lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1747/4

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-1747/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1252
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

26.08.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1747 X-i kaebus Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi kodukorra punktide 7.1. kuni 7.7. tühistamiseks ja kohustamiseks Tallinna Halduskohtu 10.08.2026 määrus

Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja X

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.08.2026 määruse resolutsiooni punkti 1 peale menetlusse.
2.Jätta X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.08.2026 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja vaidlustamisele ei kuulu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ls 3.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X-i esitas 10.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega kohustada Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktorit sätestama kooli kodukorda tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord, kohustada Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktorit viima kooli kodukorra punkti 7.1 kuni 7.7 kooskõlla seadusega vastavalt kaebusega etteheidetavate rikkumiste kõrvaldamiseks ja tühistada Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi kodukorra punktid 7.1 kuni 7.7. Koos kaebusega esitas kaebaja ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 27.08.20263-26-2270/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.07.20263-26-1860/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.07.20263-26-452/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1301/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-24-2204/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus jättis 10.08.2026 määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata.

3-26-1747

3.Kaebaja esitas 20.05.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tallinna Halduskohtu 10.08.2026 määruste tühistamist ja menetlusabi taotluste uueks lahendamiseks halduskohtule saatmist või alternatiivselt menetlusabi andmist riigilõivu tasumisest vabastamise vormis mõlemas haldusasjas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

5.HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud sätestab HKMS § 112 lg 1. Selle lõike p 1 kohaselt ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele ja transpordile ning muud vältimatud kulutused. HKMS § 116 lg 2 kohaselt juhindub kohus menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel TsMS §-st 186. Kehtiva HKMS § 112 lg 1 p 1 sõnastus tuleneb samast regulatsioonist, mille põhiseaduspärasust on Riigikohus menetlusabi puudutavas praktikas käsitlenud. Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsuses asjas nr 3-3-1-35-15 tunnistati HKMS § 112 lg 1 p 1 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimaldanud kohtul isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata vältimatuid kulutusi. Riigikohus leidis, et menetlusabi regulatsioon ei tohi viia olukorrani, kus isik peab valima kohtusse pöördumise ja enda või oma ülalpeetavate inimväärseks toimetulekuks vajalike kulutuste tegemise vahel. Samas selgitas Riigikohus kinnipeetavate puhul, et arvestades vajadust osta hügieenitarbeid ja teha aeg-ajalt muid erakorralisi kulutusi, võib eeldada, et lisaks seadusest tulenevatele mahaarvamistele on kinnipeetaval igakuiselt vältimatuid kulutusi ligikaudu 5% töötasu alammäärast ning neid kulutusi ei pea menetlusabi andmisel täpselt kindlaks tegema. Nimetatud 5% suurust määra ei saa siiski käsitada vältimatute kulude fikseeritud miinimumina, millele tuleb automaatselt lisada kõik menetlusabi taotleja nimetatud tegelikud kulutused. Riigikohus on 15.06.2016 otsuses asjas nr 3-3-1-36-16 selgitanud, et üldkogu lahendis nr 3-3-1-35-15 märgitud summad on kohtutele orientiiriks. Kui asja materjalidest nähtub, et menetlusabi taotleja ei ole asjakohasel ajavahemikul tegelikult lisakulutusi kandnud, ei pea kohus üldkogu lahendis märgitud määras mahaarvamisi tegema. Samuti ei ole oluline, et kulutused tekiksid iga kuu täpselt samas suuruses, sest nelja kuu pikkusel perioodil tehtud lisakulutusi võib hinnata kogumis.
6.Käesolevas asjas lähtus halduskohus nimetatud põhimõttest. Halduskohtu 10.08.2026 määrusest nähtub, et kaebaja K-Raha väljavõtte kohaselt oli tema sissetulek ajavahemikul 11.02.2026 kuni 10.06.2026 kokku 700 eurot ning väljamakseid oli 655,60 euro väärtuses. Halduskohus tuvastas, et kulutused seostusid mahaarvamistega nõuete- ja vabastamisfondi, elektrienergia eest tasumisega ning poest sisseostude tegemisega. Halduskohus ei arvestanud mahaarvatavate kulude hulka kaebaja nimetatud poes tasumise kulu. Mahaarvatavate kulude suuruseks märkis halduskohus 557,70 eurot. Halduskohtu määruses on seejärel märgitud, et HKMS § 112 lg 1 alusel jääb kaebaja kahekordseks keskmiseks sissetulekuks 23,04 eurot. Esitatud arvudest selline tulemus siiski ei tulene. Kui lähtuda halduskohtu enda tuvastatud 700 euro suurusest nelja kuu sissetulekust ja 557,70 euro suurusest mahaarvamisest, on nelja kuu järele jääv summa 142,30 eurot, ühe kuu keskmine 35,575 eurot ja selle kahekordne 2(4)

3-26-1747 suurus 71,15 eurot. Seega on halduskohtu arvutuses selles osas arvutuslik ebatäpsus. See ebatäpsus ei too aga kaasa määruse tühistamist, sest ka õigete arvutuste korral on 20 euro suurune menetluskulu väiksem kui kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek pärast halduskohtu arvestatud mahaarvamisi. Seega ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt menetlusabi andmise eeldused täidetud.

