Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina Lõbus Puudutatud isik, kelle suhtes haldustoiminguks loa andmist – X. X
Asja läbivaatamine
X. X tähtaja
taotletakse
Lihtmenetluses, 09.04.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus haldusasjale materjalide juurde võtmiseks.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning pikendada X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.08.2026 (kaasa arvatud).
3.Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi, sünnijärgne perekonnanimi ja sünniaeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 265 lg 5).
1.X. X (sünnijärgne perekonnanimi X, edaspidi ka puudutatud isik) on välismaalane, kellel puudub Eesti Vabariigis (edaspidi Eesti) viibimiseks seaduslik alus. Politsei-ja Piirivalveamet (PPA) oli esmaste andmete kohaselt arvamusel, et puudutatud isikul Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) kodakondsus, kuid ta on end määratlenud peamiselt Ukraina kodanikuna.
2.Ukraina Suursaatkond (Eestis) selgitas 31.10.2025 PPA-le, et Ukraina riiklikul migratsiooniteenistusel olemasolevate allikate kohaselt X. X (X), sündinud xx.xx.xxxx, ei ole kirjas Ukraina kodanikuna.
3.PPA tunnistas 04.12.2025 otsusega nr 15.3-3.4/1471-6 X. X tähtajalise elamisloa nr 1070883425/TE kehtetuks alates 04.12.2025; tegi X. Xle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks Venemaale; kohaldas X. Xle sissesõidukeelu Schengeni alale kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Isikule määrati vabatahtlik lahkumistähtaeg kuni 03.01.2026.
4.X. X avaldas soovi lahkuda Eestist Krimmi läbi Venemaa, sest seal elab tema pere. X. X taotles Venemaale lahkumiseks PPA abil tasuta ajutise reisidokumendi, kuid selle kättesaamisel ta ei lahkunud viivitamatult Eestist. Selle asemel pöördus ta Venemaa Suursaatkonda Eestis, kes väljastas talle teatise, mille kohaselt tal ei ole õigust Venemaale siseneda.
5.PPA koostas X. Xle 02.01.2026 otsuse lahkumiskohustuse tähtaja lühendamiseks ning välismaalase lahkumiskohustuse sundtäitmiseks nr 1052292789. Seejärel peeti isik kinni ning toimetati 02.01.2026 õhtul Narva piiripunkti, kus isik väljus Eestist Venemaale.
6.X. X saadeti 03.01.2026 Venemaa piirilt tagasi Eestisse. Eestis tõkestati tema piiriületus, kuid kui isik saadeti Venemaa piirilt taaskord tagasi, pidas PPA ta riiki sisenemisel kinni. Selgus, et Venemaa keeldub tunnustamast ajutist reisidokumenti, millega on varem Eestist välja saadetud Venemaa kodanikke vastu võetud. Samuti oli isikul tegelikult olemas ja Venemaale sisenedes kaasas Ukraina pass, mida ta PPA-le varasemalt esitanud ei olnud ning mis leiti hiljem tema asjade hulgast.
7.PPA pidas X. X 03.01.2026 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel (VSS). Tallinna Halduskohus andis 05.01.2026 määrusega haldusasjas nr 3-26-10 loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ning kinnipidamisekeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.03.2026.
8.PPA esitas 12.02.2026 korduva dokumenteerimistaotluse X. X suhtes Ukraina Suursaatkonnale Eestis. Ukraina Suursaatkond väljastas 12.02.2026 PPA-le isiku tagasipöördumistunnistuse nr CR387052 kehtivusega 12.02.2026 kuni 11.03.2026. Isiku väljasaatmisel on teda vastuvõtvaks riigiks Ukraina. X. Xl on võimalus tagasipöördumistunnistusega täita enda lahkumiskohustus ning pöörduda tagasi kodakondsusjärgsesse riiki Ukrainasse.
9.PPA tegi 17.02.2026 otsuse, millega muutis PPA 04.12.2025 otsuse nr 15.3-3.4/1471-6 punktis 14 määratud vastuvõtvat riiki. Puudutatud isikul tuleb lahkuda Ukrainasse. Samuti muutis PPA 02.01.2026 otsust lahkumiskohustuse tähtaja lühendamise osas. X. X saadetakse sundkorras Eestist välja Ukrainasse.
10.X. X esitas 19.02.2026 PPA-le taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks.
11.PPA pidas 19.02.2026 X. X välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel kinni.
12.PPA esitas 19.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 3 alusel. 2(7)
13.Tallinna Halduskohus rahuldas 20.02.2026 määrusega PPA taotluse ja andis loa X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.04.2026.
14.PPA esitas 07.04.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 36 2 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 36 1 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 36 1 lg 2 p 4 ja p 5 ja p 6 sätestatud kinnipidamise alused. Samuti taotles PPA võtta asja juurde: PPA 04.01.2026 taotlus haldusasjas nr 3-26-10 PPA taotlus 04.01.2026 ja selle lisad: PPA 04.12.2025 otsus nr 15.3-3.41471-6, Ukraina Suursaatkonna vastus 31.10.2025, Ukraina Suursaatkonna vastus 21.11.2025, küsitlus 21.11.2025, küsitlus 04.12.2025, küsitlus 11.12.2025, teatis ajutise reisidokumendi väljastamisest, 24.12.25 VF saatkonna teatis ja selle masintõlge, ajutise reisidokumendi hoiule võtmise tõend, küsitlus 02.01.2026, otsus LE tähtaja lühendamiseks ja lahkumiskohustuse sundtäitmiseks, lahkumiskohustuse sundtäitmise protokoll, isiku kinnipidamise protokoll, EV sisenemiskeeld, Isikule VF-ist kaasa antud dokument ja selle. Masintõlge, isiku kinnipidamise protokoll, küsitlus 03.01.2026, Harju MK 26.02.2019 otsus kriminaalasjas nr x-xx-xxxx 20, 13.06.2024 avaldus PPA-le passi kadumise kohta, Isiku valdusest leitud kehtetu Ukraina sisepass, PPA vastus X. X passi kadumise teatele, Koopia isiku sunnitunnistusest, väljavote VV 24.10.2000 asjatundjate komisjoni protokollist, Isiku 21.02.1992 avaldus passi saamiseks, koopia NSVL passist, milles tempel VF kodakondsuse kohta, KMA väljasoiduleht 01.06.1997, Ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase ankeet (1999), haldusõigusrikkumise protokoll 11.01.1999, koopia isiku Ukraina passist AM950421, koopia isiku Ukraina passist CD019653, päring Ukraina migratsiooniteenistuse veebileheküljelt passi nr AM950421 kohta 32. Päring Ukraina migratsiooniteenistuse veebileheküljelt passi nr CD019653 kohta 33. Päring Ukraina migratsiooniteenistuse veebileheküljelt passi nr EE233950 kohta 34. Päring Ukraina migratsiooniteenistuse veebileheküljelt passi nr KC372649 kohta, Tallinna Halduskohtu 05.01.2026 kohtumäärus haldusasjas nr 3-26-10, PPA taotlus 19.02.2026 haldusasjas nr ja selle lisad 19.02.2026 X. X kinnipidamine VRKS; Avaldus X. X 19.02.2026; Isiku teavitamine väljasaatmisest 18.02.2026; Isikuga läbiviidud nõustamiste kokkuvõte; Otsuste muutmise otsus 17.02.2026; Väljasaatmisest teavitamine 18.02.2026; Ajutine reisidokument UKR; UKR sisepass; Tallinna Halduskohtu 20.02.2026 kohtumäärus haldusasjas nr 3-26-486. Taotluse põhjendused:
14.1.PPA võttis 19.02.2026 (taotluses ilmselt ekslikult 20.02.2026) vastu X. X ́i rahvusvahelise kaitse taotluse, milles isik põhjendab rahvusvahelise kaitse taotlemist sellega, et sõja tõttu ei saa ta Ukrainasse tagasi minna. 25.02.2026 viidi isikuga läbi rahvusvahelise kaitse nõustamine. 30.03.2026 viidi isikuga läbi rahvusvahelise kaitse taotleja vestlus.
14.2.Esineb puudutatud isiku põgenemise oht VSS § 6 8 p 4 alusel (välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus), kuna isik on Harju Maakohtu 26.02.2019 otsusega nr x-xx-xxxx süüdi mõistetud KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks kuus aastat vangistust. Esineb isiku põgenemise oht VSS § 6 8 p 6 alusel, kuna isik on PPA-le teada andnud ja haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kui isikul olnuks tegelikult soov lahkuda, siis oleks ta pöördunud dokumentide saamiseks Ukraina saatkonna poole, sest enda väidete kohaselt on ta Ukraina kodanik. Ta ei teinud seda ja põhjendas tegemata jätmist asjaoluga, et ta ei tea saatkonna telefoninumbrit. Tegemist on ebausutava ja otsitud põhjendusega, sest saatkonna telefoninumber on avalikult kättesaadav. Puudutatud isik pöördus üksnes Venemaa saatkonna poole. Isik on korduvalt nii vestlusel kui ka PPA poolt läbiviidud nõustamistel öelnud, et ei soovi Ukrainasse minna ja soovib lahkuda 3(7)
Venemaale, kuid isik ei ole saanud ühtegi sellist dokumenti, millega ta saaks Venemaale minna. Isikule on väljastatud Ukraina saatkonnalt kehtiv tagasipöördumistunnistus, kuid isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, et takistada enda välja saatmist Ukrainasse. Isiku väljaütlemistest järeldub, et ta ei soovi lahkuda Ukrainasse ning on eelistanud lahkuda läbi Venemaa ajutiselt okupeeritud Krimmi, mis on Ukraina territoorium. Samas ei ole tal võimalust teha seda läbi Venemaa, sest viimane keeldub tunnustamast Eesti väljastatud ajutist reisidokumenti. Esineb puudutatud isiku põgenemise oht VSS § 6 8 p 7 alusel, kuna puudutatud isik on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Isiku suhtes kohaldati sissesõidukeeld Eestisse 17.12.1997 kuni 17.12.2001. 11.01.1999 on Kodakondsus- ja Migratsiooniamet koostanud isikule haldusõigusrikkumise protokolli, mille kohaselt viibis isik ebaseaduslikult Eestis alates 12.07.1996 ning rikkus välismaalaste seadust, kuid piirduti hoiatusega. Isik saabus taaskord Eestisse 29.12.2000 Ukrainast, sissesõidukeelu ajal.
14.3.Isik oli kinnipidamiskeskuses alates 03.01.2026 VSS-i alusel ja PPA koostas isikule 17.02.2026 otsuse, millega muutis PPA 04.12.2025 otsust nr 15.3-3.4/1471-6 ja määras isikut vastuvõtvaks riigiks Ukraina ja lühendas lahkumiskohustuse tähtaega. 18.02.2026 selgitati isikule PPA poolt, et tema välja saatmine Ukrainasse on planeeritud 25.02.2026, mille peale isik vastas, et ta ei ole nõus minema Ukrainasse ning plaanib esitada rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik esitas kirjaliku rahvusvahelise kaitse taotluse 19.02.2026. On selge, et isik esitas taotluse kuna soovis vältida enda väljasaatmist Ukrainasse. Varasemalt on isik korduvalt soovinud minna Venemaale ja nüüd väidab, et tal on ohtlik minna Ukrainasse.
14.4.Puudutatud isik ohustab Eestis avalikku korda ning on alust pidada teda VRKS § 36 1 lg 2 p 6 alusel kinni avaliku korra kaitsmiseks. Seda ohtu näitab isiku varasem käitumine: ta põhjustas oma tegevusega eksabikaasale eluohtliku tervisekahjustuse lüües eksabikaasat korduvalt näkku ja juustega kaetud peapiirkonda, põhjustades eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel saabus surm. Isik on nimetatud esimese astme kuriteo eest kohtu poolt süüdi mõistetud ja karistust kandnud. Puudutatud isik ei pruugi vabaduses olla õiguskuulekas ja järgida Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austada põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe. Praeguses olukorras on Venemaa kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale Eestis suurenenud. Isiku Venemaa kodakondsus on PPA-l veel kahtluse all, kuid asjaolu, kuidas isik on korduvalt avaldanud soovi Ukraina asemel minna Venemaale viitab soovile tõendada oma Venemaa kodakondsust. On märkimisväärne, et isik pole enam kui 30 aastat Eestis elanud välismaalasena asunud taotlema Eesti kodakondsust. Välismaalasena ei ole isik järginud Eesti seadusi. Ta on toime pannud Eestis kuriteo, kandnud vanglakaristust ning vabanemise järgselt pole ta asunud tööle vaid jätkanud Eesti sotsiaalhoolekande süsteemi koormamist.
14.5.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik puudutatud isiku suhtes põgenemisohu tõttu tõhusalt kohaldada. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades (enda Ukraina siseriikliku passi varjamine PPA eest), puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks.
14.6.Kui puudutatud isik vabastataks kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et ta hakkaks end ametivõimude eest varjama, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ja enda väljasaatmist peale menetluse lõppu. PPA peab koguma isiku päritolumaa infot ja koostama otsuse ja korraldama ka isiku võimaliku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse 4(7)
lõppu. Vabaduses viibides võib isik lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi, psühholoogiline nõustamine ja võimalus viibida värske õhu käes. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega.
15.Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. Puudutatud isik on ohtlik Eesti avalikule korrale, sest on toime pannud raske vägivallakuriteo.
