lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-1441/5

Majandushaldusõigus › Tervisekaitse ja toidujärelevalve

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-1441/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Tervisekaitse ja toidujärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1911
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1441

Haldusasi

E.A kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – E.A Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.A määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse E.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2025. a määruse peale haldusasjas nr 3-25-1441.

Jätta E.A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-1441 muutmata.

Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetluse lõpetamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.E.A esitas Tallinna Halduskohtule 12.05.2025 kaebuse, milles palus hüvitada Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) tekitatud varaline ja mittevaraline kahju. Kaebajale tekkis kahju, kui PTA ametnikud koos Varjupaikade MTÜ töötajatega viisid 11.11.2021 tema kodust ära koduloomad (1 hani, 4 kukke, 7 kana ja 1 koer). Samuti jätsid PTA ametnikud loomade äraviimise käigus lahti kaebaja kodu uksed, mille tagajärjel varastati kaebaja kodust suur hulk väärtuslikke esemeid. Kaebaja hindab temale tekitatud varalise kahju suuruseks 101 425 eurot ja mittevaralise kahju suuruseks 3000 eurot. Kaebaja esitas PTA-le 18.03.2025 kahjunõude, kuid PTA leidis 02.04.2025 vastuses nr 5-1/1987-1, et kahjunõue on mittetähtaegne. Kaebaja sai kahju tekkimisest teada alles 28.05.2022, sest viibis vanglas ja

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-956/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-25-1049/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1071/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-23-418/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-25-1441 pärast vanglast vabanemist oli ajavahemikul 10.03.2022–28.05.2022 haige. Kaebaja taotles ühtlasi menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja riigi õigusabi korras esindaja määramist.

2.Tallinna Halduskohus lõpetas 06.06.2025 määrusega HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel haldusasja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada 3 aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Praegusel juhul esitas kaebaja kahju hüvitamise nõude 18.03.2025, kuid PTA jättis 02.04.2025 vastusega selle läbi vaatamata, viidates, et hüvitisenõue on aegunud. Halduskohus nõustub PTA seisukohaga. Kaebuses kirjeldatud sündmused leidsid aset 11.11.2021, mistõttu oli nii taotluse (18.03.2025) kui ka kaebuse (15.05.2025) esitamise hetkeks möödunud üle 3 aasta sellest, mil kaebaja väidetavast kahjust teada sai või pidi teada saama. Usutav ei ole, et kaebaja sai kahju tekkimisest teada alles 28.05.2022. Kohtu andmetel viibis kaebaja Viru Vanglas vahistatuna 10.11.2021– 10.03.2022 ning kaebaja ei ole tõendanud enda haigestumist pärast vanglast vabanemist. Lisaks on kaebaja koos oma pojaga esitanud varasemalt halduskohtule sama PTA toiminguga seoses kahju hüvitamise nõude haldusasjas nr 3-23-621. Viidatud haldusasja toimikus on PTA 22.02.2023 vastuskiri kaebaja pojale, milles on märgitud, et kaebaja esitas PTA-le 09.05.2022 pöördumise seoses 11.11.2021 aset leidnud toiminguga. Asjas esitatud selgitustest nähtub, et kaebaja poeg sai PTA toimingust teada hiljemalt 13.11.2021, kui leidis töölt tulles väidetavalt maja uksed avatuna. Kaebaja poeg esitas selle kohta politseile ka 30.01.2022 kuriteoteate. Pole usutav, et kaebaja poeg ei teavitanud esimesel võimalusel samas majas elavat ema väidetavast kahjust ja esitatud kuriteoteatest. PTA tegevust loomade äravõtmisel on kaebaja vaidlustanud haldusasjas nr 3-21-2054. Kohtute infosüsteemi põhjal on kaebaja esitanud aastatel 2021–2025 halduskohtule hulgaliselt kaebusi, mistõttu on tal kohtumenetluses osalemise kogemus. Kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg ei sõltu kahju tekitanud toimingu õigusvastasusest teada saamisest (nt Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 15). Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades. Kuna asjaoludest tulenevalt puuduks kaebetähtaja ennistamiseks alus, siis ei ole põhjendatud anda kaebajale täiendavat võimalust tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebaja pöördus 15.04.2025 kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse mh haldusasjas nr 3-251058, milles taotles ühtlasi tähtaja ennistamist seoses kinnipidamiskohas viibimisega. Halduskohus jättis tähtaja ennistamata, põhjendades, et kaebaja viibis 10.03.2022–04.03.2024 vabaduses ja seega oli tal kaebuse esitamiseks aega ligi kaks aastat. Analoogselt ei ole tähtaja ennistamiseks alust ka praeguses haldusasjas. Kuigi kaebaja nimel esitatud kaebus haldusasjas nr 3-23-621 tagastati riigilõivu tasumata jätmise tõttu, nähtub selle haldusasja materjalidest, et kaebaja on ka varem pöördunud samalaadse kahjunõudega PTA ametnike vastu tsiviilasju lahendavasse kohtusse, kus talle selgitati, et kahjunõue tuleb esitada halduskohtusse. Seega on kaebajal kolme aasta jooksul väidetava kahju tekkimisest arvates olnud võimalus taotleda kahju hüvitamist ja kaebaja on seda ka teinud, kuigi tema kaebusi ei ole menetlusse võetud. Menetluse lõpetamise tõttu jääb kaebaja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
3.E.A palub 17.06.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks ning rahuldada tema riigi õigusabi taotlus. Kaebaja viibis 10.11.2021–12.12.2021 Viru Vanglas ja 10.12.2021–10.03.2022 Tallinna Vanglas, kus tal puudus prokuratuuri taotlusel kehtestatud suhtluskeelu tõttu võimalus lähedastega suhelda. Sellel põhjusel ei teadnud kaebaja midagi tema kodus toimunust. Ajavahemikul 10.03.2022– 10.06.2022 oli kaebaja väga haige. Kaebaja esitas koos pojaga varem kahju hüvitamise nõude haldusasjas nr 3-23-621 ning kuigi poeg tasus riigilõivu kaebaja pensionist, leidis halduskohus, et kaebaja ei ole riigilõivu tasunud ja tema kaebus tagastati. Kaebaja poeg jäi 2(5)

