Pankrotiõigus

2-26-6901

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest.

määruse

I Asjaolud ja menetluse käik

2-26-6901

2-26-6901 Samuti esitas ta varade (tuumikvõrguseadmed, transpordivõrguseadmed, tugijaamade, kliendiseadmete) kirjelduse ja võimalikud asukohad. Võrgu- ja kliendiseadmed, kontorimööbel, inventar ja tehnika asusid Tallinnas Pärnu mnt 139c/2, millele üürileandja Proformex OÜ seadis käsipandi nõude tagatisena. Varade praegune olemasolu ja asukoht pole endisele juhatuse liikmele teada. Ajutine haldur on vastava päringuga pöördunud Proformex OÜ poole, kuid mingit vastust ei ole saanud. Samuti on ajutine haldur võimalike võlgnikule kuuluvate tugijaamaseadmete olemasolu ja asukoha väljaselgitamiseks pöördunud Elisa, Telia, Tele2, Levira, Rednet ja Go3 Baltics poole. Vastanud on ainult Go3 Baltics ja tema ei tea ja ei valda võlgniku seadmeid. IT seadmed ja kontoritehnika vananeb moraalselt kiiresti. Seega puuduks ilmselt sellel varal väärtus ka siis, kui oleks teada kus see asub ja mis seisukorras on. Vastavalt Äriregistri andmetele võlgniku varale on seatud 2 kommertspanti AS Swedbank kasuks 160 000 EEK ja 181 509 eurot. AS Swedbank oma vastuses päringule teatas, et tal puuduvad nõuded võlgniku vastu, sellest võib järeldada, et pandid võivad olla tühjad. Immateriaalne vara Nasdaq CSD Eesti filiaali andmetel võlgniku väärtpaberikonto saldo seisuga 28.04.2026 on null. Võlgnikule kuulub 2 kaubamärki: LEVIKOM, reg.nr 55127; VitruaalFiiber, reg.nr. 55975. Vastavalt 31.10.2023 bilansile võlgnikul olid ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid väärtusega 7 324 eurot. Tõenäoliselt puudub LEVIKOM kaubamärgil märkimisväärne väärtus, kuna ajalooliselt on seostatav võlgniku nimega. VitruaalFiiber kaubamärgi väärtus selguks pankrotimenetluse käigus. Võlgniku arvutitarkavara jääkmaksumus vastavalt 2022. aasta aruandele oli 5 975 eurot. Tõenäoliselt antud tarkvara võis olla nimeline. Praktikas puudub võimalus arvutitarkvara edasi müüa. Tarkvara ka vananeb kiitresti, seega sellisel varal pigem väärtus puudub ka siis kui oleks teada, millega on tegemist. Võlgnikule kuulus domeen levikom.ee, mis praegu kuulub eraisikule. Koduleht www.levikom.ee ei ole aktiivne. Domeeni Levikom.com omanik pole teada. Võlgnik omab 100% osalust Noranet OÜ-s. Osale on seatud keelumärked alates 01.09.2023 kohtutäituri Elin Vilippuse, QM Invest OÜ, Pisik OÜ, M.D.C. OÜ kasuks. Vastavalt viimati esitatud 2020. aasta aruandele Noranet OÜ käibevarad olid 72 439 eurot ja põhivara oli kokku 764 169 eurot, millest immateriaalne põhivara oli 758 108 eurot. Alates 2021. aasta aruanded on esitamata. Noranet OÜ-l on maksuvõlg alates 10.01.2024 9 213.55 eurot ja esitamata käibedeklaratsioonid alates 20.05.2024. Võlgniku 31.05.2024 saneerimiskavas on välja toodud hinnang, et säilinud (kui on säilinud) Noraneti varadel (IoT teenuste platvormil) puudub hetke müügiväärtus (likviidsusväärtus). Osaluse väärtus on seega pigem olematu. Sellise võlgniku varaga ei saa arvestada kui varaga, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja teha väljamakseid võlausaldajatele. Kinnisasjad, ehitised kui vallasasjad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Elamu- ja Ehitisregistri andmetel võlgnik registreeritud vara ei oma. Võlgnikule kinnisasju ei kuulu ja ei ole kuulunud. Kogu väljaselgitatud võlgniku vara väärtus on 460.02 eurot. Kohustused Kõigi võlausaldajate nõuded võlgniku vastu on kokku 9 252 663.38 eurot, suurim võlausaldaja on Monteray Holdings OÜ, nõue summas 4 643 441.76 eurot. Monteray