16.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et pole pärast vanglast vabanemist pannud toime mingeid õigusrikkumisi ja tal ei ole põgenemise soovi. Isikul on Eestis olemas elukoht. Isik on valmis tegema PPA-ga koostööd, kui tal on võimalik viibida väljaspool kinnipidamiskeskust. Isikul on Ukraina kodakondsus, kuid ta ei soovi minna Ukrainasse, sest seal käib sõda.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus jätab rahuldamata PPA taotluse dokumentide haldusasja juurde võtmiseks. Taotluses viidatud haldusasja nr 3-26-10 materjalid on võetud käesoleva haldusasja juurde juba Tallinna Halduskohtu 20.02.2026 määrusega käesolevas haldusasjas (nimetatud määruse resolutsiooni p 3). Kuna kohus menetleb taotlusi sama haldusasja raames, siis ei ole vaja asja juurde võtta ka juba haldusasjas nr 3-26-486 varem koostatud dokumente, sest need on haldusasja digitoimikus olemas.
18.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (HKMS § 264 lg 1). Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2).
19.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning igal üksikjuhtumil peab arvestama rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 36 2 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 362 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
20.PPA tugineb taotluses kinnipidamise pikendamise alusena VRKS § 36 1 lg 2 p-des 2 ja 4-6 sätestatud kinnipidamise alustele. VRKS § 36 1 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimise või väljaselgitamise eesmärgil. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Viimati nimetatud sätte järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise 5(7)
läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist (Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 16). VRKS § 36 1 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil.
21.PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 68 nimetatud asjaolude esinemisega. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-9316, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16). Tallinna Halduskohus on 05.01.2026 määruses asjas nr 3-26-10, p 15 ja 20.02.2026 määruses asjas nr 3-26-486, p 18 leidnud, et puudutatud isik on seni lahkumiskohustuse täitmist vältinud või püüdnud selle täitmisega viivitada. Isiku senine käitumine ei ole olnud õiguspärane, mistõttu puudub alus isikut usaldada. Kohus leiab, et taotluses toodud andmeid arvestades ei ole ohuhinnang isiku käitumisele võrreldes nimetatud määrustes märgituga muutunud ja nõustub PPA kahtlusega, et puudutatud isiku puhul esineb jätkuvalt põgenemisoht.
22.Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Seetõttu pole võimalik arvestada puudutatud isiku sooviga elada oma rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajal väljaspool kinnipidamiskeskust vaatamata sellele, et isikul võib olla Eestis olemas elukoht. Puudutatud isikut on karistatud Harju Maakohtu 26.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx 6-aastase vangistusega. Ta vabastati enne tähtaega 2023. a 2-aastase katseajaga. Seega ei ole isik olnud varem õiguskuulekas. Kohus ei pea käesoleval juhul määravaks seda, et pärast kuriteo eest karistuse kandmist võib isik olla elanud õiguskuulekat elu. Lisaks esitas puudtatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui sai teada, et tema väljasaatmine Ukrainasse on planeeritud 25.02.2026. Puudutatud isiku hoiakust ja käitumisest võib seega järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Eelnev kogumis annab alust arvata, et vabaduses viibides ei jääks puudutatud isik rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks Eestisse ega lahkuks vabatahtlikult, vaid üritaks tõenäoliselt end varjata või võimalusel Schengeni alal edasi liikuda. Seetõttu on õigustatud isiku kinnipidamise jätkamine, tagamaks tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
23.Puudutatud isik on viibinud kinnipidamiskeskuses VSS-i alusel alates 03.01.2026, VRKSi alusel peeti isik kinni 19.02.2026 ja on rahvusvahelise kaitse taotlejana viibinud praeguse määruse tegemise ajaks kinnipidamiskeskuses seega alla kahe kuu. Sellise kestusega kinnipidamist ei saa pidada ebamõistlikult pikaks, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Reeglina ei võta taotluse lahendamine aega enam kui kuus kuud ning kohtule ei nähtu, et PPA oleks taotluse menetlemisega praegusel juhul põhjendamatult viivitanud. Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust pidada kinnipidamise pikendamist nelja kuu võrra ebaproportsionaalseks. Kuigi pikaajaline kinnipidamiskeskuses viibimine riivab oluliselt isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus 6(7)
tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal ning vajadus vältida ohtu avalikule korrale selle riive üles.
24.Eelnevat arvestades rahuldab PPA taotluse ja pikendab X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.08.2026 (kaasa arvatud).
25.Tulenevalt VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi, sünnijärgne perekonnanimi ja sünniaeg tähemärkidega. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.