Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
Viru Maakohus Jaanika Kõrgmaa 10. juuli 2026, Narva kohtumaja 2-25-11099 K Si ja M S hagi S Si vastu elatise nõudes Hageja I nõude hind 2378,16 eurot Hageja II nõude hind 1944,90 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja I: K S (ik xxxx) esindajad Hageja II: M S (ik xxxx) Hagejate seaduslik V T (ik xxxx; elukoht xxxx, e-post: esindaja: xxxx) Kostja: S S (ik xxxx; elukoht xxxx) Kostja lepinguline J T; xxxx, e-post: xxxx esindaja: Kohtuistungid 18.03.2026, 08.04.2026, 12.06.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Jätta rahuldamata hagejate nõuded mõista S Silt välja: - K Si kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku eest alates 09.01.2025 kuni 09.07.2025 summas 1400 eurot; - M S kasuks elatis tagasiulatuvalt vahemiku eest alates 09.01.2025 kuni 09.07.2025 summas 1400 eurot.
3.Välja mõista S Silt K Si kasuks elatis alates 10.07.2025 K Si täisealiseks saamiseni (xxxx) seadusjärgses miinimummääras järgmiselt: 3.1 hagi esitamisest kuni 31.03.2026 oli elatise suuruseks 264,24 eurot kuus [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetusest 450 eurot jagatud kahele ja jagatuna laste arvuga, kes saavad toetust, s.o 3) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)]; 3.2 alates 01.04.2026 on elatise suuruseks 281,12 eurot kuus [295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetusest 450 eurot jagatud kahele ja jagatuna laste arvuga, kes saavad toetust, s.o 3) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)].
Välja mõista S Silt M S kasuks elatis alates 10.07.2025 M S täisealiseks saamiseni (xxxx) seadusjärgses miinimummääras järgmiselt:
4.1 hagi esitamisest kuni 31.03.2026 oli elatise suuruseks 216,10 eurot kuus [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetusest 450 eurot jagatud kahele ja jagatuna laste arvuga, kes saavad toetust, s.o 3) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 15% kuna laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat)]; 4.2 alates 01.04.2026 on elatise suuruseks 230,45 eurot kuus [295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetusest 450 eurot jagatud kahele ja jagatuna laste arvuga, kes saavad toetust, s.o 3) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 15% kuna laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat)].
5.Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest vastavalt PKS § 101 lg-le 5 alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6.Kohtuotsuse punktides 3 ja 4 nimetatud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 15. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja V T arvelduskontole nr XXXX Swedbank AS-is selgitusega „elatis“.
7.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 11.09.2025 määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati S Si tasuma K Si ja M S ülalpidamiseks elatist summas 200 eurot kuus (igale hagejale), s.o kokku 400 eurot, alates 15. septembrist 2025 kuni tsiviilasjas nr 2-25-11099 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
8.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada S Si poolt tsiviilasja 2-25-11099 menetluse ajal tehtud elatise maksetega.
9.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagejate nõuded ja menetluse käik
1.K S (hageja I) ja M S (hageja II) esitasid 10.07.2025 Viru Maakohtule hagi S Si (kostja) vastu elatise nõudes. Parandatud hagiavaldusest nähtuvalt nõuavad hagejad elatise väljamõistmist kostjalt alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hageja I K Si kasuks palutakse välja nõuda elatis suuruses 264,24 eurot ning
hageja II M S kasuks 224,60 eurot. Elatised palutakse välja mõista muutuva suurusena, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Lisaks paluvad hagejad mõista välja K Si kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 09.01.2025 kuni 09.07.2025 summas 1400 eurot ning M S kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 09.01.2025 kuni 09.07.2025 summas 1400 eurot.