3-25-1441 menetlusse edasi ja nõudis temale endale tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja ei ole saanud esitada kahjunõuet enda kadunud esemete ja väärisasjade ning loomade eest. Haldusasi nr 323-621 ei seondu üldse praeguse kaebusega. Kaebaja on enne kohtule kaebuse esitamist pöördunud ka PTA poole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 155 lg 5; riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.Kaebaja on enne hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumist esitanud PTA-le kahju hüvitamise taotluse 18.03.2025, mille PTA jättis 02.04.2025 vastusega (p 3) läbi vaatamata, kuna PTA hinnangul on nõue esitatud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 3-aastast tähtaega rikkudes. RVastS § 18 lg 2 kohaselt juhul, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (nt Riigikohtu 30.08.2017 määrus nr 3-16-519, p 13; 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p-d 11–12). Kuna kaebus on esitatud 15.05.2025 (dateeritud 12.05.2025) ja kaebaja ei ole selgitanud, millal ta PTA 02.04.2025 vastuse kätte sai, siis on ebaselge, kas RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega on järgitud või mitte. Vastupidiste tõendite puudumise tõttu eeldab ringkonnakohus, et kaebaja on halduskohtusse pöördunud 30 päeva jooksul pärast PTA vastuse saamist.
6.Olukorras, kus kaebaja esitas enne halduskohtusse pöördumist kahju hüvitamise taotluse haldusorganile ja on seejärel pöördunud kohtusse RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, tuleb kahju hüvitamise nõude tähtaegsust hinnata haldusorgani poole pöördumisest lähtudes. Kaebaja esitas PTA-le 18.03.2025 kahju hüvitamise taotluse, milles palus hüvitada 100 000 euro suurune kahju seoses tema elukohas 11.08.2021 ja 11.11.2021 tehtud PTA toimingutega. Tallinna Halduskohtule 15.05.2025 esitatud kaebusest nähtuvalt seondub kahju hüvitamise nõue varalist kahju puudutavas osas 20 637 euro (sh äravõetud loomade väärtus 1950 eurot ja varastatud esemete väärtus 18 687 eurot) ulatuses PTA 11.11.2021 toimingutega ja 80 363 euro ulatuses PTA 23.08.2021 toimingutega (s.o äravõetud loomade väärtus). Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on seotud ilmselt PTA 11.11.2021 toimingutega, kuigi seda ei ole täpsustatud ja mittevaralise kahju hüvitamise taotluse esitamisele ei ole PTA 02.04.2025 vastuses viidatud.
7.Kuna kaebusega nõutav väidetav kahju on tekkinud erinevate PTA toimingute tagajärjel, siis ei saa kahju hüvitamise nõude tähtaegsust arvestada tervikuna viimasest toimingust, vaid lähtuda konkreetsest kahju tekitanud toimingust. Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2023 otsusest haldusasjas nr 3-21-2054 nähtub, et PTA tuvastas 11.08.2021 ja 23.08.2021 kontrollkäikudel, et kaebaja pidas loomi nõuetele mittevastavates tingimustes ning PTA viis loomapidamiskohast ära kokku 31 koera ja 6 vutti. PTA kohustas 08.09.2021 ettekirjutusega nr 09-353-21/049-2 kaebajat eeltoodud loomad võõrandama. Kaebaja esitas ettekirjutuse peale 09.09.2021 kaebuse halduskohtusse (haldusasi nr 3-21-2054), kuid kohtud jätsid tema kaebuse rahuldamata (otsused jõustusid 05.12.2023). Kuna kaebaja oli PTA 11.08.2021 ja 23.08.2021 toimingutest ilmselgelt teadlik hiljemalt 09.09.2021 kaebust esitades, siis on varalise kahju hüvitamise nõue selles osas (80 363 euro ulatuses) selgelt esitatud 3-aastast tähtaega rikkudes.