2-26-6901 Holdings OÜ on võlgniku emafirma Levikom Holding OÜ (pankrotis) 63,95% enamuskosanik. Võlgniku omaniku Levikom Holding OÜ (pankrotis) nõue on 2 360 084.38 eurot. Võlgniku tütarfirma Noranet OÜ nõue on 174 439.92 eurot. Vertelson Consulting OÜ nõue 104 778.52 eurot ning on võlgniku kasusaaja ja endise juhatuse liikmega seotud isik. FG Marketing OÜ nõue 40 775 eurot tuleneb tasumata arvetest ning kreeditor esitas võlgnikule 10.11.2025 pankrotihoiatuse. Advokaadibüroo TGS Baltic AS nõue 77 486.28 eurot tuleneb kliendilepingust ja tasumata arvetest, kreeditor esitas pankrotiavalduse 12.07.2021. Maksu- ja Tolliameti nõue võlgniku vastu summas 253 749.85 eurot tuleneb maksuvõlgadest ja intressidest. Proformex OÜ on võlausaldajana saneerimiskavas, võlgniku poolt esitatud kreeditoride nimekirjas ei ole. Pankrotiavalduse lisana esitatud võlausaldajate nimekirjas on nõuded Luminor Liising AS-ilt, Swedbank AS-lt ja Swedbank Liising AS-ilt. Vastavalt Luminor Bank AS ja Swedbank AS vastusele nõuded võlgniku vastu puuduvad. AS Swedbank ei ole lisapäringule aruande esitamise hetkeks vastanud. Nõuete nimekirjale lisanduvad veel kohustused töötajate ees. Täpne võlgniku kohustuste summa saaks selguda pankroti väljakuulutamisel menetluse käigus. Majandustegevus, raamatupidamine ja maksejõuetus Võlgnik on kantud Unitcom Eesti OÜ nime all Äriregistrisse 20.06.2014 osakapitaliga 2 500 eurot, asutajaks Unitcom Holding OÜ (praegune nimi Levikom Holding OÜ (pankrotis), 100% osakapitalist. Võlgnik ühines Unity Internet OÜ-ga, registrikood 11081421, 04.05.2015 ja 26.05.2015 suurendati võlgniku osakapitali 284 396 euroni, 100% osakapitalist Unitcom Holding OÜ. Võlgnik ühines 13.08.2015 Unity Systems OÜ-ga, registrikood 10434811. Seejärel ühines Uptime Systems OÜ-ga, registrikood 11332538, 08.11.2016 ning 19.08.2016 suurendati osakapitali 690 308 euroni, 100% osakapitalist Unitcom Holding OÜ. Võlgniku juhatusse viimase viie aasta jooksul on kuulunud X, 30.05.2023 kuni 20.05.2026; Y, alates 20.06.2014 kuni 30.05.2023; W, alates 23.03.2016 kuni 30.05.2023. Ajavahemikul 20.06.2014 -12.10.2016 kandis võlgnik nime Unitcom Eesti OÜ. Alates 12.10.2016 võlgnik kannab nime Levikom Eesti OÜ. Võlgnikul on Äriregistri andmetel kehtiv seos ühe äriühinguga ja kehtetud seosed 2 mittetulundusühinguga 4 äriühinguga, millest 5 on kustutatud. Võlgniku endisel juhatuse liikmel, omaniku juhatuse liikmel ja kasusaajal Wil on Äriregistri andmetel kehtiv seos 8 äriühinguga, sh võlgniku osaniku Levikom Holding OÜ-ga ja võlgniku kreeditori OÜ-ga Monteray Holdings ja ühe mittetulundusühinguga, kehtetud seosed 14 mittetulundusühingu ja 23 äriühinguga, millest 20 on kustutatud. Võlgniku endisel juhatuse liikmel, omaniku juhatuse liikmel ja kasusaajal Yil on Äriregistri andmetel kehtiv seos 8 äriühinguga, sh võlgniku osaniku Levikom Holding OÜga ja võlgniku kreeditoride Vertelson Consulting OÜ-ga ja Vertelson Capital OÜ-ga, kehtetud seosed 7 mittetulundusühingu ja 25 äriühinguga, millest 21 on kustutatud. Võlgniku endisel juhatuse liikmel Xil on Äriregistri andmetel kehtiv seos 6 äriühinguga, sh võlgniku tütarfirma Noranet OÜ-ga, kehtetud seosed 3 mittetulundusühinguga ja 19 äriühinguga, millest 13 on kustutatud. Võlgniku osanikul Levikom Holding OÜ-l on Äriregistri andmetel kehtiv seos võlgnikuga ja kehtetu seos 2 äriühinguga, millest 1 on kustutatud. Võlgniku raamatupidamist on mingi ajani peetud. Raamatupidamist teostati arvutiplatvormil Directo, Directo OÜ, xxx. Vastuseks

2-26-6901 päringule Directo esindaja teatas, et võlgniku raamatupidamise andmebaas Directos on kustutatud seoses võlgnevusega. Haldur on saatnud täiendava päringu andmebaasi taastamise võimaluse kohta, kuid sellele päringule ei ole vastust. Kui raamatupidamise andmebaasi ei õnnestu taastada, siis tõenäoliselt puudub võimalus näiteks debitoorseid nõudeid tuvastada. Pole teada, kes kulude seotust ettevõtlusega kontrollis ja aktsepteeris ning rahaliste vahendite väljamaksete üle pangast ja kassast otsustas ning makseid teostas. Endine juhatuse liige Y omas ainuisikuliselt allkirjaõigust 26.05.2015 kuni 23.03.2016, W omas ainuisikuliselt allkirjaõigust 23.03.2016 kuni 30.05.2023. Ajutisele haldurile on endise juhatuse liikme Yi poolt esitatud võlgniku varade inventuuri aktid asendusväärtustega seisuga 2020-2021, varade kirjeldus ja võimalik asukoht. Asendusväärtus ei ole sama mis võimalik müügiväärtus, vaid oluliselt suurem maksumus. Raamatupidamise sise-eeskirjade ja juhendite raamatupidamise dokumentatsiooni registreerimiseks olemasolu kohta informatsioon puudub. Võlgnikul on Äriregistrile esitatud aastaaruanded kuni 2022, auditeeritud aastaaruanded kuni 2018.a. Kuni 2016. a aruanded olid esitatud tähtaegselt, 2017. a ja 2018. a aruanded on esitatud viivitusega 17.03.2021. 2019. a, 2020. a, 2021. a aruanded on esitatud tagantjärgi 21.08.2023. Jooksvad maksudeklaratsioonid olid mingi ajani esitatud. Käibedeklaratsioonid on esitamata alates 07.2024, maksuvõlg alates 10.03.2026. Võlgnik on registreeritud käibemaksukohustuslane alates 01.03.2015. Vastavalt aastaaruannetele, saneerimiskavadele, pankrotiavalduses ja ajutise halduri päringu vastuses võlgniku endise juhatuse liikme esitatud infole võlgnik on loodud 5 ettevõtte omandamise ja ühendamise tulemusena ja pakkunud oma tegevuse jooksul VirtuaalFiiber juhtmeta lairibavõrgu (juhtmeta püsiühendusvõrk ja fiiberoptiline võrk) vahendusel operaatori ning interneti, televisiooni, telefoni ja nutivalve teenusteid eraisikutele ja äriklientidele. Samuti arendati uue 5G/IoT tehnoloogia interneti lahendusi ning hiljem eraldati see ärisuund tütarettevõttele Noranet OÜ, kellele võlgnik osutas võrguhalduse teenuseid. Võlgnikul on registreeritud kehtiv majandustegevusteade STO000219 sideteenuste alal, võlgnikul on olnud tegevusload ning sagedusload SLG07/8087, SLG17/5764. Võlgnikuga ühendatud äriühingule väljastati 2007. a tähtajatu sagedusluba sagedusalas, mis on hiljem võeti 5G võrkude kasutamiseks. Võlgniku äriplaaniks oli rajada üleriigiline uue põlvkonna juhtmeta püsiühendusvõrk 5G tehnoloogial. 2018. a teatati võlgnikule, et võlgniku sagedusluba tühistatakse seoses uute lubade väljaandmisega mobiilsideme kasuks. Võlgnik esitas hagi kohtusse, kohtuvaidlus kestis 2018-2021 aastatel, mis lõppes Riigikohtu otsusega, kus leiti, et sageduslubade arv on majanduspoliitiline otsus, mitte juriidiline küsimus. Vastavalt endise juhatuse liikme vastusele päringule võlgnik muutis ärisuunda, k.a panustas tütarettevõttesse Noranet OÜ IoT-tehnolooga projektide käivitamiseks. Vastavalt täitemenetlusregistri väljavõttele on võlgnikul olnud täitmata nõudeid alates 2019. a ja täitmisel hulganisti nõudeid töövaidluskomisjoni otsuste alusel (töötajate nõuded), võlgnikule vastu on esitatud kohtuhagisid võlgnevuste välja nõudmiseks juba alates 2015. aastast. 2019. aastal võlgnik otsustas kapitali kaasamiseks lasta välja võlakirju summas kuni 5 miljonit eurot. Kuid emissioon ebaõnnestus, ei suutnud võlgnik investorite ees kohustusi täita. FG Marketing OÜ on esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse. Advokaadibüroo TGS Baltic esitas

2-26-6901 12.07.2021 kohtule võlgniku suhtes pankrotiavalduse. Seejärel esitas võlgnik 05.08.2021 kohtule saneerimisavalduse. Saneerimismenetluse käigus oli esitatud 3 saneerimiskava, viimane täiendatud ja muudetud saneerimiskava seisuga 31.05.2024 jäi võlausaldajate poolt vastu võtmata. Saneerimisnõustaja on võlgniku saneerimiskavas märkinud, et võlgniku jätkusuutlikku tegevust nii varem, kui perioodil 2021-2023 on oluliselt takistanud ka asjaolu, et võlgniku ainuõigusega juhtimiskontrolli omav enamusosanik on käsitlenud ennast pigem laenuandja ja võlausaldajana, mitte juhtimisotsustuse ja vastutusega juhatuse liikme rollis. Sellel põhjusel on jäänud paljud igapäevases äritegevuses vajalikud otsused ja tegevused kas tegemata, kuna vajalikke otsuseid ei saanud ilma vajaliku otsustusõiguseta teha või oli nende tegemine oluliselt raskendatud (nt 2018.a mai osanike koosoleku otsuse täitmata jätmine juhatuse poolt võlgniku tegevjuhi määramise osas ning mais 2023.a Noranetile tehtud investeerimispakkumise tagasilükkamine) – see on oluliselt raskendanud ja halvanud ka võlgniku jooksvat igapäevast juhtimist ja toimimist, samuti pikaajalise kapitali kaasamist. Võlausaldajad Proformex OÜ ja Monteray Holdings OÜ esitasid määruskaebused viimase saneerimiskava kinnitamismäärusele kuna võlgnikul ei olnud ette näidata majandusolukorra parandamiseks reaalset investorite kaasamist. Ringkonnakohus otsustas 11.06.2025 tühistada võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava ja lõpetada võlgniku saneerimismenetlus. Võlgniku tegevust ja majandusraskusi on laialt kajastatud ajakirjanduses, nt Äripäeva artiklid: “26.06.2019 Börsile tükkiv Levikom on miinuses ja maksuvõlas; 14.08.2020 Levikom mängib võlakirjaomanikega kassi-hiire mängu; 29.09.2020 Levikomi sidekatkestused viitavad klientide jaoks firma tõsistele võlamuredele; 13.10.2021 Kõrvuni võlgades Levikom püüab vältida saneerimist; Viimane võimalus: vaevu hingitseva Levikomi juhtimise võttis üle X.” Võlgniku emafirma Levikom Holding OÜ pankrot kuulutati välja 15.02.2023. Viimased tehingud võlgniku pangakontodel on laekumised eraisikutelt arvete eest, millest on makstud riigimakse kui ka kohtutäituritele, on makstud töötasusid, on teostatud ülekandeid võlgniku Paysera kontole. Alates 2024. a laekumised vaibusid. Võlgniku müügitulu kasvas alates 2015. aastast 1,22 mln eurot ja oli keskmiselt iga aasta 1,6 mln eurot kuni 2020. aastani, töötajate arv kasvas ja oli suurim 51 2016. ja 48 2017. aastatel ja vastavalt oli ka suurim tööjõukulu 2016. aastal 1,46 mln eurot ja 2017. aastal 1,50 mln eurot. 2021. a müügitulu langes 1 mln euroni ja 2022. a veelgi 376 tuhande euroni. Omakapital on olnud peaaegu kogu tegevusperioodi ajal negatiivne: 2014. a –106 eurot, 2018. a umbes –2,87 mln eurot, 2022. a –2,45 mln eurot. Seda on ka märkinud aastaaruandeid auditeerinud audiitorid, et omakapital ei vasta seaduse nõuetele. Kohustused ületasid varasid ning finantsseis oli nõrk, see viitas ka võimalike makseraskustele. Võlgniku tegevus oli suures kahjumis juba aastast 2016. a. Kahjum oli 2017. aastal –1,45mln eurot, 2018. aastal 1,48mln eurot. Positiivne kasum tekkis alates 2022. aastast 630 000 eurot ja 2023. a 31 000 eurot, samas oli teenitud madalat müügitulu, omakapital oli jätkuvalt negatiivne. Võlgniku tegevus peatus. Ajutise halduri hinnang võlgniku majanduslikule olukorrale on kokkuvõttes mitterahuldav. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seda, et maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga näitab ka asjaolu, et kohustused ületavad oluliselt varasid ja majandustegevus on peatunud. Võlgniku pankrotiavalduse korral maksejõuetust eeldatakse. Ajutine haldur ei näe võimalust võlgniku tegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks.

2-26-6901

Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul tõenäoliselt ebaõnnestunud esialgne äriplaan, selle tõttu suurima osalusega kasusaaja (suurima investori) huvi kadumine, mingil moel hooletu juhtimine, ajakirjanduses maine langus. Investoreid ei ole piisaval määral õnnestunud kaasata. Ajutine haldur asub momendil seisukohale, et maksejõuetuse põhjusena ei saa välja tuua rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Siiski võib olla raskeks juhtimisveaks pankrotiavalduse mitteõigeaegne esitamine. Kuid momendil asub ajutine haldur seisukohale, et PankrS § 22 lg 5 mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Makseraskused said alguse 2016. aastal ja süvenesid 2018. aastal, arvestades seda, et võlgnik ei ole suutnud tasuda isegi raamatupidamise tarkvara eest, mis on kaasa toonud andmebaasi kustutamise on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on ammu maksejõuetu. Täpset aega ei ole võimalik seoses raamatupidamise andmetega välja tuua. Vastavalt PankrS § 1 on juriidiline isik maksejõuetu, kui varad ei kata kohustusi. Selline olukord on võlgnikul juba alates 2017. aastast. Lähtudes ülaltoodud andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Vastavalt täitemenetluste registri andmetele on võlgniku suhtes algatatud 65 täitemenetlust, aktiivseid menetlusi on 9. Ajutisele haldurile ei ole hetkel teada muid kohtuasju kui pankrotavalduse menetlus. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi ja kuriteo tunnustega tegusid. ajutine pankrotihaldur on teinud ettepaneku anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summa kohtu deposiiti tasumiseks, ajutise halduri hinnangul võiks see summa olla 8 000 eurot.