2.Lisaks esitasid hagejad ka hagi tagamise taotluse, milles paluvad kohustada kostjat maksma K Si ja M S kasuks igakuist elatist summas 200 eurot (kummalegi hagejale), alates hagi tagamise taotluse esitamisest kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Viru Maakohtu 11.09.2025 määrusega rahuldati hagejate hagi tagamise taotlus ning kohustati S Si maksma tsiviilasja nr 2-25-11099 menetluse ajal K Si ja M S ülalpidamiseks igakuist elatist summas 200 eurot (igale hagejale), s.o kokku 400 eurot, alates 15. septembrist 2025 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Kostja ei vaielnud vastu hagi menetlusse võtmisele, kuid ei tunnistanud hagi. Tagasiulatuva haginõude osas märkis kostja, et ajavahemikus 09.01.2025-09.07.2025 elasid kostja ja hagejate seaduslik esindaja koos lastega perekonnana, pidasid ühist majapidamist ja kandsid ühiselt laste ülalpidamiskulusid. Selle tõendamiseks esitas ta kohtule tšekid ostude kohta, millelt on näha, et kostja kandis laste ülalpidamisega seotud kulusid. 2025. aasta augusti ja septembri eest on kostja maksnud elatusraha kokku 1000 eurot, seega suuremas summas, kui hagis nõutakse. Samas ei vaielnud kostja vastu sellele, et alates 01.10.2025 tasub ta elatist hagejale I summas 264,24 eurot ja hagejale II summas 224,60 eurot. Kostja tõi ka välja, et kui kohus otsustab, et hagejatel on õigus nõuda elatist nii tagasiulatuvalt ajavahemiku 09.01.2025-09.07.2025 eest kui ka igakuiste maksetena alates 10.07.2025, siis palub kostja võtta kohtul arvesse: 1) tšekkidega tõendatud kulud hagejatele summas 2000 eurot ja ülekanded hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole kogusummas 2285 eurot.
4.Kohus tegi pooltele 14.01.2026 määrusega ettepaneku alustada kompromissi läbirääkimisi ning kompromissi läbirääkimiste tulemustest teavitada kohut hiljemalt 04.02.2026. Pooled ei jõudnud kokkuleppele kompromissi tingimustes selles osas, mis puudutab hagejate tagasiulatuvat elatise nõuet.
5.18.03.2026 toimunud kohtuistungil jäi hagejate seaduslik esindaja hagi juurde, ta kinnitas, et pärast hagi tagamise määrust on kostja elatist maksnud. Kostja esindaja selgitas, et kostja jätkuvalt vaidleb hagile vastu, sest jaanuar-juuli pooled elasid koos. Isegi, kui hagejate esindaja suudaks tõendada vastupidist, siis kohtule on esitatud 3 kontoväljavõtet, kust nähtub, et perioodil jaanuar – august 2025 on hagejate seaduslikule esindajale kantud ca 2000 eurot ja peale selle laste vajadused on kaetud. Kostja on esitanud maksedokumendid, ostetud on riided, jalgratas, tehtud kulutusi vaba aja veetmisele. Hagi tagamise määruse jõustumisest alates on kostja maksnud lastele elatist 500 eurot, see on rohkem, kui kohus mõistis välja igakuiselt.
6.08.04.2026 toimunud kohtuistungil tõi kostja esindaja välja, et vaidlusaluse perioodi jooksul, s.o tagasiulatuva elatisnõude perioodil, on hagejate esindaja kontole kantud 1600
eurot. Hagejate esindaja oli nõus, et selle summa võib tagasiulatuvast elatisnõudest maha arvestada. Seega nõuavad hagejad tagasiulatuvalt elatist summas 1200 eurot.