3(5)

3-25-1441

8.Vaidlust ei ole selle üle, et PTA 11.11.2021 kontrollkäigu ajal viibis kaebaja vahistatuna kinnipidamisasutuses. Nagu nähtub Viru Maakohtu 12.11.2021 määrusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, peeti E.A tema elukohas kinni 10.11.2021 kell 18.30. Viru Maakohus pikendas 05.01.2022 määrusega kaebaja vahi all pidamise tähtaega kuni 10.03.2022 ning Viru Maakohtu 08.03.2022 määrusega jäeti prokuröri taotlus kaebaja vahi all pidamise tähtaja teistkordseks pikendamiseks rahuldamata, millest tulenevalt vabanes kaebaja vahi alt 10.03.2022. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ning tema vahistamist puudutavast kohtuasjast ei nähtu andmeid selle kohta, kas prokuratuur oli kaebaja suhtes sellel ajal kehtestanud kriminaalmenetluse seadustiku § 1431 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud lisapiiranguid (s.o keelanud lähedastega suhtlemiseks nii kokkusaamised kui ka kirjavahetuse ja telefoni kasutamise). Isegi kui eeldada, et kaebajal oli 10.11.2021–10.03.2022 keelatud lähedastega suhelda, pidi väidetava kahju tekkimine ja selle seos PTA 11.11.2021 toimingutega temale selguma pärast vahi alt vabanemist 10.03.2022 ja kahju hüvitamise nõude esitamise 3-aastane tähtaeg lõppes 11.03.2025, mistõttu oli 18.03.2025 taotlus mittetähtaegne.
9.Kaebaja ei ole tõendanud, et pärast 10.03.2022 vahi alt vabanemist haigestus ta raskelt kuni 28.05.2022 (nagu on kaebaja märkinud kaebuses) või kuni 10.06.2022 (nagu on märgitud määruskaebuses). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada ka eluliselt usutavaks, et väidetav haigestumine oleks saanud takistada kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saamist vahetult pärast kinnipidamiskohast vabanemist. Kaebaja ei ole väitnud, et haigestumine oleks nõudnud tema hospitaliseerimist, ning mõistlik on eeldada, et olukorras, kus kaebajal ei olnud väidetavalt võimalik saada nelja kuu jooksul mingit teavet selle kohta, mis on toimunud tema elukohas ja tema loomadega, püüab ta sellest saada ülevaate (sh vajaduse korral lähedaste abiga) esimesel võimalusel pärast vabanemist. Haldusasjast nr 3-23621 nähtuvalt sai kaebajaga sama elukohta omanud poeg PTA 11.11.2021 toimingust ja väidetavalt tekitatud kahjust teada juba 13.11.2021 ning esitas selle kohta politseile 30.01.2022 kuriteoteate. Seejuures on E.A oma kaebuses väitnud, et tema raske haigestumise põhjustaski PTA poolt „varga kombel loomade äraviimine ja valetamine“. Kaebajal oli kahju hüvitamise nõude esitamiseks pärast vabanemist aega kolm aastat. Ringkonnakohus nõustub PTA ja halduskohtuga, et kaebaja esitas 18.03.2025 taotluse RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes. Kuna eeltoodu tõttu ei kohaldu praegusel juhul kaebuse tähtaegsusele RVastS § 18 lg 2, siis on 15.05.2025 kaebus HKMS § 46 lg 3 ja RVastS § 17 lg 3 järgi mittetähtaegne.
10.Kuigi halduskohus ei ole andnud kaebajale võimalust taotleda kaebetähtaja ennistamist, ei tingi see halduskohtu määruse tühistamist. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses toonud välja ainsatki asjaolu, millest saaks järeldada, et kahju hüvitamise taotluse esitamisega hilinemiseks võis olla mõjuv põhjus. Kaebaja on jätkuvalt rõhutanud üksnes enda haigestumist pärast vahi alt vabanemist. Nagu eespool märgitud, ei saanud väidetav haigus takistada kaebajal kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saamist ning ei mõjutanud seetõttu tähtaja kulgema hakkamist. Kaebaja ei ole märkinud ühtegi põhjust, miks ta viivitas taotluse esitamisega kuni 18.03.2025. Kaebajal on arvestatav halduskohtumenetluses osalemise kogemus ning ta on seejuures varem pöördunud koos pojaga halduskohtusse kahju hüvitamise kaebusega, mis seostub samade PTA toimingutega. Kaebaja ja tema poeg esitasid 19.03.2023 hüvitamiskaebuse (haldusasi nr 3-23-621) ning kuigi Tallinna Halduskohus tagastas 22.06.2023 määrusega E.A kaebuse, sest sellelt oli jäetud tasumata riigilõiv, ei ole kaebaja viidanud ühelegi takistusele taotleda kahju hüvitamist uuesti enne 11.03.2025. Kuna kaebus ei ole tähtaegne ja kaebetähtaja ennistamiseks ei ole ilmselgelt alust, siis lõpetas halduskohus haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel õiguspäraselt. Kuna haldusasja menetlus lõpetati põhjendatult kaebust menetlusse võtmata, siis ei olnud vajadust sisuliselt lahendada ka menetlusabi taotlusi. 4(5)

3-25-1441

11.Eelneva põhjal jääb E.A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.06.2025 määrus muutmata.
12.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-958/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium