X. X kaebus tühistada Haridus- ja Noorteameti 14.11.2025 kiri nr 5.15-2/25/2386 „Lähtetoetuse taotluse läbi vaatamata jätmine“ ja Haridus- ja Noorteameti 20.01.2026 vaideotsus nr 1.1-11/26/3 ning kohustada Haridus- ja Noorteametit vaatama sisuliselt läbi X. X 18.06.2025 taotlus kutseõppeasutuse seaduse §-s 41 nimetatud õpetaja lähtetoetuse saamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Haridus- ja Noorteamet, volitatud esindaja Kristel Aasmaa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Haridus- ja Noorteameti 14.11.2025 kiri nr 5.15-2/25/2386 „Lähtetoetuse taotluse läbi vaatamata jätmine“.
2.Täpsustada kaebust ja menetleda seda järgmistes nõuetes: „Tühistada Haridus- ja Noorteameti 14.11.2025 kiri nr 5.15-2/25/2386 „Lähtetoetuse taotluse läbi vaatamata jätmine“ ja Haridus- ja Noorteameti 20.01.2026 vaideotsus nr 1.1-11/26/3 ning kohustada Haridus- ja Noorteametit vaatama sisuliselt läbi X. X 18.06.2025 taotlus kutseõppeasutuse seaduse §-s 41 nimetatud õpetaja lähtetoetuse saamiseks.“.
3.Jätta kaebus rahuldamata.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.08.2026 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (reg nr 70003566, edaspidi ka Astangu Kutsehariduskeskus) kutseõpetajana, viies läbi õpet Haapsalu Kutsehariduskeskuse (reg nr 70003796) ja Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli (uue nimega Tallinna Tehnoloogiakolledž, reg nr 70003767) kutseõppekavade alusel, õppijatele, kes on kantud vastavate eelnimetatud kutsekoolide õppijate nimekirja. Kaebaja õpetab nii abikoka eriala õppijaid kui kutsevaliku õppekava õppijaid.
2.X. X esitas 18.06.2025 Haridus- ja Noorteametile (edaspidi vastustaja) taotluse lähtetoetuse saamiseks. 14.11.2025 kirjaga nr 5.15-2/25/2386 „Lähtetoetuse taotluse läbi vaatamata jätmine“ jättis Haridus- ja Noorteamet taotluse läbi vaatamata põhjendusel, et Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ei ole kutseõppeasutus.
3.Kaebaja esitas 11.12.2025 vastustaja 14.11.2025 kirja nr 5.15-2/25/2386 peale vaide, juhtides tähelepanu mitmetele haldusmenetluse seaduse (HMS) ja haridus -ja teadusministri 05.09.2019 määruse nr 43 “Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord” (edaspidi lähtetoetuse määrus) rikkumistele, taotledes taotluse sisulist läbivaatamist vastustaja poolt.
4.Haridus- ja Noorteamet jättis 20.01.2026 vaideotsusega nr 1.1-11/26/3 kaebaja vaide rahuldamata, leides, et vaatamata sellele, et kaebaja taotluse läbivaatamine ei toimunud kooskõlas HMS § 5 lõikega 2 ja §-ga 41 ning lähtetoetuse määruse § 3 lõikega 2, ei mõjuta nimetatud eksimused lõplikku tulemust ning et kaebajal puudub lähtetoetuse taotlemise õigus.
5.X. X esitas Tallinna Halduskohtule 16.02.2026 kaebuse, milles taotleb Haridus- ja Noorteameti 20.01.2026 vaideotsuse nr 1.1-11/26/3 tühistamist ning vastustaja kohustamist vaadata sisuliselt läbi kaebaja poolt 18.06.2025 esitatud taotlus kutseõppeasutuse seaduse (KutÕS) §-s 41 nimetatud õpetaja lähtetoetuse saamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Käesoleva vaidluse keskne küsimus ei ole see, kas kaebaja töötab õpetajana, vaid see, kas Astangu Kutsehariduskeskuses kutseõpet andev õpetaja on lähtetoetuse regulatsiooni mõttes õigustatud isik. Vastustaja on lähtunud liialt formaalsest tõlgendusest, mille kohaselt on määrav üksnes töölepingu pool, jättes tähelepanuta õpetamise tegeliku sisu, õppetöö õigusliku aluse ning riigi enda loodud kutseõppe korraldusmudeli. Kaebaja poolt antav õpe toimub eespool nimetatud kutseõppeasutuste (Haapsalu Kutsehariduskeskus, Tallinna Tehnoloogiakolledž) õppekavade alusel. Õppijad on kutseõppe õppijad ning õppetöö vastab kutseõppe tunnustele nii vormiliselt kui sisuliselt. Õpetamise sisu, eesmärk ja tulemused on kutseõppele omased sõltumata sellest, millise asutusega on õpetaja tööleping sõlmitud. Kaebaja täidab kutseõpetaja ülesandeid ning vastab õpetaja kvalifikatsiooninõuetele. Seetõttu ei ole põhjendatud jätta kaebajat õpetaja lähtetoetuse regulatsiooni alt välja üksnes tööandja juriidilise staatuse tõttu. 2) Haridus- ja teadusministri 22.06.2023 määruse nr 21 “Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus” § 7 punkti 1 kohaselt on tegevusvaldkonnast tulenevalt keskuse üheks põhiülesandeks mh korraldada ja teostada koostööd õppeasutustega kutse- ja üldhariduse andmiseks. Antud juhul tähendab see seda, et Astangu Kutsehariduskeskus annab kutse- ja üldharidust koostöös nii Haapsalu Kutsehariduskeskuse kui ka Tallinna Tehnoloogiakolledžiga. Selleks, et õpet läbi viia, peab ka Astangu Kutsehariduskeskuse personal vastama nõuetele, mis on esitatud kutse- ja üldhariduse läbiviimisele. 3) Vastustaja leiab, et Astangu Kutsehariduskeskuse põhimääruse tõlgendamine selliselt, et Astangu Kutsehariduskeskuse õpetajale laieneks KutÕS §-s 41 nimetatud lähtetoetus, ei ole
korrektne ning seda vaatamata Astangu Kutsehariduskeskuse koostöölepetele kutseõppeasutustega ning Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poolt eelarve eraldamisele, samuti Astangu Kutsehariduskeskuse eraldi välja toomine kohana, kus viiakse läbi kutseõpet. Selline tõlgendamine on regulatsiooni liigselt kitsendav ning kohtleb sarnaseid õigustatud isikuid ebavõrdselt. Nimelt, sarnase mudeli alusel toimetavad ka kohalike omavalitsuste juurde loodud tugikeskused või üksused, kuhu kuuluvad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 37 lõikes 2 loetletud tugispetsialistid. Kohalike omavalitsuste juurde koondatud/konsolideeritud tugispetsialistid ja Astangu Kutsehariduskeskuses töötavad õpetajad ja tugispetsialistid on võrdses olukorras. Samuti on tõenäoline, et valla juures (eraldi üksuses või asutuses) töötav tugispetsialist on vastustaja poolt tunnistatud tugispetsialisti lähtetoetuse saajana õigustatud isikuks. 4) Vastustaja on rikkunud põhiseadusest tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebajale on teada, et vastustaja on varasemas praktikas pidanud Astangu Kutsehariduskeskuse õpetajat lähtetoetuse regulatsiooni mõistes õigustatud isikuks ning nii sisuliselt läbi vaadanud kui ka heaks kiitnud vastava taotluse. Vastustaja ei ole oma senises lähtetoetuse taotluste menetlemise praktikas olnud järjekindel, mistõttu on tekkinud olukord, kus vastustaja on rikkunud kaebaja põhiseadusest tulenevat õigust võrdsele kohtlemisele. 5) Olukorras, kus hariduse valdkonna reformidega ja ootustega, on loodud ühest mõistmist ja tõlgendamist mittevõimaldav regulatsioon (kus ühelt poolt toimub kutseõpe Astangu Kutsehariduskeskuses ning teiselt poolt väidetakse, et tegemist ei ole kutseõppeasutusega), on ebamõistlik eeldada, et kaebaja ehk õpetaja kannab kõik negatiivsed tagajärjed. Õpetaja ei saa ega pea kandma vastutust riigi poolt loodud korraldusmudeli ebaselguse eest. Õpetaja lähtetoetuse eesmärk on toetada uusi õpetajaid, kes asuvad tööle haridusvaldkonnas ning täidavad õpetaja ülesandeid. Kaebaja töötab kutseõppes, täidab õpetaja ülesandeid ning vastab kvalifikatsiooninõuetele. Kaebaja välistamine lähtetoetusest üksnes seetõttu, et kutseõpe toimub teistsuguses koostöömudelis, kui tavapärane õpe, ei ole kooskõlas ei lähtetoetuse eesmärgiga ega proportsionaalsuse põhimõttega. 6) Kaebaja on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpetajana ning kaebaja õpetab Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppekavade alusel. Olukorras, kus vastustaja on kujundanud välja praktika, kus lähtetoetuse taotlused aktsepteeritakse EHISe kannete alusel, on ka kaebajal õigustatud ootus lähtetoetuse saamiseks. Seda enam, et ilmselgelt teeb vastustaja üldjuhul otsused lähtetoetuste andmise osas ainult EHISe kannete alusel.
