Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maili Riisenberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. juuli 2026, Viljandi
Tsiviilasja number
2-25-22700
Tsiviilasi
Y.C hagi F.M vastu kahju hüvitamiseks
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Y.C (isikukood XXX, viibimiskoht XXX, XXX, XXX) Kostja F.M (isikukood XXX; aadress XXX-, XXX)
esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
seda, et kahju tekkis olukorras, kus hageja osales kostjaga toimunud koosviibimistel vabatahtlikult ning kahju tekkimine oli seotud poolte ühise tegevusega, milleks oli alkoholi tarvitamine. Seejuures toimusid hagile lisatud epikriisidest nähtuvalt sellised ühise alkoholi tarvitamised ja nende raames ründed korduvalt. Sellega on hageja end ise korduvalt olulisse ohtu seadnud ning tuleb võtta arvesse hageja enda osalust kahju tekkimisel (VÕS § 139). Kohus leiab, et sellises olukorras on mõistlikuks hüvitiseks 2500 eurot. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.