2-24-5966/19 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

4.Hageja tõi välja, et võlgniku pankrot kuulutati välja 29.09.2022. Võlgniku pankrotihalduriks määrati hageja. Hageja on esitanud võlgniku pankrotihaldurina hagi kostja vastu. Pankrotihaldurile sellise hagi esitamise õigus tuleneb pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg 1 viimasest lausest ja äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4 viimasest lausest. ÄS § 187 lg 1 järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Osaühingu poolt oma juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise üldisteks nõudenormideks on VÕS § 115 lg 1 ning ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt nt RKTKo 24.11.2015, 3-2-1-12915, p 13): 1) juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); 2) osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); 3) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 4) juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja RPS § 4 p 5 kohaselt säilitama raamatupidamise dokumente. RPS § 6 lg 1 järgi on majandustehing muu hulgas raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist 4 (6)

selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. ÄS § 183 järgi on nõuetekohase raamatupidamise korraldamise tagamine juhatuse ülesanne (vt ka RKTKo 21.04.2021, 2-17-3478/77, p 14.1). Kui juhatuse liige jätab nõuetekohased raamatupidamisdokumendid vormistamata, siis rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. Hagis toodud asjaolude kohaselt teostati võlgniku suhtes raamatupidamisarvestuse kontrollaruanne perioodi 01.01.2018–30.09.2022 kohta, mille käigus selgus, et võlgniku kassa jääk 30.09.2022 seisuga on 81 020,85 eurot. Kassase on raha võetud võlgniku pangakontolt, st ei ole tekkinud sularaha müükidest. Puudub dokumentatsioon sularaha alusdokumentide kohta raamatupidamises ja teostatud raamatupidamise kontrollaruandest lähtuvalt on kostja kasutanud võlgniku raha isiklikes huvides. Hageja nõuab kostjalt raha tagastamist kassajäägi ulatuses. Kostja vastas, et tal pole kassa väljavõtet esitada, kuna see puudub. Kontrolli käigus selgus, et võlgniku kohustuste kasvades on kasvanud sularaha kassajääk. Kostja töötasu on olnud miinimumpalk. Kontrolli käigus jõuti tulemusele, et võlgniku kontolt võetud sularaha on kostja kasutanud isiklikuks otstarbeks, mitte võlgniku majanduslikes huvides. Hageja leiab, et kostja ei ole võlgniku juhatuse liikmena täitnud oma hoolsuskohustust korralikule ettevõtjale kohase hoolsusega. Kostja ei ole kasutanud võlgniku rahalisi vahendeid kooskõlas võlgniku huvidega. Kostja kasutas võlgniku rahalisi vahendeid isiklikes huvides ja võlgnik on saanud kahju 81 020,85 euro ulatuses. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja viivisenõue on esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o seadusjärgses viivisemääras. Hageja palub kostjalt viivise välja mõista alates hagi esitamisest, s.o alates 15. aprillist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.