7.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Kaebaja taotlus jäeti läbi vaatamata põhjusel, et KutÕS § 41 lõikes 1 sätestatud lähtetoetus on ette nähtud kutseõppeasutuse õpetajale ja kaebajale KutÕS ei kohaldu, sest Astangu Kutsehariduskeskus on HTM-i hallatav riigiasutus, mis ei ole asutatud KutÕS-i alusel kutseõppeasutusena. Sellest lähtuvalt KutÕS nimetatud keskusele ei kohaldu, keskuse „õpetaja ametikoht“ ei ole KutÕS-s nimetatud õpetaja ametikoht ja kaebaja ei ole „õpetaja ametikohal“. 2) Seadusega või selles oleva volitusnormi alusel määrusega võib otsustada, miks, kellele, kui kaua ja mis tingimustel toetust makstakse. Käesolevalt on Riigikogu otsustanud KutÕS-s kutseõppeasutuse õpetajale lähtetoetuse maksmise, seadus edasivolitusnormi ei sisalda. PS-st tulenevalt saab erisuse reguleeritust kehtestada Riigikogu KutÕS-s. Kuna vastustaja saab tegutseda üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ja seadusandja erisust kehtestanud ei ole, siis puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda KutÕS-s nimetatud toetust keskuse põhimääruse alusel, ministri käskkirja alusel või keskuse ja kutseõppeasutuste vahel sõlmitud lepingu ja kaebaja töökoha või tegevuse alusel. Astangu
Kutsehariduskeskuse põhimäärus ei võimalda asuda seisukohale, et minister on nimetatud keskusele volitanud kutseõppeasutuse KutÕS-st tuleneva ülesande ehk sätestanud KutÕS-st erineva kutseõppe andmise. 3) PGS § 771 lõikes 1 nimetatud kooli tugispetsialist on PGS-s § 74 nimetatud koolitöötaja. Seega PGS-i alusel toetust taotlevad kooli tugispetsialistid ja kaebaja ei ole võrreldavad. Vastustaja on tuvastanud kaebaja esitatud viidetest kolmele isikule lähtetoetuse andmise ja selle, et nende isikute taotluse menetlemisel on tuginetud taotluse menetlemise korra § 3 lg 1 alusel taotleja andmetele EHIS-s, mis viitavad koolitöötajana töötamisele. Seega on selgunud PGS-ga vastuolus olevad olukorrad, mis ei saa luua kaebajale alust nõuda taotluse menetlemist KutÕS-i alusel. Vastustaja on kindlaks teinud, et 2023. a on Astangu Kutsehariduskeskuse töötaja taotluse menetlemisel tehtud viga. Õigusvastaselt langetatud otsus ei saa tekitada kaebajale õigust nõuda õigusvastase haldusakti adressaadiga võrdset kohtlemist ja seega ei anna õigusvastane haldusmenetlus kaebajale õigust nõuda ebaõige haldusmenetluse jätkamist. Tähtust ei oma arutlus selle üle, kas seadusandja tahe on olnud võimaldada PGS-s nimetatud tugispetsialisti teenuse osutamist ka mittekoolitöötaja poolt või et koolitöötaja ja mittekoolitöötaja teenuse sisu on saamasisuline või et kaebaja Astangu Kutsehariduskeskuse töötajana teeb samasisulist tööd, mida kutseõppeasutuse töökohal töötav õpetaja. 4) Kaebaja ei ole käesoleva ajani väitnud, et ta töötab Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpetaja töökohal. Käesoleval juhul esineb vastustajal alus eeldada, et kaebajal puudus tööleping Haapsalu Kutsehariduskeskusega õpetajana töötamiseks ja EHIS-s andmed Haapsalu Kutsehariduskeskusega sõlmitud töölepingu alusel töötamise kohta on eksitavad ja ning vastustaja on kaebaja taotlust menetledes õiguspäraselt käitunud – vastustaja on vältinud tuginemist ebaõigetele andmetele.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus võtab asja juurde vastustaja poolt 16.07.2026 esitatud Haridus- ja Noorteameti 14.11.2025 kirja nr 5.15-2/25/2386 „Lähtetoetuse taotluse läbi vaatamata jätmine“. Nimetatud kirja polnud menetlusosalised haldusasja juurde esitanud, kuigi kaebuses oli sellele viidatud (lisa 1). Lisaks peab kohus HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt korrektseks sõnastada kaebuse nõuded järgmiselt: „Tühistada Haridus- ja Noorteameti 14.11.2025 kiri nr 5.15-2/25/2386 „Lähtetoetuse taotluse läbi vaatamata jätmine“ ja Haridus- ja Noorteameti 20.01.2026 vaideotsus nr 1.1-11/26/3 ning kohustada Haridus- ja Noorteametit vaatama sisuliselt läbi X. X 18.06.2025 taotlus kutseõppeasutuse seaduse §-s 41 nimetatud õpetaja lähtetoetuse saamiseks.“ Kaebuse eesmärgi saavutamiseks on vajalik tühistada ka haldusakt, millega toetuse määramisest keelduti.
9.Õigus õpetaja lähtetoetusele on sätestatud KutÕS §-s 41. KutÕS § 41 lg 1 kohaselt on õpetaja lähtetoetus esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus. Seega on seadusandja toetuse ette näinud kooli koosseisu ehk kooliperre kuuluvale õpetajale. KutÕS § 36 lg 1 kohaselt moodustavad koolipere kooli direktor, õppekasvatusala juhtivad töötajad, õpetajad ja teised töötajad ning õpilased ja üliõpilased. KutÕS § 3 lg 1 kohaselt korraldab kutseõpet kool. Koolid jagunevad riigi- ja munitsipaalkoolideks (KutÕS § 4). Riigikooli asutab valdkonna eest vastutav minister (KutÕS § 5 lg 1), munitsipaalkooli asutab valla- või linnavolikogu (KutÕS). Kooli andmed kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36 6 lg 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS, KutÕS § 5 lg 4). Koolil peab olema põhimäärus (KutÕS § 6 lg 1). Kooli nimi ei tohi olla eksitav (KutÕS § 7).
10.Seega seab KutÕS lähtetoetuse määramise eelduseks, et tegemist peab olema kutseõppeasutusega (kooliga) ning isik peab olema õpetaja, kes kuulub konkreetse kutseõppeasutuse teenistujate hulka. Nagu viitab Astangu Kutsehariduskeskuse nimi, pole
tegemist kutseõppeasutusega (kooliga) KutÕS mõttes. Sellist staatust ei ole keskusele omistatud ka selle põhimääruses. Põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on Astangu Kutsehariduskeskus HTM-i hallatav riigiasutus. Keskuse tegevusvaldkonnaks on kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine läbi uuenduslike sotsiaal- ja tööturualaste teenuste metoodikate väljatöötamise ja katsetamise, ning kutserehabilitatsiooni teenusega seotud nõustamine ja koolitamine Eestis (§ 6 lg 1). Astangu Kutsehariduskeskuse põhiülesandeks on muuhulgas korraldada ja teostada koostööd õppeasutustega kutse- ja üldhariduse andmiseks, mille põhjal toetada õppeasutusi hariduslike erivajadustega õppijate õppimisvõimaluste arendamisel (§ 7 lg 1). EHIS-s on Astangu Kutsehariduskeskuse õppeasutuse liigina märgitud: „täienduskoolitusasutus“. Seda erinevalt Haapsalu Kutsehariduskeskusest ja Tallinna Tehnoloogiakolledžist, millede puhul on EHIS-s kanne: kutseõppeasutus. EHIS-sse on Astangu Kutsehariduskeskus sisse kantud ka kui Haapsalu Kutsehariduskeskuse Astangu õppekoht ning Tallinna