Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlausaldaja) Транснафтапром OOO
(TRANSNAFTAPROM)
(Ukraina registrikood 42164147), lepingulised esindajad vandeadvokaat Raivo Laus ja vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel Võlgnik ADI Trading OÜ (pankrotis, registrikood 14331657), lepingulised esindajad vandeadvokaadid vandeadvokaat Veiko Viisileht ja Maksim Kozlov Pankrotihaldur Jüri Sirel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja materjalide juurde võtmata Транснафтапром OOO (TRANSNAFTAPROM) määruskaebuse vastusega esitatud tõendid ja ADI Trading OÜ (pankrotis) 29.06.2026 seisukohaga esitatud õigusaktid.
2.Jätta Harju Maakohtu 11.12.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
4.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta ADI Trading OÜ (pankrotis) kanda.
5.Määrata määruskaebuse esitamisest tingitud Транснафтапром OOO (TRANSNAFTAPROM) menetluskulude rahaliseks suuruseks 1125 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale ei saa pankrotiseaduse (PankrS) § 32 lg 1 ja § 5 lg-d 1 ja 2 järgi määruskaebust esitada.
2-25-10869 TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuivõrd pankrotimääruse peale esitatud määruskaebust lahendava ringkonnakohtu määruse peale ei saa määruskaebust esitada, ei saa ringkonnakohtu määrust vaidlustada ka menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 4). Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p 5) saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Транснафтапром OOO (TRANSNAFTAPROM) (võlausaldaja) esitas 08.07.2025 Harju Maakohtule avalduse ADI Trading OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
1.1.Avalduse kohaselt on Ukraina Tööstus-Kaubanduskoja Rahvusvaheline Arbitraažikohtu 25.08.2023 otsusega (otsus) võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud põhinõue 996 219,93 eurot, 15 491,2 eurot vahekohtulõivu hüvitamiseks ja 14 041,66 eurot õigusabikulude hüvitamiseks, s.o kokku 1 025 752,79 eurot. Otsus jõustus selle väljastamise kuupäeval ja kuulus viivitamatule täitmisele.
1.2.Pärnu Maakohus tunnustas ja tunnistas eelpool viidatud otsuse täidetavaks 03.03.2025 määrusega tsiviilasjas 2-24-4859. Võlausaldaja esitas täitemenetluse alustamiseks 14.03.2025 kohtutäiturile avalduse (täpsustatud 20.03.2025). Kohtutäitur kinnitas 21.03.2025, et alustas võlausaldaja avalduse alusel täitemenetluse võlgniku vastu. Seega on täidetud pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 sätestatud eeldus.
2.Maakohus võttis 04.08.2025 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, kohustas pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 3000 eurot ning võlgnikku vastama pankrotiavaldusele. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti kohtu nõutud summa. Maakohus nimetas 27.08.2025 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Sireli.
3.Ajutine haldur esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu (dtl 51, täiendused dtl 183 ja 200). Ajutise halduri esialgsel hinnangul on võlgnikul kohustusi vähemalt 1 034 311,09 eurot, kuid vara puudub. Valgevenes asuv Paritetbank OJSC ei ole kinnitanud võlgniku juhatuse esitatud arvelduskonto väljavõtte ehtsust, arvelduskonto olemasolu ega kontojääki. Ajutine haldur asus seisukohale, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 5000 eurot. Võlausaldaja tasus deposiidi.
4.Võlgnik vaidleb ajutise halduri seisukohale vastu. Võlgniku hinnangul ei ole ta püsivalt maksejõuetu, tal on Valgevene arvelduskontol rahalised vahendid, mis katavad vajadusel võlausaldaja ees oleva võla (dtl 175, 177, 186).
2-25-10869 Maakohtu määrus
5.Maakohus kuulutas 11.12.2025 määrusega välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Jüri Sireli. Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda ja määras kindlaks ajutise halduri tasu ja võlausaldaja menetluskulude suuruse. Maakohus luges pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande alusel tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 ja 3). Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on teadaolevalt vähemalt 1 034 311,09 eurot. Ajutine haldur ei suutnud teha kindlaks nõuete rahuldamist võimaldava vara olemasolu. Kohtule ei olnud ka muudest andmetest teada, et võlgniku vara koosseisu kuuluksid asjad või õigused, mille arvel saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid. Valgevenes asuv Paritetbank OJSC pank ei kinnitanud haldurile vaidlusaluse pangakonto väljavõtte ehtsust. Määruskaebus
6.Võlgnik esitas määruskaebuse ja selle täienduse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta võlausaldaja avalduse rahuldamata või saata tagasi maakohtule tõendite kogumiseks.
6.1.Maakohus tuvastas ebaõigesti võlgniku püsiva maksejõuetuse. Maakohus hindas tõendeid ebapiisavalt ja jättis võlgniku vastuväited käsitlemata. Puudub vaidlus, et asjas on esitatud Paritetbank OJSC kinnitatud ametlik võlgniku kontoväljavõte, mis on dokumentaalne tõend tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 ja lg 2 tähenduses. Samuti puudub vaidlus, et tõendist nähtuvalt on võlgnikul kontol rohkem vara kui on tema kohustuste suurus. Maakohus ei selgitanud, miks ta peab nimetatud tõendit mitteautentseks. Täiesti arusaamatult sidus ajutine haldur võlgniku maksevõime tuvastamise ainult enda päringule vastuse saamisega. Puudub asjakohane põhistus, miks ajutine haldur sellise täiendava päringu üldse esitas, kui toimikus on asjaolu kohta juba tõend olemas. Haldur tuletas üksnes vastuse mittesaamisest võlgniku püsiva maksejõuetuse ning maakohus nõustus sellega õigusvastaselt.
6.2.Võlgniku varalise seisundi väljaselgitamine enne pankroti väljakuulutamist on selle menetlusfaasi keskne mõte. Kui võlgniku kontol on 1 319 747,22 eurot ja võlgnikul ei ole muid kohustusi peale võlausaldaja nõude, siis ei ole täidetud PankrS § 1 lg 3 eeldused (et vara ei kata kohustusi). Võlgnik ei tasu võlgnevusi, kuna Eesti pangad ei võta makseid vastu.
6.3.Maakohus rikkus pankroti väljakuulutamise menetluses kohaldatavat uurimispõhimõtet (PankrS § 3 lg 3), jättes vajaliku tõendite kogumise korraldamata. Ka ajutine haldur ei taotlenud tõendite kogumist kohtu kaudu, et oma päringule vastust saada. Kohus ei ole seotud ajutise halduri arvamusega ja ei tohi asendada kohtu uurimiskohustust halduri oletustega. Määrusest ei nähtu, et maakohus oleks üldse kontoväljavõtet tõendina hinnanud, ajutise halduri vastuolulisi väiteid analüüsinud ja täiendavate tõendite kogumise vajalikkust kaalunud. Menetluse edasine käik
7.Võlgnik palus jätta hilinenult esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata või rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-25-10869
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid määruse põhjendusi tuleb täiendada (TsMS § 657 lg 1 p 2 1, § 659). Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Võlausaldaja esitas koos vastusega määruskaebusele tõendid – võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli koos 4 lisaga. Ringkonnakohus jätab need asja materjalide juurde võtmata, kuna need on toimikus juba olemas. Võlgnik esitas 29.06.2026 seisukoha lisadena Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2006 ja Euroopa Liidu rakendusmääruse (EL) 2026/505. Kuivõrd tegemist on õigusaktidega, mis moodustavad Eesti õigussüsteemi osa, jätab ringkonnakohus võlgniku 29.06.2026 seisukoha lisadena esitatud õigusaktid asja materjalide juurde võtmata.
11.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust üksnes vaidlustatud ulatuses, s.o osas, milles maakohus rahuldas võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks (TsMS § 651 lg 1, § 659).
12.TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 463 lg 2 alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 465 lg 2 p 8 näeb ette, et kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märgitakse põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Seega tuleb lisaks PankrS § 31 lg-tes 5 ja 6 nimetatule pankrotimääruses märkida mh kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis (TsMS § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8 ning § 442 lg 8). Ringkonnakohus täiendab pankrotimääruse põhjendusi, vastates määruskaebuse väidetele.
13.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgniku puhul ei pea PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 välja toodud maksejõuetuse liigid esinema samal ajal. Püsivaks maksejõuetuseks piisab, kui esineb vaid üks nimetatud eeldustest: kas võlgnik ei suuda püsivalt rahuldada võlausaldajate nõudeid või võlgniku vara ei kata püsivalt tema kohustusi (RKTKo 25.02.2013, 3-2-1-188-12, p 14).
