Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-26-2270 X esitas käskkirjale vaide (dtl 7 jj) põhjendustega, et lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht asub Haabersti linnaosas, vaide esitaja soovib elukohajärgseks kooliks Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi ning lapsele tuleb tagada reaalselt ja eluliselt lähim elukohajärgne kool. Tallinna Linnavalitsuse 14.07.2026 korraldusega nr 563 (vaideotsus) jäeti vaie rahuldamata (dtl 11 jj). Lapse elukohajärgseks kooliks määrati Pelgulinna Gümnaasium lapse seadusliku esindaja (ema C) 01.03.2026 taotluse alusel, milles sooviti lapse elukohajärgseks kooliks Pelgulinna Gümnaasiumi ja mille Tallinna Haridusamet sai vabade õppekohtade olemasolul rahuldada. Põhiseaduse § 37 lg 3 kohaselt on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel. Vanemad omavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ning Tallinna linn ei ole kohustatud kontrollima vanematevahelise kokkuleppe olemasolu koolikoha valikul. Kui vanem soovib saada hariduse küsimuse otsustamiseks ainuotsustusõigust, tuleb tal pöörduda maakohtusse.

3-26-2270 kuid asub logistiliselt mugavas kohas (näiteks kool lapsevanema töökoha läheduses, kool vanavanemate elukoha kõrval jms). Kui lapse ema poolt taotletud Pelgulinna Gümnaasiumis ei oleks olnud piisavalt kohti, oleks elukohajärgse kooli määramisel arvestatud lapse rahvastikuregistrijärgset elukohta. Vastustaja ei kaalunud elukohajärgseks kooliks mõne teise kooli määramist, sest seadusliku esindaja taotletud kooli oli võimalik laps määrata. Vastustajal ei ole infot, kas ja millal lapse isa X Tallinna Haridusameti poole pöördus. Tallinna Haridusameti dokumendiregistris ei ole enne vaide esitamist registreeritud ühtegi kirjavahetust kaebajaga.

3-26-2270 hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Siinses kohtuasjas on ka selge, et vanemad ei ole koolikoha määramisel ega halduskohtule kaebuse esitamisel üksmeelel. Kujunenud olukorras on asjakohased sätted PKS § 119 ja § 120 lg 2 p 2, mis annavad võimaluse juhul, kui vanemad ei jõua kokkuleppele, kohtul anda vanema taotlusel selles asjas otsustusõigus ühele vanemale. Sellise otsustusõiguse üleandmise otsustamine ei kuulu samas halduskohtu pädevusse, vaid tegemist on hagita perekonnaasjaga (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lg 1 p 2), mis lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2026 määruse nr 3-25-1902 p-d 8–10). Esialgse õiguskaitse kohaldamisega taotleb kaebaja sisuliselt seda, et lapse haridustee jätkamise küsimuses lähtutaks üksnes kaebaja kui ühe vanema soovist, jättes teise vanema soovi kõrvale, kusjuures kaebaja soovitud kool ei ole lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohale lähim kool. Selliste, vanemate hooldusõiguse jaotuse vaidluste lahendamine ei toimu aga halduskohtus. Tallinna Ringkonnakohus on ka 25.07.2024 määruses nr 3-24-2023 selgitanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamist võib taotleda selleks, et vältida vaidluse esemeks olevast haldustegevusest (st eelkõige vaidlustatud käskkirjast) lähtuvaid negatiivseid tagajärgi, mitte aga selleks, et vältida tagajärgi, mis on tingitud lapse või vanema otsusest või tegevusest (p-d 13 ja 15). Kaebaja on täiendavalt toonud välja, et käskkirjaga määratud koolikoha kasutama hakkamine toob kaebajale kaasa ebamõistliku logistilise ja rahalise koormuse, kuna lapsega suhtlemine ja kooselu on jagatud vanemate vahel võrdselt. Olukorras, kus faktiliselt elab üks vanem Haabersti linnaosas ja teine vanem Põhja-Tallinna linnaosas (tsiviilasi nr 2-26-9559, lapse heaolu spetsialisti 07.08.2026 arvamus), on paratamatu, et jagatud vanemluse korral ei pruugi lapse koolitee kummagi vanema kodust olla võrdne. Kaebaja soovitud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamisel võiks argumendi ebamõistliku logistilise ja rahalise koormuse kohta esitada ka teine vanem. Sellist küsimust ei lahendata aga põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 7 lg 21 alusel elukohajärgse kooli määramisel. Elukohajärgse kooli määramisel ei oma kaalu vanematele tekkiv logistiline ja rahaline koormus, vaid ennekõike lapse koolitee pikkus ja läbitavus lapse huvidest ja õigustest lähtuvalt, kuid viimase kaitseks ei saa kaebaja hetkel kohtusse pöörduda. Koolitee pikkus ja läbitavus mõjutab kahtlemata lisaks lapsele ka vanemaid, kuid tegemist on kaudse mõjuga. Lisaks sellele, et ühe vanema eelistamine tooks kaasa teise vanema sarnase koormamise, arvestab kohus sellega, et Tallinna linnas kui tiheasustuses on tihe ühistranspordivõrk. Tsiviilasjas nr 2-26-9559 on kaebaja 05.08.2026 kodukülastusel ka lapse heaolu spetsialistile selgitanud, et ta aktsepteerib ka lapse õppima asumist Pelgulinna Gümnaasiumis, ei näe takistusi lapse igapäevasel kooli viimisel ega koolist toomisel ning pärast koolipäevi saab aidata last ka emapoolne vanaema (07.08.2026 arvamus). Kaebaja juurest on lapsel võimalik käia väga hästi ühistranspordiga koolis (sama tsiviilasja istungil 11.08.2026, 00:09:06 jj). Kaebaja on selgitanud ka, et pärast koolipäeva lõppu ja kooliväliste tegevuste organiseerimisel on teised pereliikmed, kes abistavad, ja laps peab ka iseseisvuma hakkama (tsiviilasja istungil 11.08.2026, 00:21:01). Seega võib kaebajale tekkiv väidetav koormus olla lühiajaline või hajutatud. Kohus ei pea kaebuse eduväljavaateid suureks, vaid pigem väheseks. PGS § 7 lg 21 teine lause sätestab, et valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral seadusliku esindaja soove. Kaebaja on sellest sättest järeldanud, et vanema sooviga tuleb arvestada viimases järjekorras, kui juba on arvestatud nii elukoha läheduse kui ka sama pere teiste laste õppimisega samas koolis. Vaatamata normis toodud kriteeriumide järjestusele ei nõustu kohus kaebaja järeldusega. Vanema sooviga ongi võimalik arvestada siis, kui koolis on vabu kohti. Ka Riigikohus on leidnud, et vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis 4(7)