Tehnoloogiakolledži Astangu õppekoht õppeasutuse liigiga: filiaal. Asjaoludest nähtuvalt on Astangu Kutsehariduskeskuse õppekava integreeritud Haapsalu Kutsehariduskeskuse ning Tallinna Tehnoloogiakolledži õppekavadega. See aga ei muuda Astangu Kutsehariduskeskust kutseõppeasutuseks/kooliks KutÕS mõttes. Tegemist on juriidilises mõttes iseseisva riigiasutusega, kes on küll koostöösidemetes kutseõppeasutustega, olemata siiski ise sellises staatuses. Vastustaja on selgitanud, et konsulteeris vaidemenetluse käigus HTM-ga ja sai kinnituse, et Astangu Kutsehariduskeskus on ministeeriumi hallatav riigiasutus, mida ei saa pidada õppeasutuseks, kuna KutÕS järgi korraldab kutseõpet kutseõppeasutus ning Astangu Kutsehariduskeskus ei ole juriidiliselt kool. EHIS-e kanne seda vastustaja väitel ei muuda, sest ka EHIS kirjetes ei kajastu, et keskusel oleks kutseõppeasutuse kood ning seega filiaal ei ole esitatud filiaali tähenduses, vaid Astangu Kutsehariduskeskus on lihtsalt kutseõppeasutuste õppetöö asukoht. Esitatud tõendite valguses kohus nõustub vastustaja käsitlusega.
11.Tõenditest nähtuvalt on kaebajal tööleping sõlmitud Astangu Kutsehariduskeskusega (vastustaja 02.04.2026 vastus kaebusele, lisa 2). Kaebaja on 04.05.2026 täiendavas seisukohas juhtinud tähelepanu sellele, et on EHIS-sse kantud kui Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpetaja (esitatud on ka väljavõte EHIS-st). Kaebaja toob välja, et õpetab Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppekavade alusel. Kohtule arusaadavalt on kaebaja taotluse esitamisel väitnud, et töösuhe on tal Astangu Kutsehariduskeskuse, mitte aga Haapsalu Kutsehariduskeskusega, st tema tööandjaks on Astangu Kutsehariduskeskus. Kui kaebaja tugineb sellele, et tema tööandajaks on Haapsalu Kutsehariduskeskus, oleks ta pidanud selle asjaolu taotluses välja tooma ja seda tõendama. KutÕS § 41 lg 3 p 3 sätestab toetuse saamisel tingimuse, et isik peab töötama vähemalt 0,5 ametikohaga kutseõppeasutuses õpetajana. Olukorras, kus töölepingu kohaselt töötab kaebaja 60% koormusega Astangu Kutsehariduskeskuses, pole võimalik, et samaaegselt töötaks ta vähemalt 50% koormusega Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Seega EHIS-e väljavõte pole piisav tõendamaks, et kaebaja töötab kutseõppeasutuse õpetajana ja et täidetud oleks kõik seaduse nõuded toetuse saamiseks, mh 0,5 ametikoha künnis.
12.Vastustaja on õigesti leidnud, et tuleb tuvastada, kas esinevad seadusest tulenevad alused toetust maksta. Kui seaduse nõuded ei ole täidetud, pole ka tähtsust sellel, kuidas vastustaja on varasemalt käitunud Astangu Kutsehariduskeskuse töötajate või KOV tugispetsialistide puhul. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul (RKHKo 06.05.2004, 3-3-1-19-04, p 18). Vastustaja ei saa jätta seaduse nõudeid tähelepanuta ja lähtuda n.ö sisulistest kriteeriumitest ‒ õpetamise tegelikust sisust, õppetöö õiguslikest alustest ning riigi enda loodud kutseõppe korraldusmudelst. Vastustajal pole õigust seadusega paika pandud toetuse määramise kriteeriume laiendada. Ka juhul, kui see tundub mõne isiku suhtes ebaõiglane.
13.Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.