14.PankrS § 1 lg-s 2 sisaldub n-ö likviidsus- ehk maksevõimetest, mille kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Hindamaks, kas võlgnik on selle järgi maksejõuetu, tuleb esmalt välja selgitada võlgniku maksejõuetuse hindamise hetkel sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused ja teha kindlaks kõik sel hetkel võlgniku kasutuses olevad likviidsed vahendid ning seejärel hinnata, millise osa saab võlgnik täita olemasolevate likviidsete vahenditega ning kas osaühingust võlgnikul on võimalik pankrotiavalduse esitamiseks ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise tähtaja (20 päeva) jooksul saada juurde nii palju likviidseid vahendeid, et nendega kõik sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused täita. Seejuures tuleb maksejõuetuse väljaselgitamisel lähtuda üksnes neist rahalistest nõuetest võlgniku vastu, mida võlausaldaja reaalselt soovib ja saab maksma panna, st nõuetest, mis tegelikult võlgniku maksevõimet ohustavad. Olemasolevate likviidsete vahendite all tuleb peamiselt arvesse võtta raha – sularaha ja maksekontol, aga ka tähtajalisel hoiusel olevat raha ning väärtpabereid, mille kohta on olemas kohese tagasiostu
2-25-10869 kohustus (vt ka pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) seletuskiri, lk 32–36).
15.Siinses asjas puudub vaidlus võlausaldaja nõude olemasolu ja selle ulatuse üle. Harju Maakohus on kinnitanud võlausaldajate nimekirja 20.05.2026 määrusega, millest nähtuvalt tunnustati muu hulgas võlausaldaja nõue 1 033 731,83 eurot, millele vastuväiteid ei esitatud.
16.Võlgnik heidab määruskaebuses ette, et maakohus hindas tõendeid ebapiisavalt ja jättis võlgniku vastuväited käsitlemata ning seetõttu jõudis võlgniku varalise seisundi osas ebaõigele järeldusele, tuvastades ebaõigesti võlgniku maksejõuetuse.
17.Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Isegi juhul, kui lugeda võlgniku esitatud kontoväljavõtte alusel tõendatuks asjaolu, et võlgnikul on Valgevene pangas kontol 1 319 747,22 eurot, ei ole see vara likviidne. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, tuleb kohtul hinnata, kas võlgnik saab täita kohustused olemasolevate likviidsete vahenditega ja seda mõistliku aja jooksul. Võlgnik esitas väljavõtted erinevate Eesti pankade veebilehtedelt, mille kohaselt on peatatud makseteenused Valgevene suunal (dtl 188–193, 198) ja kinnituse, et eurodes maksete tegemine ei ole võimalik (dtl 194–197). Kui eeldada, et võlgnikul on Valgevene pangas väidetud raha, siis võlgnik on ise maakohtus väitnud ja esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusaluselt kontolt ei ole võimalik makseid teha ja seejuures kestab selline takistus teadmata ajani. Võlausaldaja nõude aluseks olev otsus on jõustunud juba 25.08.2023 otsusega ning Eestis täidetavaks tunnistatud 03.03.2025 määrusega. Seega ei ole võlgnik suutnud otsust täita ligikaudu kolme aasta jooksul. Vara, mida ei ole võimalik mõistliku aja jooksul realiseerida, ei ole likviidne. Esitatud asjaolude kohaselt peale Valgevene pangakontol oleva raha võlgnikul vara ei ole. Seetõttu on võlgnik PankrS § 1 lg 2 mõttes püsivalt maksejõuetu.
18.Vaidlus seisneb ka selles, kas halduril oli õigus kahelda võlgniku esitatud tõendis ja esitada täiendavaid järelepärimisi Valgevenes asuvale pangale.
18.1.Pankrotimenetluses selgitab võlgniku varalise seisundi välja eelkõige haldur (RKTKm 26.10.2018, 2-15-17822, p 14.1). PankrS § 22 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sh võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud, ja annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu võlgniku etteheide, et ajutine haldur asus põhjendamatult kontrollima võlgniku kontode olemasolu ja võimalikku likviidset vara kontodel.
18.2.Ajutise halduri 22.09.2025 aruandest nähtuvalt tegi haldur erinevaid päringuid võlgniku majandusliku olukorra väljaselgitamiseks, sh Paritetbank OJSC konto olemasolu kohta (dtl 53). Haldur ei saanud välisriigi pangalt vastust. Võlgnik esitas 29.09.2025 maakohtule Paritetbank OJSC 29.09.2025 väljastatud konto väljavõtte 26.08.2025–27.08.2025 kohta (dtl 177–180). Ajutine haldur jäi seisukohale, et kuna pank ei vastanud halduri 04.09.2025 päringule võlgniku konto ja vahendite kindlakstegemiseks, siis ei ole veenvat kinnitust selle kohta, et võlgniku esitatud konto väljavõte on tõene või et sellega ei ole seotud olulist lisainfot, mis võib olukorda muuta. Ajutise halduri 03.11.2025 arvamusest nähtuvalt ei saanud ajutine haldur vastust ka teisele järelepärimisele, s.t pank ei kinnitanud järelepärimisele lisatud võlgniku konto väljavõtte ehtsust, konto olemasolu ega kontojääki (dtl 201). Seejuures ei saanud haldur ka vastust, et palutud informatsiooni ei saa talle väljastada. Võlgnik heidab määruskaebuses ette, et maakohus ei selgitanud, miks ta peab võlgniku esitatud tõendit mitteautentseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma siinses asjas tähtsust, kas võlgniku esitatud pangakonto väljavõte on ehtne või mitte. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, on võlgnik tõendanud, et
2-25-10869 isegi, kui tema Valgevenes asuval pangakontol on raha, ei ole seda võimalik kasutada võlausaldaja nõude rahuldamiseks.
19.Võlausaldaja on vastuses määruskaebusele märkinud, et võlausaldajate esimesel koosolekul esitas Valgevene naftkakompanii ZAO (CJSC Belarusian Oil Company) nõude 124 995,04 eurot (nõue on tunnustatud Harju Maakohtu 20.05.2026 määrusega). Võlgnik ei esitanud eelviidatud nõudele vastuväiteid ega ole järelikult täitnud ka Valgevenes oma rahalist kohustust, mistõttu tulnuks pankrot välja kuulutada ka üksnes CJSC Belarusian Oil Company nõuet arvestades.
19.1.Võlgnik väidab 29.06.2026 ringkonnakohtule esitatud seisukohas, et võlgnik ei teinud makset CJSC Belarusian Oil Company’le, kuna makse oleks rikkunud Eestis vahetult kohaldatavat Euroopa Liidu Nõukogu määrust (EÜ) nr 765/2006, 18.05.2006, mis käsitleb president Lukašenko ja teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid. CJSC Belarusian Oil Company mõlemad aktsionärid (ОАО «Нафтан» ja РУП «ПО „Белоруснефть"») on kantud eelnimetatud määruse I lisasse. Kuna CJSC Belarusian Oil Company on sanktsiooninimekirjas loetletud isikute poolt kontrollitud, käsitatakse makset talle kaudse vahendite kättesaadavaks tegemisena loetletud isikutele. Määrus 765/2006 on Eestile siduv. 23.04.2026 kanti CJSC Belarusian Oil Company otse sanktsioonide nimekirja. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga selles, et makse tegemine CJSC Belarusian Oil Company’le ei ole tulenevalt kehtestatud sanktsioonist lubatud. See aga ei oma asjas tähtsust, kuivõrd võlgnikul pole likviidseid vahendeid ka pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda ning need tasutakse pankrotivarast (RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-13, p 12).
21.Võlausaldaja menetluskuludeks määruskaebemenetluses on lepinguliste esindajate kulud 1125 eurot (käibemaksuta). Võlausaldaja lepingulistel esindajatel kulus pankrotimääruse analüüsimiseks 0,5 tundi, määruskaebuse analüüsimiseks 0,75 tundi, kliendisuhtluseks 1 tund, määruskaebusele seisukoha koostamiseks 1,5 tundi ja ringkonnakohtule 29.06.2026 menetlusdokumendi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,75 tund. Lepinguliste esindajate tunnitasu oli 250 eurot tunnis (käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et esindajate tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda. Ringkonnakohtu hinnangul on kulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud ja ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega määrab ringkonnakohus võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses 1125 eurot (4,5 x 250).
22.Menetluskulu hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras, mistõttu ringkonnakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja. Eeltoodust tulenevalt ei rahulda kohus ka võlausaldaja viivisetaotlust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.