Politseija Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Diana Žovnjarovitš Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– X. X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 04.08.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlus ning anda luba X. Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna Halduskohtu 10.04.2026 määrus nr 326-486.
3.Kuulutada menetlus kinniseks käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud dokumendi osas.
4.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
Tõlkida puudutatud isikule määruse sissejuhatus, resolutsioon, selgitused ja kohtu põhjendused vene keelde.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 04.08.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse X. Xi kinnipidamiskeskuses (KPK) kinnipidamise tähtaja pikendamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 66 lg 4 alusel kuni neljaks kuuks, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 65 lg 2 punktides 5 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused ning § 65 lg-s 1 nimetatud tingimused. Taotluse asjaolud ja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
3-26-486
1.1.Varasemad asjaolud on välja toodud PPA 19.02.2026 ja 07.04.2026 taotlustes ning Tallinna Halduskohtu 20.02.2026 ja 10.04.2026 määrustes nr 3-26-486. PPA ei hakka neid kordama, kuna need ei ole muutunud.
1.2.03.07.2026 toimus rahvusvahelise kaitse vestlus, mille eesmärk oli anda enne lõpliku otsuse tegemist isikule võimalus PPA seisukohtadele oma arvamus ning vastuväited esitada.
1.3.PPA koostas 09.07.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12602200035-1. PPA otsusega loeti taotlus põhjendamatuks VRKS § 20 lg 1 alusel, kuivõrd isiku subjektiivne tagasikiusukartus pole objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Nimetatud otsuses on ka leitud, et isikut ei saa tunnustada täiendava kaitse saajana, kuna on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud raske kuriteo (VRKS § 22 lg 3 p 2). Puudutatud isik tunnistas ennast süüdi karistusseadustiku § 118 lg-te 1 ja 7 järgi, mis on teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega põhjustati oht elule ning sama tegevusega põhjustati ettevaatamatusest isiku surm (vt Harju Maakohtu 26.02.2019 otsus nr x-xx-xxxx). Tõlgitud PPA 09.07.2026 otsus anti puudutatud isikule üle 22.07.2026.
1.4.Puudutatud isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga vältida enda väljasaatmist (VRKS § 65 lg 2 p 5). Isik on kinnipidamiskeskuses alates 03.01.2026 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel. PPA tunnistas 04.12.2025 otsusega nr 15.3-3.4/1471-6 puudutatud isiku tähtajalise elamisloa nr 1070883425/TE kehtetuks alates 04.12.2025; tegi puudutatud isikule ettekirjutuse Eestist lahkumiseks Venemaale; kohaldas puudutatud isikule sissesõidukeeldu Schengeni alale kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Isikule määrati vabatahtlik lahkumistähtaeg kuni 03.01.2026. PPA tegi 17.02.2026 otsuse, millega muutis PPA 04.12.2025 otsuse nr 15.33.4/1471-6 punktis 14 määratud vastuvõtvat riiki. Puudutatud isikul tuleb lahkuda Ukrainasse. Samuti muutis PPA 02.01.2026 otsust lahkumiskohustuse tähtaja lühendamise osas, isik saadetakse välja sundkorras. PPA selgitas 18.02.2026 isikule, et ta saadetakse välja Ukrainasse 25.02.206. Selle peale isik teatas, et ta ei ole nõus minema Ukrainasse ning plaanib esitada rahvusvahelise taotluse lähiajal. Puudutatud isik esitas 19.02.2026 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse.
1.5.Isikut on alust pidada avalikku korda ohustavaks, mistõttu esineb VRKS § 65 lg 2 p-s 6 nimetatud kinnipidamise alus (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-1-14). Isik tunnistati süüdi Harju Maakohtu 26.09.2019 otsusega nr x-xx-xxxx KarS § 118 lg-te 1 ja 7 järgi.
1.6.Puudutatud isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 4 ja 6). Isik pani oma endise abikaasa suhtes vägivalda kasutades toime väga raske kuriteo, mille eest mõisteti talle Harju Maakohtu 26.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx karistuseks 6 aastat vangistust. Isik on korduvalt väljendanud soovimatust lahkuda Ukrainasse, seda nii rahvusvahelise kaitse menetluses, kui ka kohtumenetluses (vt 09.04.2026 kohtuistungi protokoll 00:08:01; digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 284). Lisaks esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks/täideviimise takistamiseks. Selline käitumine kinnitab, et isik ei täidaks väljasõidukohustust. Isiku motivatsiooni vähendab ka asjaolu, et tema suhtes on tehtud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus.
1.7.VRKS § 67 lg 2 p-des 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg-tes 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei ole isiku suhtes piisavad ega täidaks oma eesmärki. Isikul puuduvad dokumendid; isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks/täideviimise takistamiseks; isiku suhtes esineb põgenemise oht ning isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Olukorras, kus isik vabastatakse KPK-st on tõenäoline, et ta hakkaks ennast varjama ametivõimude eest ja ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud 2(4)
3-26-486
piiranguid. Arvestades liikmesriikide vahelist liikumisvabadust ning piirkontrolli puudumist, ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud, mida ilmestavad ka tema viimatise kinnipidamise asjaolud.
1.8.Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. KPKs on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi, juhendatud tegevus ja on võimalus viibida värskes õhus.
2.PPA jäi 04.08.2026 istungil taotluse juurde. PPA selgitas, et isiku suhtes ei saa kohaldada kinnipidamise alternatiive ega liikumisvabaduse piiranguid, kuivõrd need ei taga oma eesmärki. Seda eelkõige seetõttu, et isikul puuduvad dokumendid ning isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga takistada tema väljasaatmist ning isiku suhtes esineb põgenemisoht. Samuti puuduvad isikul piisavad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks Eestis. PPA-l puudub isiku suhtes usaldus. PPA peab isikut avalikule korrale ohuks ka põhjusel, et isiku käitumine näitab, et ta soovib pisendada oma vastutust toime pandud kuriteo eest. Kohtumenetluses isik eitas vägivalla kasutamist kannatanu suhtes ning rahvusvahelise kaitse menetluses keskendus abikaasa käitumisele, mitte sellele tegevusele, mis põhjustas naise surma. Kui isik ei võta vastutust oma käitumise eest, vaid püüab seda õigustada või vähendada, viidates kannatanu käitumisele, viitab see asjaolule, et isik ei ole teinud varasemast käitumisest järeldusi ega pruugi hoiduda õigusvastasest käitumisest.
3.Puudutatud isik nõustus 04.08.2026 kohtuistungil taotlusega. Isik ei ole nõus Eestist lahkuma, kuivõrd soovib vaidlustada rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsust. Isik on elanud pikalt Eestis. 2019. a mõisteti isik süüdi kohtu poolt ja isikule määrati 6 aastat vangistust. 2023. a oli isik ennetähtaegselt vabastatud. Isik oli kriminaalhoolduse all, mingeid etteheiteid tema suhtes ei olnud, kuid isikult võeti ära elamisluba ja tehti ettekirjutus lahkuda Eestist. Eestis elamise ajal ei ole isikul muid rikkumisi olnud (v.a mainitud karistus) ja isik peab ennast õiguskuulekaks isikuks. Isik soovib, et tal lubataks viibida väljaspool KPK-d, tal on oma elamiskoht, tal on talu, mida on ise ehitanud. Talu asub Metsanurga külas, Saue vallas. Isik selgitas, et ostis selle 2000. a koos oma naisega. Vastuseks küsimusele, miks isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, selgitas isik järgmist. Alguses tehti talle ettekirjutus sõita välja Venemaale, aga seal ei võetud teda vastu. Kuna isiku sugulased elavad Krimmis, mis on annekteeritud, siis puudub isikul võimalus sinna minna. Kuna Ukrainas käib sõda ning on oht elule, samuti on oht, et isikuid kutsutakse sõjaväkke, kui Ukraina kodanikku. Isik on teadlik, et tema suhtes kehtib lahkumisettekirjutus ja on vabatahtlikult nõustunud lahkuma Venemaale, Krimmi, ta ei ole takistusi selleks teinud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et PPA taotlus tuleb rahuldada (HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ja 6, § 265 lg 1; VRKS § 66 lg 4, § 65 lg 1 ja § 65 lg 2 p-d 5 ja 6; VSS § 68 p-d 4 ja 6). Kohus võtab haldusasja materjalide juurde Tallinna Halduskohtu 10.04.2026 määruse nr 3-26-486 (HKMS § 62 lg 2). Kohus kuulutab viidatud dokumendi osas menetluse kinniseks (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 2, VRKS § 9 lg 1).
5.Tulenevalt VRKS § 66 lg-st 4 pikendab halduskohus VRKS § 66 lg-s 2 sätestatud tähtaega, arvestades VRKS § 65 lg-s 1 nimetatud tingimusi, kuni nelja kuu kaupa, kui esineb VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alus. Kohus nõustub PPA-ga, et jätkuvalt esineb isiku suhtes kinnipidamise alus VRKS § 65 lg 2 punkti 5 tähenduses. Vastavalt VRKS § 65 lg 2 punktile 5 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui ta on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks. Tallinna 3(4)
3-26-486
Ringkonnakohus on oma 27.05.2026 määruse nr 3-26-486 põhjenduste punktis 12 leidnud järgmist: „Kuna puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui tema Ukrainasse välja saatmine oli muutunud aktuaalseks ning taotlus on sisult väga üldsõnaline (dtl 16-18), siis esineb küllaldane alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks või edasilükkamiseks /.../.“ Need asjaolud, mis sellise kahtluse annavad, ei ole vahepeal muutunud. Veelgi enam, PPA poolt tagasilükkamise otsuse tegemine viitab, et taotluse esitamiseks ei olnud sisulist vajadust. Seetõttu on jätkuvalt asjakohane ringkonnakohtu hinnang kinnipidamise aluse esinemisest (VRKS § 65 lg 2 p 5) ning kohus järgib neid ringkonnakohtu põhjendusi ka käesoleval juhul.
6.Ühtlasi nõustub kohus PPA-ga, et isiku põgenemisohtu tuleb jätkuvalt jaatada, kuivõrd puudutatud isik on ka 04.08.2026 kohtuistungil kinnitanud, et ei soovi Ukrainasse naasta (VSS § 68 p 6). Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isikul ei ole Eestis sugulasi ning tal puudub Eestiga muu sotsiaalne side. Samuti suurendab põgenemisohtu asjaolu, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes on tehtud negatiivne otsus (dtl 314). Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et isikut on karistatud vangistusega sooritatud raske isikuvastase kuriteo eest (VSS § 68 p 4; dtl-d 328-330).
7.Põgenemisohu tuvastamisel ei ole võimalik kohaldada kinnipidamise alternatiive või liikumisvabaduse piiranguid (VRKS § 60 lg 1 ja § 67 lg 2). Seda tingituna asjaolust, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida kinnipidamise alternatiivide või liikumisvabaduse piirangu kohaldamine (elamine kindlaksmääratud kohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, dokumendi hoiule võtmine) (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-14, p 18). Seetõttu ei oma tähtsust puudutatud isiku väited, et peale vangistust on ta elanud õiguskuulekat elu ning kindlaks määratud elukohas elamine ei täidaks põgenemisohu tõttu oma eesmärki.
8.Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2026 määruse nr 3-26-486, p-d 14-15). Kuigi KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamine on vabadusõiguse riive, siiski esineb selleks seaduslik alus ning taotletava eesmärgi saavutamiseks muud tõhusad meetmed puuduvad, mis riivaks puudutatud isiku õigusi vähem. KPK-s kinnipidamise eesmärk ei ole isiku karistamine.
9.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa X. Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.12.2026 (kaasa arvatud). Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.