7.30.04.2026 määrusega rahuldas kohus kostja 27.04.2026 taotluse tunnistaja E V ärakuulamiseks. 12.06.2026 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana ära E V, kes oli K Si lasteaiarühma abiõpetaja. Tunnistaja sõnul, mis puudutab lapse toomist lasteaeda, siis sagedamini tõi Kit isa, õhtuti tulid järgi kõik pereliikmed (ema, isa, vanaemad), oli ka juhtumeid, kui Ki ema ja isa käisid lapsel järel koos. Hagejate esindaja jäi selle juurde, et vaidlusalusel perioodil, millega on seotud tagasiulatuv elatisnõue, pooled koos ei elanud. Kostja võtab omaks nõude, mis puudutab elatist alates hagi esitamisest seaduses määratud ulatuses. Kostja ei tunnista tagasiulatuvat elatisnõuet, hagejate esindaja ei ole seda tõendanud. Kuni juulikuuni kaasa arvatud oli hagejate kontole kantud summa 1 550,70 eurot. Selle kohta on esitatud kontode väljavõtted. 14.08.2025 kandis kostja hagejate esindaja kontole 500 eurot. Peale selle esitas kostja maksedokumendid, mis kinnitavad, et jaanuarist augustini on kostja teinud kulutusi lastele summas 1590 eurot. On näha, et raha kanti üle regulaarselt ja kulud tehti ka regulaarselt. Seega on põhjendamatu hagejate esindaja väide, et ülekanded olid ebaregulaarsed ja ebapiisavad. Kostja jääb oma faktiväidete juurde, et vaidlusalusel ajavahemikul elasid pooled koos. Tõendid kogumis tõendavad seda. Hagejate esindaja esitas oma konto väljavõtte, mille kohaselt ta pole üldse kulutusi teinud. Tunnistaja kinnitas, et hommikuti viis lasteaeda vaidluselasel ajavahemikul tavaliselt isa. See samuti kinnitab kostja väidet, et lapsed ja vanemad elasid sel vahemikul koos. Kui liita kokku hagejate esindaja kontole kantud summasid ja lastele tehtud kulutuste summad, siis see summa palju suurem, kui hagejate esindaja tagantjärele esitatud nõue. Kostja palub jätta tagasiulatuvalt elatise sissenõudmise nõude rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastuväidetega, tsiviilasja materjalidega ning kohtuistungitel esitatud seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Sama paragrahvi lõikest 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite
tagamine (Riigikohtu 12.12.2007 otsus nr 3-2-1-119-07, p 13, ja 17.05.2011 otsus nr 3-2-133-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu 08.01.2014 otsus nr 3-2-1-165-13, p 12).
11.Eelnevast tuleneb, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (Riigikohtu 16.01.2013 otsus nr 3-2-1-160-12, p 16).
12.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
13.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Käesoleval juhul on K Si ja M S vanusevahe väiksem kui kolm aastat.
14.Vaidlust ei ole, et hagejad K S ja M S on kostja S Si lapsed, seega kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning hagejad elavad emaga hiljemalt alates 10.07.2025. Vaidlust ei ole ka selles, et hagejate eest tasutakse hagejate ema kontole lapsetoetust ning lisaks saadakse lasterikka pere toetust, kuna hagejate emal on lisaks hagejatele veel üks laps. Rahvastikuregistrist nähtub samuti, et hagejate emal on kolm last, esimene laps on sündinud aastal xxxx. Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Seega märgib kohus, et K Si eest makstakse hagejate emale lapsetoetust 80 eurot ning kuna M S on kolmas laps, siis tema eest makstakse lapsetoetust 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot.
15.Kostja on võtnud omaks elatisnõuded hagi esitamisest, s.o 10.07.2025, seaduses määratud ulatuses, mistõttu leiab kohus, et hagejate nõuded selle osas tuleb rahuldada. Kuna hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis miinimummääras, siis ei ole vajalik nende kulusid tõendada. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (Riigikohtu 07.02.2018 otsus nr 2-15-15909, p 12). Kui laps viibib kohustatud
vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Käesoleval juhul ei ole pooled väitnud ega tõendanud, et hagejad viibiksid kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse või enam päevi kuus, seega PKS § 101 lg 6 kohaldamisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi selles osas, mis puudutab elatisnõuded hagi esitamisest alates seaduses sätestatud miinimummääras.