7.Kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et tema kasutusse jääb VangS § 44 lg 2 alusel tehtavate kinnipidamiste tõttu nelja kuu kohta üksnes 210 eurot, ei muuda eeltoodut.
8.Menetlusabi vajaduse hindamisel ei saa lähtuda üksnes vanglasiseseks kasutamiseks jäävast rahast, vaid arvesse tuleb võtta HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamised ja vältimatud kulud ning HKMS § 116 lg 2 alusel TsMS §-s 186 sätestatud asjaolud. Kaebaja enda esitatud arvutus lähtub seevastu sellest, et 210 eurot on kogu summa, millest tuleb täiendavalt maha arvata kõik tema nimetatud kulud. Selline käsitlus ei vasta HKMS § 112 lg 1 p 1 süsteemile.
9.Lisaks tuleb arvestada Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2025 määruses asjas nr 3-222402/41 p-s 12 väljendatud põhimõtet, et menetlusabi taotlust lahendav kohus peab hindama, kas taotlejal on ka pärast menetluskulu tasumist piisavalt raha HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud vältimatuteks kulutusteks taotluse esitamisele järgneva nelja kuu jooksul. Kui tuvastatakse, et pärast menetluskulu kandmist ei jää taotlejale piisavalt raha vältimatuteks kulutusteks, tuleb hinnata ka seda, kas taotleja saab need kulutused teha tulevikus laekuvate sissetulekute arvel. Nimetatud lahendis on Riigikohus ühtlasi selgitanud, et kinnipeetava kulutuste vajalikkust ei tule umbes 5% ulatuses töötasu alammäärast täiendavalt tõendada. Käesolevas asjas ei ole kaebaja esitanud selliseid andmeid, mille põhjal tuleks järeldada, et 20 euro suuruse riigilõivu tasumine jätaks ta järgmise nelja kuu jooksul vältimatute kulutuste tegemisel tegelikult hätta. Kaebaja määruskaebuses esitatud arvutus põhineb eeldusel, et tema isiklikult vanglasiseseks kasutamiseks jääv 210 eurot tuleb neljaks kuuks täielikult vastandada kõikidele tema nimetatud kuludele. See ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 kohane majandusliku seisundi hindamine.
10.Kaebaja määruskaebuses esitatud väide kahe haldusasja liitmise kohta ei mõjuta käesoleva menetlusabi taotluse lahendust. Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebused haldusasjades nr 3-26-1721 ja 3-26-1747 ning 11.08.2026 taotluse nende menetluste liitmiseks. Kaebaja leiab, et asjades on samad osalised, sama kohtunik ja vaidlusalune kooli kodukord ning kaebused oleks olnud võimalik esitada ühe kaebusena. Samuti leiab ta, et menetluste liitmisel ei peaks ta tasuma kahe asja eest kokku 40 eurot riigilõivu, vaid üksnes 20 eurot. See argument ei anna alust vabastada kaebajat käesolevas haldusasjas riigilõivu tasumisest. Kaebaja esitas kaks eraldi kaebust ning mõlema kaebuse esitamisel tekkis riigilõivukohustus. Käesolevas haldusasjas nr 3-26-1747 on tasumisele kuuluv riigilõiv 20 eurot. Asjaolu, et kaebaja on hiljem taotlenud haldusasjade liitmist, ei muuda tagasiulatuvalt käesolevas asjas tekkinud riigilõivukohustust. Samuti ei ole asjade võimalik liitmine menetlusabi andmise küsimuse lahendamisel otsustav. Isegi juhul, kui halduskohus peaks asjad menetluslikult liitma, ei tähenda see automaatselt, et käesolevas asjas riigilõivu tasumise kohustus puudub. Käesoleva määruskaebuse esemeks on Tallinna Halduskohtu 10.08.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-1747 ning selles määruses lahendatud küsimus, kas kaebajale tuleb anda menetlusabi 20 euro suuruse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja väide teise haldusasja riigilõivu kohta ei muuda selle küsimuse lahendamiseks vajalikke majanduslikke andmeid.

3(4)

3-26-1747

11.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja määruskaebuses esitatud väited piisavad järeldamaks, et Tallinna Halduskohus oleks pidanud kaebaja riigilõivu tasumisest vabastama. Kaebaja ei ole tõendanud, et 20 euro suuruse riigilõivu tasumine tooks kaasa tema vältimatute vajaduste rahuldamata jäämise. Samuti ei ole põhjendatud väide, et kahe haldusasja võimaliku liitmise tõttu puudub käesolevas asjas riigilõivukohustus.
12.Määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.08.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-1747 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja