sarnase kokkuhoiu oleks võinud saavutada Lüganuse vallas alushariduse ümberkorraldamisega muul moel, mis oleks isikute õigusi vähem riivanud. Ka kaebajad on juhtinud kaebuses tähelepanu sellele, et vaidlusalust haldusaktist ei nähtu sisulist alternatiivide kaalumist (dtl 638). IV
14.Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 17. juuni 2026. a määruse esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab taotlejate esialgse õiguskaitse taotluse ja peatab Lüganuse Vallavolikogu 28. mai 2026. a otsuse kehtivuse kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Maidla Kooli Erra õppekoht peab käesoleva määruse tulemusena seega tegevust jätkama ka pärast 31. augustit 2026. Kuna halduskohtu määruse resolutsioonis lahendati ka muid küsimusi, ei tühista ringkonnakohus halduskohtu määrust täielikult.
14.1.Ringkonnakohus selgitab, et kuigi kaebajad olid taotlenud konkreetselt vaid vaidlusaluse otsuse resolutsiooni p 1 kehtivuse peatamist, on selle otsuse resolutsiooni muudes osades käsitatud samuti Erra õppekoha tegevuse lõpetamisega seonduvat, mistõttu on mõistlik peatada kogu otsuse kehtivus.
14.2.Vastustaja etteheide vastuses määruskaebusele, et kaebajad on taotlenud samaaegselt otsuse kehtivuse ja täitmise peatamist, ei arvesta sellega, et tegemist on ilmselge eksitusega kaebajate taotluse tekstis, mille osas on halduskohus juba seisukoha võtnud. Haldusakti kehtivuse peatamine on tõhus ja piisav meede esialgse õiguskaitsena kohaldamiseks.
15.Määruskaebemenetluses esitatud täiendavate dokumentide osas ega menetluskulude osas ringkonnakohus seisukohta ei võta. Halduskohtul on endal võimalik otsustada dokumentide asjakohasuse ning nende toimikusse jätmise vajaduse üle. Menetluskulu jagatakse asjas lõpplahendi tegemisel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.