16.Kohus märgib, et hagiavalduses on tehtud arvutusviga M S seadusest tuleneva elatismäära arvutamisel, kuna arvesse on võetud lapsetoetust summas 80 eurot, kuid kohus tuvastas p-s 14, et M S eest makstakse lapsetoetust summas 100 eurot. Seega hagi esitamisest 10.07.2025 kuni 31.03.2026 oli PKS § 101 alusel hagejate suhtes arvutatud miinimumelatis: - K Si puhul 264,24 eurot kuus [s.o 282,31 eurot (baassumma alates 1. aprill 2025) + 59,43 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2025) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetusest 450 eurot jagatud kahele ja jagatuna laste arvuga, kes saavad toetust, s.o 3) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)]; - M S puhul 216,10 eurot kuus [s.o 282,31 eurot (baassumma alates 1. aprill 2025) + 59,43 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2025) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetusest 450 eurot jagatud kahele ja jagatuna laste arvuga, kes saavad toetust, s.o 3) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 15% kuna laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat)]. Alates 01.04.2026 on PKS § 101 alusel hageja K Si suhtes arvutatud miinimumelatis 281,12 eurot ning hageja M S suhtes arvutatud miinimumelatis 230,45 eurot. Nende summade arvutamisel on samuti arvestatud lapsetoetusega ja lasterikka pere toetusega (PKS § 101 lg 5) ning samuti sellega, et M S saab 15% vähendatud määra (PKS § 101 lg 7).
17.Vaidlus on tagasiulatuva elatise nõudes, millise hagejad on esitanud ajavahemiku eest 09.01.2025-09.07.2025 summas 1400 eurot K Si kasuks ja summas 1400 eurot M S kasuks. Kostja vaidleb tagasiulatuvale elatisnõudele vastu, kuna tema sõnul elasid kostja ning hagejate ema ja hagejad tagasiulatuva elatisnõude esitamise aluseks oleval ajaperioodil koos ühise leibkonnana, seega osales laste ülalpidamises vahetult. Lisaks sellele on vaidlusalusel vahemikul kostja kandnud raha hagejate esindaja kontole, kuni juulikuuni kaasa arvatud oli hagejate esindaja kontole kantud summa 1550,70 eurot. Peale selle esitas kostja maksedokumendid, mis kinnitavad, et jaanuarist augustini on kostja teinud kulutusi lastele summas 1590 eurot. On näha, et raha kanti üle regulaarselt ja kulud tehti ka regulaarselt. Seega on põhjendamatu hagejate esindaja väide, et ülekanded olid ebaregulaarsed ja ebapiisavad.
18.Kohus on seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
19.Kohus leiab, et hagejad ei ole millegagi tõendanud, et hagi esitamisele eelnenud ajal oleksid nad nõudnud elatise tasumist miinimummääras ega seda, et laste vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja et sellega oleks kahjustatud laste huve.
20.Kohus on kontrollinud kostja esitatud Swedbank panga kontoväljavõtet ajavahemikus 01.01.2025-24.09.2025 ning sealt nähtub, et ajavahemikus jaanuar kuni juuli 2025 (kaasa arvatud) on kostja teinud hagejate seadusliku esindaja kontole ülekandeid kokku summas 1285 eurot. Lisaks on 20.02.2025 kantud M A kontole 150 eurot selgitusega K S, 08.04.2025 kohtuistungil selgitas kostja, et nimetatud ülekanne oli tehtud Ki lõpupeo eest, 2 laste ja 2 täiskasvanute piletit, täiskasvanute seas oli ka hagejate ema. S Si poolt kohtule esitatud Coop Pank AS väljavõttest nähtub, et sellelt kontolt on kostja hagejate emale teinud juunis 2025 ülekande 100 eurot ning juulis 2025 ülekandeid kokku 65 eurot. Seega on tõendatud, et 01.01.-31.07.2025 on kostja teinud hagejate seaduslikule esindajale ülekandeid kokku summas 1450 eurot, lisaks tasunud K Si lõpupeo eest summas 150 eurot, kokku on ta seega panustanud 1600 eurot. Ka hagejate seaduslik esindaja nõustus 08.04.2026 toimunud kohtuistungil, et selle summa võrra saaks tagasiulatuvat elatisenõuet vähendada, seega jääb vaidlusaluseks summaks 1200 eurot.
21.Lisaks on kostja on esitanud kohtule 25.09.2025 ja 07.04.2026 kuludokumendid, mis kinnitavad, et jaanuarist augustini 2025 on kostja teinud lastele kulutusi, tema arvutuste kohaselt kogusummas 1590,79 eurot, sh on kulud toidule, maiustustele, riietele, mänguasjadele ja vaba aja veetmisele. Esitatud kuludokumentidest nähtub tõepoolest, et kostja on vaidlusalusel perioodil veetnud aega hagejatega ning teinud kulutusi nii toidule ja riietele kui ka mänguasjadele ja vaba aja veetmisele. Kohus möönab, et sellised kulutusi ei saa üldjuhul lugeda ülalpidamise andmiseks olukorras, kus vanem ei ela lapsega koos, vaid sellisel juhul peaks ta täitma PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kuid kuna käesoleval juhul on vaidluse all ka küsimus, kas sel perioodil elati ühises majapidamises ning arvestades, et tunnistaja ütluste kohaselt viis hommikuti lapsi lasteaeda peamiselt kostja ning ka kuludokumendid kinnitavad, et kostja on regulaarselt veetnud hagejatega aega ning samuti teinud ülekandeid hagejate ema arvelduskontole, siis saab kohtu hinnangul sellega vaidlusalusel perioodil ülalpidamiskohustuse täidetuks lugeda. Seda eriti arvestades asjaolu, et hagejad ei ole tõendanud, et nad oleksid tagasiulatuva elatise nõudeperioodil nõudnud kostjalt hagis toodud suuruses elatise tasumist, samuti ei ole tõendatud, milline oli hagejate ema panus laste kulude katmisesse sellel perioodil. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejate tagasiulatuv nõue alates 09.01.2025 kui 09.07.2025 on alusetu ning ka kostja jaoks ebamõistlikult koormav, arvestades seda, milliseid kulusid ta sel perioodil juba on kandnud.
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise muutuva suurusena seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o 10.07.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest vastavalt PKS § 101 lg-le 5 alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus jätab rahuldamata hagejate nõuded tagasiulatuva elatise saamiseks ajavahemiku 09.01.2025-09.07.2025 eest.
23.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hagejate taotluse ja määrab TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. Kohus määrab, et kostjat tuleb kohustada tasuma hagejatele väljamõistetud elatis hagejate seadusliku esindaja V T arvelduskontole nr XXXX jooksva kuu eest iga kuu 15. kuupäevaks.
24.Kohus märgib, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal hagejatele tasutud elatisemakseid. Seega olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
25.11.09.2025 määrusega on kohus hagi tagamise korras kohustanud kostjat tasuma hagejate ülalpidamiseks elatist summas 200 eurot kuus kummalegi hagejale, s.o kokku 400 eurot, alates 15.09.2025 kuni tsiviilasjas nr 2-25-11099 menetlust lõpetava lõpplahendi jõustumiseni. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 386 lg 5 tuleb hagi tagamise abinõu käesoleva otsuse jõustumisel tühistada.
26.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
27.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hageja I hagihinnaks 2378,16 eurot (9 x 264,24) ning hageja II hagihinnaks 1944,90 eurot (9 x 216,10).
28.Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. Ka pooled on seisukohal, et menetluskulud on õige jätta nende endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
29.Kostja S S taotles menetluses tunnistaja ärakuulamist, mille kohus 30.04.2026 määrusega rahuldas ning kohustas kostjat tasuma tunnistajatasu ettemaks summas 56,70 eurot kohtu deposiitkontole. Kohus kuulas tunnistaja ära 12.06.2026 kohtuistungil, tunnistaja tasu taotlust esitada ei soovinud. TsMS § 150 lg 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Seega kohus selgitab, et S Sil on õigus TsMS § 150 lg 7 alusel esitada kohtule taotlus tunnistajatasuna tasutud 56,70 euro tagastamiseks kohtu deposiitkontolt. Väljamakse
tegemiseks deposiitkontolt tuleb esitada eraldi avaldus, milles märkida ära ka arveldusarve number, millele tasu tuleks tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.