II Kohtu põhjendused

2-26-6901 peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Võlgniku maksevõime hindamine

2-26-6901 Sellise võlgniku varaga ei saa arvestada kui varaga, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja teha väljamakseid võlausaldajatele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Elamu- ja Ehitisregistri andmetel ei oma võlgnik registreeritud vara. Võlgnikule kinnisasju ei kuulu ja ei ole kuulunud. Vastavalt täitemenetlusregistri väljavõttele on võlgnikul olnud täitmata nõudeid alates 2019. a ja täitmisel hulganisti nõudeid töövaidluskomisjoni otsuste alusel (töötajate nõuded), võlgnikule vastu on esitatud kohtuhagisid võlgnevuste välja nõudmiseks juba alates 2015. aastast. Vastavalt täitemenetluste registri andmetele on võlgniku suhtes algatatud 65 täitemenetlust, aktiivseid menetlusi on 9. Ajutisele haldurile ei ole hetkel teada muid kohtuasju kui pankrotavalduse menetlus.

Võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise aeg ja maksejõuetuse põhjused

2-26-6901 on ajutise halduri hinnangul tõenäoliselt ebaõnnestunud esialgne äriplaan, selle tõttu suurima osalusega kasusaaja (suurima investori) huvi kadumine, mingil moel hooletu juhtimine, ajakirjanduses maine langus. Investoreid ei ole piisaval määral õnnestunud kaasata. Ajutine haldur asub momendil seisukohale, et maksejõuetuse põhjusena ei saa välja tuua rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Siiski võib olla raskeks juhtimisveaks pankrotiavalduse mitteõigeaegne esitamine. Kuid momendil asub ajutine haldur seisukohale, et PankrS § 22 lg 5 mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Makseraskused said alguse 2016. aastal ja süvenesid 2018. aastal. Arvestade, et võlgnik ei ole suutnud tasuda isegi raamatupidamise tarkvara eest, mis on kaasa toonud andmebaasi kustutamise on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on ammu maksejõuetu. Täpset aega ei ole võimalik seoses raamatupidamise andmetega välja tuua. Võlgniku varad ei kata tema kohustusi juba alates 2017. aastast. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu.

Vara tagasivõitmise võimalused

Pankroti väljakuulutamise alused

2-26-6901

04.07.2026 on osaühing Monteray Holding tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud summa pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on maksnud kohtu deposiiti kohtu määratud summa pankrotimenetluse raugemise vältimiseks, siis puudub tulenevalt PankrS § 29 lg 3 alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes PankrS § 31 lg 1, leiab kohus, et tulenevalt asjaolust, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja võlausaldaja on maksnud kohtu deposiiti kohtu nõutud summa pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Jüri Truuts on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Levikom osaühingu pankrotihalduriks.

Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Levikom OÜ ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 22,28 töötunni eest 3453.40 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 828.82, kokku 4282.22 eurot.

2-26-6901 Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus ajutise pankrotihalduril ülesannete täitmiseks 22,28 tundi, mille käigus täidetud ülesanded on ajutine pankrotihaldur aruandes välja toonud. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 155 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2026. a on töötasu alammääraks 946 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrusele nr 36. Seega on PankrS § 23 lg 3 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 189.20 eurot. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 22,28 h osas. Samuti vastab ajutise pankrotihaldur tunnitasu määr PankrS § 23 lg 3 sätestatud määrale, millest tulenevalt leiab kohus, et pankrotihalduri tasuks tuleb määrata 22,28 töötunni eest 3453.40 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 828.82, kokku 4282.22 eurot. Tasu kuulub väljamaksmisele OÜ-le Autente Menetlusteenused, registrikood 12660302, arvelduskonto EE612200221059684023. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele OÜ-le Autente Menetlusteenused, registrikood 12660302, arvelduskonto EE612200221059684023 pangakontole. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Autente Menetlusteenused käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE102259348). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista OÜ-le Autente Menetlusteenused, kes on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata ajutise halduri tasu summas 1166.22 eurot riigi vahenditest arvestades PankrS §-is 23 lg 51 viidatud määruses sätestatud piirmäära (14,25h x 66.00 eurot + käibemaks) arvestades PankrS § 23 lg 4 toodut. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS § 150 lg 2 leiab kohus, et ajutise pankrotihalduri tasu tuleb välja mõista võlgniku vara arvelt. (allkirjastatud digitaalselt) Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.