3-26-2270 on vabu õppekohti. Seega pole välistatud, et õpilane asub õppima kooli, mis ei ole tema elukohajärgne kool PGS tähenduses (31.03.2017 otsuse nr 3-4-1-16-16 p 22). Elukoha läheduse ja sama pere teiste laste õppimisega samas koolis tulebki asuda arvestama n-ö konfliktisituatsioonis, kui samasse kooli on esitatud avaldusi rohkem, kui on õppekohti. Viimasel juhul ei ole enam kõikide vanemate samaaegsetest soovidest võimalik lähtuda. Seega vanema soovist lähtumist olukorras, kus koolis on vaba koht, ei saa pidada praeguses menetlusstaadiumis ilmselgelt meelevaldseks. PKS § 120 lg 7 sätestab, et kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Kaebaja ei ole eitanud vanemate ühist hooldusõigust, mistõttu sai vastustaja eeldada, et kaebaja on teise vanema taotluses tooduga kursis ja nõus. Kaebaja selgituse kohaselt oli ta teadlik, et teine vanem oli taotluse enne teda ära esitanud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vastustajale oli või pidi olema enne 19.05.2026 käskkirja andmist teada, et kaebaja ei ole teise vanema esitatud taotlusega nõus. PKS § 120 lg-s 7 toodud eeldust saab põhjendada sellega, et ühise hooldusõiguse korral võib eeldada, et vanemad kasvatavad last ühiselt ning puudub vajadus nõuda alati mõlema vanema nõusolekut. Hinnates seega 19.05.2026 käskkirja selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), ei nähtu kohtule ilmseid käskkirja õigusvastasusele viitavaid asjaolusid. Ka juhul, kui vastustaja sai vaidemenetluses teada, et kaebaja ei ole teise vanema taotluses tooduga nõus, ei pidanud see tingimata tooma kaasa vaide rahuldamist. Vaiet läbi vaadates kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust (HMS § 83 lg 1). Kohus käsitles õiguspärasust haldusakti andmise seisuga juba eelnevalt ning otstarbekust kohus ei hinda (HKMS § 158 lg 3). Vastustaja on kaebajat ka õiguspäraselt suunanud tekkinud vaidlust lahendama maakohtusse (dtl 13–14, p-d 7.7 ja 7.9). Kaebaja soov, et vastustaja määraks vanemate vastandlike soovide korral elukohajärgse kooli ilma kummagi vanema soove arvestamata, ei pruugi samas vastata kummagi vanema soovile, kui elukohajärgseks kooliks oleks hoopis kolmas, vanemate poolt nimetamata kool. Kui lapsel oleks võimalik asuda õppima kummagi vanema soovitud koolides, tulebki see erimeelsus lahendada maakohtus PKS § 119 kohaselt. Asja lahendamisel ei oma määravat tähtsust, millist nõu anti kaebajale vastustaja poolt väidetavalt telefoni teel. Selgitus, et taotlus lahendatakse vastavalt õigusaktidele, ei ole ilmselgelt vale. Kuna sobiliku kooli osas oli erimeelsus nimelt vanemate vahel, pidi kaebaja teabe puudumisel või teistsuguse taotluse esitamise soovi korral pöörduma kas teise vanema poole või maakohtusse. Kaebaja on lähedases küsimuses – kuidas toimib kooliminekust alates suhtluskord – pöördunud maakohtusse juba kolm nädalat enne Tallinna Haridusameti käskkirja saamist, mistõttu ei saanud ka otsustusõiguse küsimuses juba siis selguse saamise vajadust pidada kaebaja jaoks ettenägematuks. Juba eelnevast tuleneb, et kaebajale kui vanemale tekkiv õiguste riive ja kaebuse vähesed eduväljavaated ei võimalda esialgse õiguskaitse kohaldamist viisil, et kaebaja saavutab kaebuse eesmärgi juba esialgse õiguskaitse kaudu. Üksnes käskkirja kehtivuse peatamise ja koolikoha broneerimise korral oleks tulemuseks, et lapsele ei ole 1. septembri seisuga kehtiva haldusaktiga elukohajärgset kooli üldse määratud. Seega peab esialgse õiguskaitse meetme tulemuseks olema, et lapsele oleks 1. septembriks määratud kool, kuhu õppima asuda. Kuigi kohus ei ole asjas määranud lapsele riigi õigusabi korras esindajat ega küsinud seisukohta lapse huvidest lähtuvalt, peab kohus kaaluma ka lapse õigusi ja huve. Lisaks sellele, et kohus viitas eelnevalt tsiviilasjas nr 2-26-9559 esitatud lapse heaolu spetsialisti 07.08.2026 arvamusele, mille kohaselt kaebaja kinnitas veel ligikaudu nädal aega tagasi, et ta aktsepteerib ka lapse õppima asumist Pelgulinna Gümnaasiumis, tuleneb samast arvamusest ka, et laps on pigem harjunud mõttega, et ta alustab õpinguid Pelgulinna Gümnaasiumis (lk 5(7)

3-26-2270 2). Selles koolis õpingute alustamise ettevalmistusi on kinnitanud ka teine vanem (dtl 39 siinses asjas), nt koolivormi ostmist. Samaväärseid ettevalmistusi näiteks Järveotsa koolis õppima asumiseks kaebaja kirjeldanud ei ole (ka sama tsiviilasja istungil alates 00:20.14 kuni maakohtu antud korraldusteni). Kaebaja lähtepunktiks on lapse elukoha aadress rahvastikuregistris, mis on vabade kohtade puudumisel formaalselt kooli määramise lähtekohaks (PGS § 8). Küll aga jagatud vanemluse korral, kui laps veedab võrdselt aega kummagi vanemaga, ei ole ainuüksi rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil lapse huvide sisustamisel siinse asja kontekstis määravat tähtsust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmine ei tähenda, et koolikoha valik ei võiks enne kooliaasta algust või kooliaasta kestel muutuda. Selleks peaksid vanemad esitama kas ühise avalduse, millises koolis nad soovivad, et laps õppima asuks (või vahetaks õppeaasta kestel kooli), või peaks sellise avalduse esitama vanem, kellele on antud selles küsimuses ainuotsustusõigus. Koolikoha muutmise eelduseks on ka tõenäoliselt soovitud koolis (v.a elukohajärgse kooli korral) vaba koha olemasolu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-26-2270 praktikat, kus omavalitsus võib ignoreerida seaduse siduvaid nõudeid (asukoha lähedus) ja lähtuda meelevaldselt vaid esimesena laekunud avaldusest. Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 § 2 sätestab samuti, et elukohajärgse kooli määramisel lähtutakse rahvastikuregistri andmetest. Nimetatud määruse § 6 sätestab kooskõlas seadusega üheselt ja selgelt koolikoha määramise kriteeriumide hierarhia: esmalt lähtutakse õpilase elukoha lähedusest koolile, seejärel sama pere teiste laste õppimisest samas koolis ning alles kolmandana ja võimaluse korral arvestatakse seaduslike esindajate soove. Haldusorganil tulnuks antud juhul esmalt kohaldada objektiivset läheduse kriteeriumi, lähtudes lapse rahvastikuregistrijärgsest elukohast.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-26-2270 /allkirjastatud digitaalselt/

8(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.